Proovisõit

Hyundai i30: moodsa aja rahvaauto

Anonüümne disain ja asjalik varustus
Mahukas universaalkere saabub sügisel
Hind algab 14 990 eurost

Öeldakse, et tulemuse saavutamiseks peab omama selgesõnalist eesmärki ja realistlikku tegevuskava. Vähetähtis pole ka seatud sihi ambitsioonikus. Viimase puudumises Hyundaid kindlasti süüdistada ei või, sest tootja on seadnud eesmärgiks saada Euroopa automüügis 2021. aastaks Aasia brändiks nr. 1.

Toyota-hulluses eestlase jaoks võib väljaöeldud siht tunduda palavikus patsiendi sonimisena, aga Lääne-Euroopas pole asjalood tegelikult korealaste jaoks kaugeltki nii halvad, kui meie mätta otsast võib tunduda. Seega suures plaanis kahtlemata raske katsumus, aga arvestades infokilde Hyundai lähiaastate uudismudelitest kindlasti mitte võimatu ülesanne.

Tulekul ka universaalkere ja fastback

i30 omab ülaltoodud eesmärgi saavutamisel kahtlemata üht kesksemat rolli. Kompaktautod on Euroopas populaarsed ja tänu tihedale konkurentsile on eriti tähtis, kuivõrd hästi toode rahvale peale läheb. Kui tihtipeale proovivad tootjad uudismudeleid turule tuues leida disaini osas margile omast isikupära ja kohest äratuntavust, siis Hyundai lähenemine on teistsugune.

Jah, ka Korea margi puhul räägitakse iseloomuliku kujuga radiaatorivõrest ja valgusdioodide asetusest päevasõidutuledes, aga erinevate nurkade alt vaadeldes on i30 pea äravahetamiseni sarnane päris mitme Euroopa konkurendiga. Üleüldse, rääkida i30 puhul Korea autost on tinglik, sest see on disainitud Hyundai disainikeskuses Saksamaal ja valmib Tšehhis.

Uus Hyundai i30 jõuab Eestis esialgu müügile 5-ukselise luukpärana, sügiseks lisandub ka universaalkerega versioon, mis näitusel silmatu põhjal hiilgab ruumikusega, olles oma väiksemast sõsarast ligi 25 cm pikem. Hiljem lisandub sportlik N-seeria mudel ja 2018.a. jooksul peaksid meie silmad nägema ka fastback-kereversiooni, mis hakkab kirsina tordil i30 perekonda ehtima.

Disainilt anonüümne

Auto sõitjateruumis jätkub isikupärast hoiduv “rahvaauto” lähenemine. Kasutatud materjalid on enamjaolt adekvaatsed ega riiva pilku, kuigi kohati tabab silm ka kehvemat kvaliteeti. Istmed on mugavad ja näidikud hea loetavusega, aga kogu sisustus on piisavalt anonüümne, et logosid kinni kattes peaks tükk aega pead murdma, millise tootja autos reisija parajasti viibib. Kohustuslik puuteekraan armatuurlaual on piisavalt suur ja õnneks pole Hyundai läinud seda teed, et kõik klahvid-nupud puutetundlikuks viia.

Tagaistmel jagub keskmist kasvu reisijale ruumi kenasti, pakiruum mahutab püstise seljatoe puhul kuni 395 liitrit, mis ilmselgelt pole klassi parim tulemus, aga peaks tavatarbija vajadused siiski piisavalt hästi rahuldama.

Asjalikud turbomootorid

Uutest jõuallikatest leiab valiku alumisest otsast kolmesilindrilise turbomootori, mis oma 1-liitrise töömahu ja 120 hobujõuga kiirusrekordeid ei saavuta, kuid proovisõidu tulemusena saab väita, et teistele jalgu ei jää sellega samuti.

