Jeep Grand Cherokee: neljas põlvkond

Reklaam

Indiaanisuguharu nime kandvaid autosid on Jeep ehitanud 1973. aastast peale. Kuni 1983. aastani valmis selle nime all täismõõduline klassikaline – raamile ehitatud – maastikusõiduk. 1984. aastal võttis nime üle tublisti väiksem kandevkerega sõiduk. See Cherokee osutus ülimalt õnnestunuks ja populaarseks ning püsis tootmises 2001. aastani.

Tema tagasihoidlikud mõõtmed olidki ta põhipuuduseks. Enama ruumi vajajatele hakkas Jeep aastast 1993 pakkuma suurt indiaanlast e. Grand Cherokeed. Nüüdseks on tootmisse jõudnud neljas põlvkond, mida What Car? ka katsetada sai. Proovisõiduauto oli kõrgeima, Overland-varustustasemega ning maksis ligikaudu 787 000 krooni. Miks ligikaudu? Sest põhi- ja lisavarustuse nimekirjad olid veel lõplikult kinnitamata.

Välimus

Iga põlvkonnaga on Grand Cherokee väliselt üha meeldivamaks muutunud. Uusimat mudelit iseloomustab suhteliselt kandiline, jõuline kujustus. Ninaosa ehib muidugi Jeepi klassikaline seitsme avaga radiaatorivõre. Tuuleklaas on üsna längus – ehk sõiduautoliku mulje jätmiseks, kuid kindlasti maasturi kohta rahuldava õhutakistusteguri 0,37 saavutamiseks. Jõulist muljet süvendavad kõrge vööjoon ja üsna madal, kroomitud iluliistuga ümbritsetud klaasiring. Proovisõiduauto all olnud kahekümnetollised kergmetallrattad paneksid ehk mõne räppari südame kiiremini tuksuma, kuid põhivarustusse kuuluvate 18-tollistega ei näe auto sugugi halvem välja.

Kabiin, praktilisus

Ruumi on laialt. Esiistmetel niikuinii, ja juhil on lihtne end mugavalt sisse seada, sest rooliratastki saab kahes sihis reguleerida. Overlandi esiistmed sisaldavad nii kütet kui tuulutust. Kuid tagaistujatel pole samuti mingit põhjust virisemiseks – Jeep ütleb jalaruumi eelmise mudeliga võrreldes enam kui 10 sentimeetrit kasvanud olevat. Ning kesktunnelit sama hästi kui pole, seega on keskel istujalgi koht jalgade paigutamiseks täiesti olemas. Kabiini pääseb läbi laiade ja peaaegu täisnurga all avanevate uste. (Ukse kinnitõmbamiseks peab end autost tublisti välja küünitama). Tagaistet saab ositi (40:60) alla käänata, kergesti ja mõnusalt. Isegi peatugi pöördub vajalikku asendisse, kuid istme ülestõstmise järel peate selle käsitsi tagasi keerama. Tekkiv põrand jääb õige pisut längu.

Pakiruum mahutab ameerika EPA-standardi järgi 1030 kuni 1930 liitrit ning peidab põranda all veel täismõõdulist varuratastki. Elektriajamiga tagaluugi akent saab eraldi avada, kuid see asub üsna kõrgel. Mistõttu sealtkaudu pakiruumi midagi panna (=visata) saab, aga kättesaamine osutub juba keerulisemaks.

Mis aga ruumikusest tähtsamgi –  Grand Cherokee kabiin näeb hea, lausa euroopalik välja ega lähe meeldiv mulje üle ka materjale katsudes. Kabiini ülaosas leidub tublisti pehmepinnalist plasti, Overlandil aga on armatuurlaud ja uksepaneelid nahaga kaetud. Armatuurlaud näeb kena välja ning enamasti on nupud-lülitid lihtsalt leitavad.

Kui viriseda – miks peaks roolisambal tavapärase kahe kangi asemel olema üksainus, mis funktsioonidega üle koormatud? Kuid sellega harjub. Igatahes on suunatuledel „kolme välgatuse“ režiim olemas. Ja tempomaadi juhtnupud asuvad roolil, mitte mingil veidra asukohaga satelliidil. Näidikud ühendavad kena väljanägemise hea loetavusega. Omaette lõbusa mänguasjana tuleb märkida reisiarvutit, mis muuhulgas annab juhile infot ka mootori õlirõhu ja käigukasti temperatuuri kohta.

Mootor ja jõuülekanne

Esialgu pakutakse Grand Cherokeed siinmaal vaid uue 3,6-liitrise V6-mootoriga. Pentastari nime kandev jõuallikas annab 285 hobujõudu (mõnedel andmetel 290). Suurimast, 353-njuutonmeetrisest pöördemomendist on muudetava gaasijaotuse kasutamise tõttu vahemikus 1600-4800 p/min saadaval vähemalt 90 protsenti. Diiselmootor, Chrysler Corporationi uute sugulussidemete tõttu firmalt VM Motori pärinev 245-hj 3-liitrine V6, peaks ostjateni jõudma 2011. aasta veebruaris-märtsis.

Jõuallikaga on ühendatud viiekäiguline klassikalist tüüpi käigukast, mis lubab ka käsitsi käiguvahetusi.

