Volkswagen Beetle: edulugu jätkub!
3.jaanuar 2012
Pildigalerii
Avaram ja mahukam kui eelkäija
Korralik baasvarustus
Hind alates 17 781 eurost
Kui rääkida edulugudest automaailmas, siis pole kahtlustki,
et Volkswagen Beetle`le, ehk põrnikale, ei ole kellelgi midagi samaväärset
vastu panna. Tegemist on maailma enim toodetud autoga (ühtekokku üle 21
miljoni) ja ainsa autoga, mida toodeti sisuliselt muutumatult 65 aastat järjest
(1938-2003).
Seda mõistagi juhul, kui me räägime tagamootoriga ja
tagaveolisest originaalsest põrnikast. 1997. aastal ilmavalgust näinud New
Beetle on juba pisut teine teema. Loomulikult on ta inspireeritud just
tollestsamast legendaarsest põrnikast, mille Ferdinand Porsche omal ajal Adolf
Hitleri palvel valmis tegi, kuid ega peale välise kuju neid enam miski muu
eriti ei seo. Uus põrnikas on esimootoriga, esiveoline ja jagab nii platvormi
kui tehnikat VW Golfiga. Ehk sisuliselt ongi tegemist ei millegi muu, kui
retrostiilis Golfiga.
Sama lugu on ka uue põrnika teise põlvkonnaga, mis äsja
Eestis müügile jõudis. Enam ei kutsuta teda püüdlikult „New Beetle`ks“, ehk
uueks põrnikaks, vaid taas lihtsalt Beetle`ks. Põhjuseks tõsiasi, et vana
põrnikat enam ei toodeta. Põrnikaid ongi nüüd ainult ühte sorti.
Mahukam kui varem
Eelmine VW New Beetle, ehk „uus põrnikas“ oli kahtlemata märksa mahukam kui tagamootoriga originaalversioon, kuid sellele vaatamata oli ta siiski auto pigem kahele
täiskasvanule. Tagaistmetel oli suhteliselt kitsas ja ega pikka maad seal väga
keegi sõita ei soovinud. Ehkki välimuselt oli ta stiilne ja sestap ostjatele ka
igati meeltmööda, oli tema üle 260 000 kroonine baashind ja
suhteliselt kasinad kasutusvõimalused peamisteks põhjusteks, miks ta vähemalt Eestis
kuigi suureks müügihitiks ei kujunenud.
Äsja müügile jõudnud uue Beetle`i teine põlvkond on
sisuliselt sama hinnaga – 17 781 eurot, ehk vanas rahas 278 212 krooni (kui rehkendada kokku tema varustustase, siis on tootja enda sõnul tema
hind koguni langenud – tervelt 1750 euro võrra). Üks on aga selge, auto kasutamismugavust
on parandatud oluliselt. Seda eriti ruumikuse osas tagaistmel, kus vaatamata auto
längus tagaosale, on seal isegi pearuumi täiesti piisavalt.
Ainsaks hädaks pikemal sõidul tagaistmel võivad kujuneda üksnes pisut kõvavõitu istmed ning veidi püstine seljatugi. Põlveruumiga saab esiistmete
ettepoole nihutamisega kenasti asjad korda ja nagu öeldud, pearuumiga tekib pobleeme
tõesti ainult pikkadel inimest.
Ning mis veelgi huvitavam, ka pakiruum on üllatavalt suur. Mahutavus
on kasvanud varasemalt 209 liitrilt 310 liitrini, ehk tervelt 101 liitri jagu! Ehk
esmakordselt võib öelda, et põrnikas pole mitte üksnes stiilne, vaid ka
praktiline. Peaaegu sama praktiline, kui kolmeukseline Golf.
Laiem, pikem ja madalam
Uus põrnikas on ehitatud täpselt samale platvormile, millele
on eitatud uus Audi Q3 ja VW Jetta. Ja toodetakse teda samas Mehhiko tehases,
kus Jettatki. Ehkki tegelikult on sama A5 platvormi erinevaid versioone veel
palju-palju: Škoda Octavia, Seat Leon, VW Scirocco, Audi TT jne, jne.
