Proovisõit

Honda Civic Type R: sõit maailma kiireima esiveolisega, vol. 2

Üle ootuste kiire ja stabiilne
Sobilik nii ringrajale kui maanteele
Müügil alates septembrist

Honda Civic Type R-st oleme juba korra kirjutanud, kuid toona oli see veel vaid põgus esmatutvus maailma kiireima esiveolise auto prototüübiga. 

Alles sel suvel said autoajakirjanikud proovida tootmisküpset masinat, olgugi, et veel eelseeria omi. Type R-i seeriatootmine algas Honda Inglismaal asuvas tehases alles äsja, juuli alguspäevil.

Hunt hundinahas

Tavaliselt öeldakse säherduste autode kohta "hunt lambanahas." Type R-i kohta see aga väga ei kehti, sest tema väljenägemine sarnaneb pigem hundi enda, kui vagura voonakesega. Hiiglaslik antitiib, diffuuserid, külgmised õhuvõtuavad jms, mis kõik on tehtud looduse nõudel, ehk asja pärast, mitte niisama eputamiseks.

Võrdlus loomariigiga ei ole kaugeltki üksnes kujundlik. Pressiesitlusel tunnistasid Honda juhid ka ise, et just nimelt sealt nad omi ideid ammutasid. Pidades silmas tasakaalu ja dünaamikat, kuidas liigub näiteks tiiger kohalt startides ja siis kohe hetkega peatudes. Just seda nõtkust silmas pidades sündiski uue Type R-i dünaamiline vedrustus.

Pole enam ammu uudiseks, et auto suudab kurvides säilitada paremat tasakaalu tänu sellele, et vasakkurvis muutub auto parempoolne vedrustus jäigemaks (või siis vastupidi). Ikka selleks, et auto liigselt kalduma ei hakkaks. Honda inseneride peamine murelaps oli, kuidas kapoti all möirgavad 310 hj ja 400 Nm kanda asfaldile üksnes esirataste kaudu, et need pedaalivajutusega tühja kraapima ei hakkaks?

Loomulikult võeti appi piiratud libisemisega diferentsiaal, kuid sellest üksi poleks piisanud. Hobuseid on sellel masinal esiveo tarbeks ikkagi liiga palju. Nõnda täiustati dünaamilist vedrustust mitte üksnes kurvi stabiilsuse saavutamiseks, vaid ka stardi ja pidurdamise parandamiseks. 

Piltlikult öeldes: juht vajutab gaasipedaali põhja, auto esiosa vajub madalamaks ning tagaosa tõuseb üles. Pidurdamisel täpselt vastupidi: esiosa kerkib üles, tagaosa vajub alla. Kusjuures toimib see kõik nii märkamatult, et mitte vähimatki kahtlust ei teki, et asi võiks kuidagi teistmoodi olla.

"Algajad" Slovakkia ringil

Uue Type R-i euroversiooni esitlus toimus Slovakia Ringil vahetult enne sealset WTCC etappi. Kohal oli staažikad autoajakirjanikud, kes kõik omavad ohtralt erinevaid ringrajakogemusi. Kuna aga konkreetsel (ja tehniliselt keerukal) rajal olid enamik meist esmakordselt, siis olime stardihetkel kõik ühtviisi "äpud".

Aega sõita oli vaid viis-kuus ringi, raja selgeks saamiseks kulub vähemalt paarkümmend. Nõnda kinnitasid meile kohalviibinud elukutselised ringrajasõitjad. Ehk sisuliselt kõik ringid kulusid raja tundmaõppimisele ning boksi naastes oli tunne, et nii aeglaselt pole ma veel mitte kunagi ringrada sõitnud. Kõik möödus kuidagi vaikselt ja stabiilselt, ilma erilise kummivilina ja istmelt mahakukkumise tundeta.

Hiljem enda sõidu salvestust vaadates aga ei suutnud ma uskuda oma silmi: tippkiirus vägagi lühikeste sirgetega kardirada meenutaval Slovakia Ringil  207 km/h, kiireima kurvi olin võtnud 138 km tunnikiirusega. Aga tundus, nagu oleks 70-ga sõitnud... Sest ega siis polnud ju mahti kiiruseosutit vahtida, tehniliselt keerukas rada võttis kogu tähelepanu. See tundus suisa uskumatu, kui kiire, stabiilne ja lihtsalt juhitav on see auto tegelikult.

Selle arusaama kinnituseks pandi meid elukutselise ringrajasõitja kõrvale, kes tunnistas, et kui ta olnuks eelmise, võistlusautoks kohandatud Type R-i, asemel võimalus sõita kõnealuse seeria-autoga, oleks ta sõitnud välja kindlalt paremaid ringiaegu. Ja vajutas gaasi põhja.

See, et selg hetkega istmega vajus, ei pannud mõistagi imestama, ikkagi 310 hj. Aga et vahetult enne hetke, mil kurvis oli vaja hakata juba rooli keerama, püsis kiiruseosuti veel 210 km/h juures, vaat see oli muljetavaldav. 

Mina olin oma ringidel ilmselt juba 100 meetrit varem tasapisi pidurdama hakanud. Kurvi, mille mina - endalegi üllatuseks - suutsin läbida ligi 140 km/h, võttis proff mängleva kergusega 170 km tunnikiirusega. Jne. Pesuehtne võistlusauto! See oli ainus, mida ma oskasin kõige selle peale kosta.