Baasmudel liigub siiski endiselt vana 1,4-liitrise vabalthingava “südame” toel, aga tehnilisi andmeid kiigates seda soovitada ei julgeks. Veel pakutakse sama töömahuga ülelaetud mootoriversiooni (140 hj), mis proovisõidul töötas kokku 7-astmelise topeltsiduriga käigukastiga ja jättis valdavalt maanteel läbitud kilomeetrite najal väga hea mulje.

Saada on ka teistelt mudelitelt tuttav 1,6-liitrine diisel (kolmes versioonis – 95 kuni 136 hj), mis on võimsamates seadetes nii kiirusomadusi kui ka kütusekulu silmas pidades samuti igati head valikud. Kuid arvestades antud versiooni maksumust ma sellele suurt müügiedu meil ei ennustaks. Kõige tõenäolisemalt tasub i30 populaarseimat versiooni otsida just nimelt bensiiniga töötavate turbomootorite osakonnast, kusjuures automaatse käiguvahetusega saab (vähemalt esialgu) vaid suuremat jõuallikat.

Mugav ja kindel

Lennujaamas i30 rooli istudes ja liiklusse sulandudes ehmatas mind esialgu roolisüsteemi kummaline tagasiside. Läks minut või paar, enne kui põhjusele pihta sain. Nimelt kuulub i30 varustusse kuhjaga kaasaegset turvavarustust ja sõidurajal paiknemist jälgiv süsteem püüdis mind esimestel kilomeetritel meeleheitlikult “abistada”. Selle väljalülimise järel allus i30 100% juhi tahtele ja teekond võis jätkuda.

Kui juba turvalisusest juttu tuli, siis olgu mainitud ka see, et selles valdkonnas i30 allahindlust ei tee. Saadaval on enam-vähem kõik, mida kaasaegne autotööstus täna pakkuda suudab, alustades adaptiivsest kiirushoidikust ja lõpetades autonoomse hädapidurdusega. Pimedas sõitmiseks saab vastavalt varustuspaketile valida i30-le ka täielikult valgusdioodidel põhinevad esi- ja tagalaternad.

Suures plaanis sõidab uus i30 mugavalt ja kindlalt. Jätkub sama lähenemine, kus kompaktne Hyundai ei hiilga otseselt milleski, aga ei anna põhjuseid ka etteheideteks. Tahate sõita kruusal või konarlikul asfaldil? Pole probleemi, vedrustus saab ülesannetega kenasti hakkama. Soovite nautida sileda teekattega kurvilist lõiku? Aga palun, õõtsumisest pole lõhnagi, kuigi kiirusrekordi püstitamisele ei tasu samuti mõelda.

Kokkuvõtteks

Nii mõneski mõttes on uus Hyundai i30 rohkemgi “volkswagen” – mis tähendab saksa keeles rahvaautot - kui (kompakt) autoklassile nime andnud Saksa konkurent Golf. Rahvaauto kontseptsiooni rõhutavad oma esinemistes ka kõneisikud, kes Hyundai strateegiat ja visiooni maailmale tutvustavad.

Ehk on neil õiguski, sest algupärasest kontseptsioonist pole lõviosal uutel kompaktautodel enam palju alles, üksteist püütakse üle trumbata küll disaini, varustuse ja elektroonikavidinatega. See kõik kajastub ka hinnakirjades, mida (välja arvatud “hind alates” mudelid) ei saa enam kuidagi rahvale meelepäraseks pidada.

Hyundai i30 loodi sisuliselt sama valemi järgi, mida kasutas VW Golf 3-4 põlvkonda tagasi – auto igaühe jaoks, anonüümse disaini, piisava kvaliteedi ja rahuldavate sõiduomadustega. Samas tuleb ka uue i30 soetamiseks parema mootori/varustuse kombinatsiooni korral arvestatav osa kuupalgast liisingumakseks ohverdada. Igapäevase töölkäimise paketi saab aga poest endiselt üsna mõistliku hinnaga.

 







Argo Verk

Vaata autofirmade sooduspakkumisi