Aga see selleks. Peamine on, et tegemist on ikkagi
kompaktautoga, mille telgede vahe on üle 2,5 meetri (2537 mm), ehk vaid neli
sentimeetrit vähem kui Golfil. Kui veel arvudest rääkida, siis uus Beetle on oma eelkäijaga
võrreldes muutunud üle 8 sentimeetri laiemaks, üle 15 sentimeetri pikemaks ning
pisut üle sentimeetri madalamaks. Kõik see kokku teeb temast igati pädeva
sõiduriista, kus retrostiil on edukalt ühendatud praktilise kasutusväärtusega.
Saadaval vaid üks VW Beetle`i versioon
Esialgu on uuest põrnikast saadaval vaid üks versioon: kõige
lahjem, 1,2-liitrise turbomootoriga 105 hj versioon ja seda ainult koos
kuuekäigulise manuaalkäigukastiga. Tulemas on aga veel teisigi variante – 2-liitrine
ja 200 hj tippversioon koos DSG automatkäigukastiga, 1,4-liitrine ja 160 hj bensiiniturbo,
samuti 1,6-liitrine diisel, võimsusega 105 hj. Millal jõuab müügile tema
Frankfurdi autonäitusel presenteeritud R-versioon, seda me täna veel ei tea.
Küll aga on selle auto näol tegemist ilmselt ühe vingeima „rahvaautoga“ üleüldse,
mis eales Wolfsburgis toodetud on.
Seega oli proovisõidukiks see kõige esimene ja kõige lahjem.
Sõna „lahjem“ on antud kontekstis aga küll pigem tinglikult öeldud, sest tegelikult
jaksab uus 1,2-liitrine turbo seda autot täiesti normaalselt edasi liigutada. Ja
ka kütust ei pruugi ta sealjuures ülemäära palju. Kui rahulikult kulgeda ja
tablool olevaid käiguvahetussoovitusi järgida, saab keskmise kulu rahulikult
üsna 6-liitri kanti 100 km kohta.
Tehniliste andmete järgi peaks see olema koguni vaid 5,9 l/100 km
kohta, kuid meie praeguses kliimas on selle saavutamine muidugi juba üsna keeruline,
kui mitte võimatu. Kuid isegi kui keskmine kulu jääbki 6-7 liitri vahele 100 km
kohta, on tema igapäevane pruukimine ikkagi pea sama vähekulukas, kui pisut vanemal
diiselautol. Eriti arvestades tõsiasja, et diislikütuse hind on tõusnud bensiini
omast tükk maad kõrgemale.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtvalt võib uue
põrnika kohta öelda nii: sõita on temaga sama hea kui Golfiga. Kui tagaistmel igapäevaselt
kedagi istumas ei ole, pole ka talle praktilisuse osas miskit ette heita.
Pakiruum on piisavalt mahukas, et igapäevased poekotid ja muu träni kenasti ära
mahuks.
Baasvarustus on samuti korralik. Pardal on nii kliimaseade, CD-raadio,
tempomaat kui isegi vihmaandur ja isetumenev tahavaatepeegel. Rääkimata kogu
turvapaketist. Hind – 17 781 eurot – on selle auto kohta kah üsna paras. Mini
Cooperi kõige odavama variandi saab ehk kopika jagu odavamalt kätte, kuid selle
eest saab ka vähem mootorit, varustust ja praktilisust.
Küll aga saab Mini ostja kaasa rohkem stiilsust, seda eriti
interjööri osas. Sest olgem ausad, VW Beetle on oma interjööri osas küll suure
sammu tagasi astunud. Ma saan aru, et Volkswageni kontsern on kulude
optimeerimise osas eeskujuks kogu maailma autotööstusele, kuid midagi võinuks
siiski ühe retroauto sisemuses ikka veidi teisiti teha.
Ok, ostja saab oma äranägemise järgi valida armatuurlaua
esipaneeli värvi, istmekatteid jms, kuid ma kardan, et seda on veidi vähe. Kasvõi
seesama väike lillevaas, mis eelmise mudeliga kaasas käis, no selle oleks
võinud ju ikka alles jätta…
Meeldis: Praktlisus, sõiduomadused, välimus
Ei meeldinud: Retrosõiduki kohta tagasihoidlik interjöör 
Tõnu Tramm
|