Ja käigukasti järel algab see osa, mille üle Jeep traditsiooniliselt kõige uhkem on. Odavamatel versioonidel (Laredo ja Limited) kannab nelikvedu nime Quadra-Trac II, sisaldab aeglustit ja oskab mitmesuguste andurite abil jagada veojõudu parema haardumisega teljele. Overlandil kasutatav Quadra-Drive II lisab tagasilla elektrooniliselt juhitava piiratud libisemisega diferentsiaali. Jõuülekande juhtimine toimub elektrooniliselt, juhil tarvitseb vaid valida etteantud režiimide vahel, mille hulgas on näiteks „lumi“ ja „liiv“.

Kõlavat nime Selec-Terrain kandev süsteem muudab õhkvedrustuse olemasolul sobivalt ka auto kliirensit. Tavaolukorras jääb Grand Cherokee alla 206-millimeetrine „õhupilu“, kuid vajaduse järgi saab kliirensit kasvatada 239 või isegi 272 millimeetrini. Viimane väärtus väärib mõningat aukartust. Ning vastupidi, maanteesõidul Sport-režiimis lastakse autokere õhutakistuse kahandamiseks normaalasendist 15 millimeetrit madalamale. Lõpuks kahandab Park-režiim kliirensi 168 millimeetrini. Selleks, et ka väetimad kõrgesse sõidukisse ronima ulatuksid.

Sõit

Piisavalt võimas mootor ja nelikvedu tagavad lumistel tänavatelgi säärase kiirenduse, et juht peab endale pidevalt meenutama: nelikveoline auto ei pidurda ühesillaveolisest kaks korda paremini. Auto ligi kahemeetrine laius nõuab samuti natuke harjumist, kuid palju häirivamateks osutuvad ülalmainitud längus A-piilarid. Need on pealegi õige jämedad ning rikuvad väljavaate peaaegu kõigil ristmikel, pannes juhti olukorrast ülevaate saamiseks edasi-tagasi koogutama. See-eest on suurtest peeglitest näha enam-vähem kogu teie selja taga asetsev maailmapool. Tagurdamist hõlbustab kaamera ning juhi elu lihtsustavad veelgi nii auto ette kui taha monteeritud parkimisandurid.

Maanteel läheb elu lihtsamaks, eriti tühjal ja mitte väga käänulisel. Tempomaat sisse lülitatud, mõõdab Grand Cherokee rahulikult kilomeetreid, tahhomeetril 90 km/h juures vaid 1700 p/min. Kütusekulu siiski väga madalale ei lange, tõestades empiirilist teadmist: enam kui 3-liitrise töömahuga mootor neelab kütust ka kergel režiimil. Tartust Tallinnasse sõiduga kulutas Grand Cherokee 100 kilomeetrile 10,5 liitrit bensiini. Mis 2266-kilose tühimassiga auto kohta polegi paha.

Käigukast teeb oma tööd rahuldavalt, kõige enam häiris kiirendamine 70-kilomeetriselt tunnikiiruselt 90-ni. Esialgu üritas elektroonika toime tulla kõrgeimal käigul, siis avastas, et nii ikka ei lähe ja – keset kiirendamist – vahetas käigu alla.

Elektrooniline stabiilsuskontrollisüsteem on nelikveosüsteemiga väga hästi kokku häälestatud, auto laseb juhil üsna pikalt lumerõõme nautida, enne kui juhtimise üle võtab. Vähe? ESP saab välja ka lülitada.

Overlandi õhkvedrustus töötab üldiselt hästi, vaid lühikesed üksteisele järgnevad konarused („pesulaud“) talle ei meeldi. Neil tekkivad vibratsioonid panid proovisõiduauto armatuurlauas mingi paneeli tärisema, mis viis mõtted Chrysleri autode kestvusele ja töökindlusele. Kuid üldiselt käitub auto teel väga hästi – ilmselt annab tunda Mercedes-Benzi M-klassiga ühine autopõhi ja veermik. Pealegi oleks sõit 18-tollistel ratastel (üpris mõttetute 20-tolliste asemel) märksa mugavam.

Hea sõna tuleb öelda audiosüsteemi kohta – helikvaliteet on täiesti korralik. Ning veel saab „raadio“ iseloomustuseks öelda mitmesuguseid kolmetähelisi sõnu: DVD, HDD, USB, AUX, ... ja loomulikult on ka Bluetooth-liides olemas.

Kahetsooniline automaatne kliimaseade töötab samuti korralikult – kuni -16 kraadini langenud välistemperatuuri juures ei läinud suure kabiini ükski aken uduseks.

Kokkuvõtteks

Proovisõiduauto, nagu öeldud, sisaldas praktiliselt kogu varustust, mida Grand Cherokeele üldse pakutakse, sh. köetavat rooliratast, mis talvel on üks ütlemata mugav asi. Ja selle kõige eest küsitakse 787 000 krooni. Mercedes-Benzi M-klassi odavaim mudel, ML 300 CDI, maksab 829 200 krooni. Varustusnimekirjade võrdlemine jäägu lugejale koduseks ülesandeks...

Jääb muidugi see häiriv töökindluse küsimus. Kuid arvestades, kui palju on Grand Cherokee kabiini kvaliteet paranenud isegi omas ajas suhteliselt korraliku Chrysler 300C-ga võrreldes, võiksime olla optimistid.

Meeldis:  hind, ESP.

Ei meeldinud:  käigukast, 20-tollised rattad.

Olev Toom

Meenutame ka vanemaid Grand Cherokeesid...

Mudel ZJ (1993-1998)
Mudel WJ (1999-2004)
Mudel WK (2005-2010)

Jaga enda autoalaseid kogemusi ja osale whatcari lugejate proovsõitudes!