Proovisõit

Opel Astra GTC OPC: kas viimane omasugune?

Kõigi aegade võimsaim Astra -- 206 kW/280 hj.
Kolmeukseline luukpära saab „sada kätte“ kuue sekundiga ja sõidab kuni 250 km/h.
Auto baashind on meil 30 535 eurot (2017. aasta septembris).

AutorKaido Soorsk

Tänane Opel Astra GTC OPC toodi müügile viie aasta eest ja hetkel on selle põhirivaalideks Ford Focus ST, Honda Civic Type R, Seat Leon SC Cupra ja Volkswagen Golf GTI. 2012. aastal polnud Astra OPC – teeme nii, et ma kasutan edaspidi suupärasemat tiitlit - mitte ainult tegusaim Astra, vaid üks võimsamaid valikuid ulakate esiveoliste luukpärade seas. Sellest peaks piisama proovisõidu põhjendamiseks ning lisaks pole see meie süü, et prooviauto satub siiakanti alles aastapäevad enne eeldatavat tootmise lõpetamist. Pealegi – kas teie jätaksite sõitmata kolmeukselise luukpäraga, mille spidomeetri skaala lõpeb arvuga 300?

Ega ma arvanudki, ja seepärast ei jätnud seda kasutamata ka mina. Seda enam, et oma olemuselt on see auto heas mõttes nn vana kooli sõiduk, milliseid tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida ning mida pakutakse pealekauba nägusas ja originaalse ilmega pakendis. Lisaks võib see olla viimane omasugune OPC mudelite seas, sest vaevalt et Peugeot soovib edaspidi mõne õnnestunud Opeli kuumpäraga enese kuumpärade turgu ära rikkuda ning isegi kui järgmine põlvkond ka sünnib, on ilmselt sellelgi ökonomistide survel täiselektriline roolivõimendus, mis mõnesajagrammise kütusesäästu ja kulude kokkuhoiu kõrvalsaadusena igasuguse tagasiside ära nullib. Tegemist on peoga katku ajal ning Astra OPC veidi tahumatu loomus on meelelahutuse vaatevinklist päris seksikas.

Meelelahutuslik pool

Võimsate esiveoliste Achilleuse kannaks on võimsuse maha panemine ja nähtus nimega torque-steer, mis maakeeli tähendab seda, kui vedavate esirataste puksimine tahab teil kiirendades rooli käest tõmmata. Opel on pressiteadetes kulutanud hulga trükimusta, andmaks teada, et Astra OPC arsenali kuulub „revolutsiooniline“ HiPerStruts-esivedrustus, mis kirjeldatud nähtuse elimineerimisega kiiduväärselt hakkama saab. Saab küll, aga mitte täielikult, kuid õnneks on tegu dünaamilist sõitu vürtsitava, mitte sõrmeluid pilbastava kogemusega. Kiirendades on üheselt tajutav, kas läbi libisema hakkab üks või teine esiratastest – või siis mõlemad korraga –, kuid auto juhtimine ei nõua isegi sellisel juhul erilist jõudu ja toimiv roolitunnetus on heaks vundamendiks mehe ja masina vahelises dialoogis. Astra OPC on küll üsna raske –tühimass 1475 kg –,ent see muudab auto ka tasakaalukamaks ning alajuhitavus ilmneb vaid siis, kui kurvis rattad ringi lasete või sinna sisenedes kiirusega üle pingutate. Õnneks on see etteaimatav ja pidurite/gaasipedaali vahendusel ka arstitav.

Juhi ja auto vahelist keskustelu täiendavad veel mehaaniline piiratud libisemisega diferentsiaal ja filigraanne adaptiivvedrustus (FlexRide). Esimene võimaldab veojõudu tõhusamalt teele kanda ja välja lülitatud veojõukontrolliga liikur võimaldas muretult lahkuda ka paduvihmas porimülkaks muutuvalt viljapõllult, kuhu meid traktorite jõutõmmet vaatama minnes parkima suunati. Mis lubab eeldada head toimetulekut ka talveoludes (usaldate te siis elektroonikat või iseenese kibedat gaasijalga). Vedrustus toimetas aga HIIRVAIKSELT ja kiiduväärse mugavusega ka kangeimas, ehk OPC-sõidurežiimis. Jah, see on küll jäik, aga mitte tarbetult puine. Isegi OPC-režiim ei pannud autot marutõbise konna kombel karglema ka löökaukudega kirjatud kruusateel. Pealegi on teie päralt veel kaks sõidurežiimi – Normal ja Sport –, mis lubavad sõita tuntavalt pehmemas seades, muutes pisut ka gaasipedaali reageerimist ja vastusurvet roolirattale.

Piirame erutust

Edasi läheb aga pisut kurvemaks, sest meelelahutuse osas on mootor ainus, mis lati alt läbi jookseb. See on võimas, aga kiretu loomuga jõuallikas, mida vaevab madalatel pööretel ka tuntav turboviive. Tegusamalt vedama hakkab ta teisel pool kahte ja poolt tuhandet pööret ning magusaim osa saabub enne 5000 p/min künnist. Minek on siis võimas ja esirattad tahavad märjal teel tühja lüüa ka kolmanda käiguga, ent mootori hääl on elutu ning üsna vaikne, kui mitte arvestada mootoriruumist kostvat valju kahinat, mis tähistab OPC-režiimis „nelja tuhande“ ületamist. Opeli sõnul hakkab turbokompressor ülelaaderõhku tootma 1400 p/min juures ja tõstab selle kuni 1,5 baarini, mille najal võetakse kaheliitrisest mootorist 206 kW/280 hj. Suurim pöördemoment (400 Nm) saavutatakse 2450 p/min juures ja Opeli sõnul hakkab momendikõver tuntavalt langema alles 5000 p/min ületamise järel.

