Proovisõit

Volvo S90: mitte ainult beeži pakituile

Volvo S90 on mugav, ruumikas ja isikupärase kujundusega suur sedaan
Valikus nii esi- kui ka nelikveolised mudelid
Odavaima baashind jääb alla 40 000 euro

Maailm on muutumas ja Volvod ühes sellega. Kui minevikus tunti „Vollisid“ eeskätt kandiliste universaalide järgi - mille haarasid kaenlasse beeži kängitsetud tegelased, kes oleks ka parki jalutama minnes võtnud koera asemel kaasa hoopis nurgelise külmiku - siis täna varjutab turvalist tumerohelist jõuline Polestari sinine ja pressitekstides räägitakse säärastest asjadest, nagu dünaamika, innovatiivsed uuendused ja nutitelefoni meenutav kasutajaliides. 

Turvalisusega on ka täna jätkuvasti kõik korras, sest kolmandiku S90 kere kaalust moodustab terasest „turvapuur“, kuid välimuse ja imidži osas on Volvo kohmakad turvised jäädavalt seljast visanud ning trügib rätsepaülikonnas samale peole, kus hängivad koos suure Saksa kolmikuga ka Jaguar ja Maserati. Ma näitan proovisõidu käigus värskeimat Volvot paarile luksusautodega „mängivale“ sõbrale ja nende esmane reaktsioon on pehmelt öeldes üllatav. „Liiga sportlik“, kõlab üheselt. Volvo ja sportlik? See kõlab nii, nagu süüdistataks jõehobu liialt graatsilises kõnnakus! 

Ühisel platvormil

Geely Holdings on viimase viie aasta kestel investeerinud Volvo tootearendusse enam kui 11 miljardit dollarit ning S90 on XC90 järel juba teine mudel, mis on ehitatud SPA-moodulplatvormile. Lühend SPA tuleneb sõnadest Scalable Product Architecture ja antud platvormi komponente hakkavad tulevikus kasutama kõik indeksit 60 ja 90 kandvad Volvo mudelid.

Kuigi võrreldes eelkäijaga on S90 kasvanud nii pikkuses kui laiuses (+114 mm ja + 48 mm) – auto telgede vahe on võrreldav seitsmekohalise XC90-ga - polevat autode kaal kasvanud ja seda eeskätt tänu kergsulamite ja väikese töömahuga jõuallikate kasutamisele. Mootoreid on hetkel valikus kuus ja need kõik on kaheliitrised vägivalla toel toidetud jõuallikad. 

Bensiini põletavad T5 (187 kW/254 hj), T6 (235 kW/320 hj) ja aasta lõpuks valikusse lisanduv pistikhübriidist T8 (235 kW/320 hj + 65 kW arendav elektrimootor), diiselkütust aga D3 (110 kW/150 hj), D4 (140 kW/190 hj) ja D5 (173 kW/235 hj). D3 komplekteeritakse kas kuuekäigulise manuaal- või automaatkäigukastiga ning selle jõuallikaga tulevad tehasest vaid esiveolised sõidukid. Võimsamat „Dee-nelja“ pakutakse samuti kuuekäigulise manuaaliga, kuid need autod on saadaval ka koos nelikveo ja kaheksakäigulise automaadiga. Ülejäänud mudelid komplekteeritakse aga kaheksakäiguliste automaatkäigukastidega ning peale esiveoliste T5-te on võimsamad mudelid kõik nelikveolised. Kärmeimaks isendiks on pistikhübriidist T8 – 100 km/h saadakse paigalt startides kätte vaid 5,2 sekundiga – kuid T6 ei jää temast palju maha, kaotades selles arvestuses vaid seitse kümnendikku.

Volvo embleemiga Audi

„Ess-üheksakümne“ konkurentideks on Audi A6, BMW 5. seeria, Mercedes-Benzi E-klass ja Jaguar XF. Selliste autode ostjad nõuavad palju – suurepärast sõidumugavust, originaalset kujundust koos lihvitud detailidega ja head varustust – ning S90 toob kõigis jaotustes kastanid tulest välja. Sõitjateruumi kvaliteedi osas jääb Audi küll löömata, ent ka Volvol pole millegi üle häbeneda ja tagaistme ruumikuses ei saa ükski konkurent „Vollile“ vastu. 

Sõiduomaduste osas on aga 5. seeria jätkuvasti klassi kuningas ning uus S90 ei suuda juhti sellisel määral köita kui olemasolev BMW seda teha oskab. Puudu jääb roolitunnetusest ja käigukasti reageerimisajast, mis rahulikult sõidult kiiremale ümber lülitudes jääb pea alati hämmeldunult kohmerdama. Või siis üllatab mõõduka gaasivajutuse korral ootamatult jõulise sööstuga. Neis asjades on ilmselt süüdi turbokompressoriga varustatud jõuallika väike litraaž, sest suurema töömahuga kaasneks ka väärikam paindlikkus. Ent viivitustega on võimalik kohaneda ja nende seljatamise järel saab õhkvedrustusega (+1980 eurot) T6 kiire sõiduga hästi hakkama.