Tõeline kahepaikne

Selge pilt, et see auto sobib ringrajale, nagu rusikas silmaauku. Kuidas ta aga käitub tavateedel? Selgus, et üllatavalt inimlikult, ehk tegemist on tõelise kahepaiksega. Kui  enne ringrajale minekut vajutada sisse punane nupp, millel kiri "+R", siis auto piltlikult öeldes raputab end korra, ajab kulmu kortsu, lihased prinki ning on valmis iga hetk rajale sööstma.

Maakeeli seletades tähendab see nupp seda, et auto vedrustus muutub jäigemaks, dünaamilise vedrustuse töö 30% aktiivsemaks, rooli ülekanne sportlikumaks, näidikupaneeli taustavalgustus punaseks jne. Isegi mootori hääl muutub kurjemaks. Kui see nupp aga taas välja lülitada, leebub auto silmapilkselt ning sõidutab su rahulikult ja mugavalt lähimasse toidupoodi, et perele õhtuks kõhutäidet soetada.

Loomulikult ei tasu loomu poolest ringrajamasinalt oodata Ford Sierra laadset pehmet vedrustust, kuid võrreldes eelmise Type R-ga on see oluliselt inimlikum. Ja küllap just selleks, et juhti mitte liigselt provotseerida, on ka tema mootorihääl muutunud tagasihoidlikumaks. Õige kah, sest milleks veel vaja karjuda, kui auto atraktiivse välimuse peale  isegi lapsekärus olev titt sellele järele vaatab. Emast rääkimata.

Pisut veel tehnikast

Mida uus Type R siis tehnoloogiliselt endast kujutab? Esimest korda kasutab Honda Type R-il turbomootorit, mis on ühendatud muutuva klapiajastus-süsteemiga (VTEC). Tänu sellele suutsid nad sellest kaheliitrisest jõuallikast suisa 340 hj välja pigistada, kuid katsetuste käigus leiti siiski, et võimalike muude detailide (transmissioon eeskätt) kestvuse garanteerimiseks on mõistlik võimsusnumber 310 hj peale alla tuua.  

Käigukast on ainult käsitsi lülitatav ning Honda kinnitusel on tegemist lühima käiguvahetusega kastiga oma klassis. Tõepoolest, vaid mõni sentimeeter sinna-tänna ja käigud lülituvad kiirelt ja täpselt ilma, et tekiks mingitki segadust. Et kolmanda asemel läheks viies või vastupidi. Honda ise nimetab seda "fun to operate"- käigukastiks, ehk rõõmupakkuva käsitlemisega kastiks. Ja rõõmu ta pakub tõepoolest.

Kui tavaliselt on auto tippkiirus limiteeritud 250 km/h peale, siis see auto suudab enamat. Kui vaja, suudab ta sõita kuni 270 km/h ning paigalt 100 km/h kiirendab ta 5,7 sekundiga. Kütust kulutab ta kõige selle juures aga üllatavalt mõistlikult: 7,3 l keskmiselt, maanteel 6,1 l 100 km. Erinevalt paljudest teistest autotootjatest tasub Honda vastavaid numbreid uskuda: suhteliselt kiirel maanteeringil - kes sellise autoga ikka väga aeglaselt sõita suudab - jäi  keskmine kütusekulu alla 7 l/100 km.

Mida veel? Auto aerodünaamika parandamiseks ei kasutata mitte üksnes kiirel liikumisel tekkivat õhuvoolu, vaid ka mootori väljalaskegaase. Esipampris olevad külgmised tuulutusavad on muuhulgas aga ka selleks, et jahutada pidureid. 19-tollised rehvid on Continental ja Honda üheskoos spetsiaalselt Type R-i jaoks välja töötanud. Jne.

Kokkuvõtteks

Uuest Type R-st võiks rääkima jäädagi, sest emotsioon, mida ta juhile pakub, ei unune niipea. Kas ma ise ostaksin selle endale?  Küllap ostaksin, kui rahakott lubaks omada mitut masinat. Sest 34 500-eurone hind on samaväärset sõiduelamust pakkuvate autode seas pigem mõistlik. Paraku aga siiski piisavalt kõrge, et vähemalt antud ajahetkel mind "maa peale tagasi"  tuua ja vähema raha eest oluliselt praktilisemat CR-V-d eelistada.  

Seda, et huvi tema vastu on suur, tõestab aga see, et kui täna septembris müügile jõudva uue Type R-i tellimus sisse anda, siis on lootust teda oma koduõuel näha alles tuleval kevadel. Samas, kui arvestada, et teda toodetakse sisuliselt käsitööna vähem kui paarkümmend ühikut päevas, on see ilmselt isegi hästi...

Meeldib: Kõik, mis puudutab sportlikku autojuhtimist.

Ei meeldi: Liiga suur oht jääda juhilubadest ilma...

 

Tõnu Tramm, Bratislava 


Vaata ka videot, mida arvab uuest Type R-st Honda WTCC esisõitja Gabriele Tarquini 



Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Honda Civic

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Kümnenda Civicuga on hea sõita ja lisaks on sellel ette näidata ka suur pakiruum ja korralik baasvarustus. Head muljet rikub nigela lahutusvõimega puutetundlik lustikummuti ekraan, mis ei hiilga kiiruse osas ja millel peegelduv valgus segab samuti selle kasutamist.