Nurinat teenib ka auto kasutajaliides, mis toimib aeglaselt ja mõjub uuemate konkurentide taustal vanana, ja keskkonsooli kujundus, mis näeb välja selline, nagu oleks keegi selle eelnevalt liimiga kokku määrinud, et visata sinna ämbritäis nuppe. Väikestele nuppudele on sõites raske pihta saada ja kasutajaliidese toimimine nõuab samuti harjumist. Tõsine möödapanek on ka puudulik müraisolatsioon, sest telefoniga mõõtes oli sõitjate ruumi müratase maanteekiirusel ca 92 dB ja karedal asfaldil võib see olla suuremgi. Sõitu alustades loob rattakoobastest kostuv liivavihm võidusõiduautoga sarnaneva meeleolu, kuid pikematel sõitudel võib liigne mürafoon paljusid häirima hakata. Ja olge hoiatatud ka laia ukse eest, mille pikkuseks on vööliinil 142 cm! See nõuab mugavaks sisenemiseks/väljumiseks palju ruumi, sest lisaks ukse laiusele tuleb seejuures arvestada ka längus A-piilariga.

Praktiline pool ja kokkuvõte

Astra OPC esiistmed on suurepärased ja mina mahtusin istuma isegi enda keskmise kasvu kohaselt seatud esiistme taha, ehkki põlved mahtusid ära vaid tänu tagaistme seljatoes olevale õnarusele ja juuksed harjasid laepolstrit. Kiita saab ka lahendus, mis võimaldab tagaistmele pääsemiseks samast nupust koos seljatoega tervet istet ettepoole tõmmata, et see seljatuge tagasi lastes soovitud kaugusel taas fikseerida. Tänu alla kaarduvale katuseservale on tagumine küljeaken täiskasvanu jaoks väike, aga tagaistmele paigutatud lapsi ei tohiks see kuidagi segada. Panipaikade osas pole autole samuti midagi ette heita, sest esiuste polstritel on liitrist joogipudelit mahutavad ruumikad uksetaskud, millele lisanduvad keskmise suurusega kindalaegas, esiistmete vahelises konsoolis olevad topsihoidjad ning üks avatud ja kaks kaanega panipaika. Ehk – sportlikud ambitsioonid ei kahanda auto praktilisi omadusi ja Astra OPC pakiruumi mahuks on 380-1165 liitrit.

Mis juhatab meid kokkuvõtte manu. Kui otsite ulakat kuumpära, siis Opeli tootevalikust passib selleks jätkuvasti kõige paremini Corsa OPC, mis on loo peakangelasest pea 10 000 eurot odavam. Minu eelistuseks on Seat Leon Cupra, mis on Astra OPC-st 20 hj võimsam, olles samas ka odavam ja saadaval ka viieukselise kerega, mis on tunduvalt praktilisem. Ent Astra OPC on viimasest originaalsema välimusega ning selle baashinnas sisaldub kõik vajalik, mida teil mugavaks kooseluks tarvis läheb. Käsitlege seda kui sõgeda minekuga suutlikku pereautot ning sellisel juhul on tegu suurepärase valikuga, sest see pakub sääraseid asju, mida pole ette näidata ka poole kallimatel autodel. Nendeks asjadeks on hea roolitunnetus, mugav adaptiivvedrustus, mis suudab rattad teepinnal hoida ka nende läbilibisemise korral, etteaimatav alajuhitav iseloom ja piiratud libisemisega diferentsiaal, mis tuleb kasuks nii haardevõime kui ka meelelahutuse osas. Jah, kusagil on ka teemandiks lihvitud Golf GTI, kuid see poleks nii originaalne valik, sest lõppude-lõpuks on tegu Golfiga, mida iga päev kümnete kaupa vastu voorib.

Meeldis: auto välimus, roolitunnetus, võimsus, mugav ja suutlik adaptiivvedrustus, varustus ja esiistmed.

Ei meeldinud: puudulik müraisolatsioon, uste pikkus, moraalselt vananenud kasutajaliides ja isikupäratu hääl.

Rivaalid: Ford Focus ST, Honda Civic Type R, Seat Leon SC Cupra ja Volkswagen Golf GTI.

 

Opel Astra GTC OPC

Mootor: R4, turbolaaduriga ottomootor.

Võimsus: 206 kW/280 hj @ 5500 p/min.

Pöördemoment: 400 Nm @ 2450-4500 p/min.

Aeg 0–100 km/h 6,0 s.

Tippkiirus: 250 km/h.

Keskmine kütusekulu: 7,8 l /100 km.

CO2 pääst: 184 g/km.

Pikkus/laius/kõrgus: 4466/1840/1489 mm.

Telgede vahe: 2695 mm.

Tühimass: 1475 kg.

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Opel Adam

What Car? Says Hinnatud 3-ga 5-st

Opel Adam on stiilne, hästi varustatud ning nägusa sõitjateruumiga, ent jääb klassiliidritele alla nii suutlikkuse kui ka sõidumugavuse osas.