Täpse roolisüsteemi ülekanne on üsna kiire – kolm pööret äärest ääreni - kuid sõidurežiime vahetades muutub vaid rooli vastusurve ja tagasiside esiratastelt on olematu. Tõenäoliselt polnud eeskujuliku roolitunnetuse loomine ka eesmärgiks, sest esmalt Põhja-Ameerika turule ehitatud S90 on häälestatud mugavusele ja hoolimata proovisõiduki 20-tollistest ratastest oli tegu tähelepanuväärselt vaikse sõidukiga. Nii vaiksega, et teie kiirusetunnetus petetakse alguses lootusetult ära – olge juba ette hoiatatud. Mootori müra ei muutu häirivaks isegi kõrgete pöörete korral ning tuulemüra ilmneb alles neil kiirustel, mis meie oludes juba illegaalseks muutuvad. Sõiduomadustelt meenutas S90 mulle tahes-tahtmata ühe põlvkonna tagust Audi A6-t, mis on pistetud julgemasse ülikonda, kui Audi ise söandanuks teha.

Pilet esinduslike sedaanide maailma

Kas S90 on selle ära teeninud? Usun et on – vähemasti mugavate istmete, nägusa sõitjateruumi ja eeskujuliku varustuse eest. Reisijad näikse olevat paremini isoleeritud kui uues XC90-s ja sedaani vedrustus pole halval teel samuti nii häälekas. Istmed saavad hakkama igasuguse kehakujuga indiviidide majutamisega ja pakiruumi mahuks on normaaloludes 500 liitrit - kahes osas maha käänatavad tagaistmete seljatoed võimaldavad autos vedada ka pea kahe meetri pikkuseid esemeid. Tagaaken on aga kitsas ja C-piilarid jämedad, seepärast näib parkimiskaamera soetamine olevat kohustuslik, sest auto gabariite on tahapoole vaadates pea võimatu tajuda. S90 vööliin on samuti üsna kõrge, seepärast on turvatoolita tagaistmel istuv kuueaastane põnn nagu akendeta augus ega näe autost välja ka parima tahtmise korral.

S90 on saadaval neljas varustuses – KINETIC, MOMENTUM, INSCRIPTION ja R-DESIGN – ning isegi odavaim KINETIC sisaldab sääraseid asju, nagu vahemaatundlik tempomaat ACC või siis poolautomaatne juhtimissüsteem, mis hoiab autot teekattemärgistust jälgides oma sõidurajal (kuni kiiruseni 130 km/h). Baasvarustusse kuuluvad ka juhi ärkvelolekut kontrolliv süsteem, liiklusmärke tuvastav abimees ja turvalisuse eest hoolitsev pakett City Safety II, mis jälgib auto ümbrust ja aitab vältida – või pehmendada – võimalikke kokkupõrkeid kaasliiklejatega (jalakäijad, jalgratturid ning asulavälistel teedel ka suured loomad). Baasvarustusse mahuvad ka kahetsooniline kliimaseade, istmesoojendustega esiistmed ja 9-tollise diagonaali ja puutetundliku ekraaniga lustikummut, mis tunneb muuhulgas ka häälkäsklusi. Soodsaim „Ess-üheksakümmend“ on D3 jõuallikaga esiveoline S90 (alates 38 800 eurost), ent minu eelistus oleks pistikhübriidi tulekuni nelikveoline T6 (alates 56 400 eurost).

Kokkuvõtteks: Ruumikas sedaan, mis panustab kujundusele, mugavusele ja rikkalikule varustusele. Sedaani tagaosa kujundus tahaks koos roolitunnetusega mudelivärskenduse ajal lihvimist, ent universaalkerega V90 välimus teeb suisa relvituks.

Meeldis: hea koostekvaliteediga ruumikas sõitjateruum, suur pakiruum ja palju panipaiku, rikkalik baasvarustus.

Ei meeldinud: kiretud sõiduomadused ja iseloomutu mootorihääl, kohati letargiliselt toimetav käigukast.

Rivaalid: Audi A6, BMW 5. seeria, Mercedes-Benz E-klass, Jaguar XF, Maserati Quattroporte.


Volvo S90 T6 Inscription

Mootor: 2,0-liitrine, kahekordset ülelaadimist kasutav ottomootor (R4)

Baashind: 56 400 (Momentum), prooviautol 60 600 eurot

Võimsus: 235 kW/320 hj @ 5700 p/min

Pöördemoment: 400 Nm

Aeg 0-100 km/h, s: 5,9

Tippkiirus, km/h: 250

Keskmine kütusekulu, l/100 km: 7,2 (proovisõidu keskmine 10,6)

CO2 pääst, g/km: 165

Tühimass, kg: 1540

Pikkus/laius/kõrgus, mm: 4963/1879/1443

Telgede vahe, mm: 2941

Tühimass, kg: 1801-1892

Pakiruumi maht, l: 500, koos põrandaaluse panipaigaga 537

Kütusepaagi maht, l: 60















Kaido Soorsk, fotod: tootja

Vaata autofirmade sooduspakkumisi