What Car? - Autode ja testid -- What Car? Aitame Sul teha parema ostu

Kia Stinger: „ärakaranu“ esimene vägitükk

13.oktoober 2017
Kia Stinger: „ärakaranu“ esimene vägitükk

Reklaam



Pildigalerii   

• Esimese korra kohta ootamatult hästi õnnestunud luukpära, mis on kiire, hästi varustatud ja meeldejääva ilmega.
• Stingeritel on ette näidata kolm mootorit (200-370 hj) ja lisaks tagaveolisele autole on valikus ka nelikveolised versioonid.
• Eestis on autode alghind 45 990 eurot (GT-Line-varustuses nelikveoline diisel).


Jalgrattal mööduv nooruk näitab tagasi vaadates ülestõstetud pöialt, tehes seda nii pikalt, et pääseb napilt laternaposti otsa sõitmisest. Säärast tunnustust pole ma kogenud ühegi proovisõiduki roolis, kuid hiirhalli rüütatud Kia Stinger on seda ka väärt. See on Kia poolt esimene Euroopa turgudele toodav tagaveoline luukpära – kuid sedaanivälimusega –, mis on saadaval ka nelikveolisena ning viimistletud Albert Biermanni poolt. See on mees, kes veel alles üsna hiljuti juhtis BMW M-osakonda. Ta viimistles Stingerit Nürburgringil, kus ottomootoriga prototüüp läbis arendustöö vaid mõne nädalaga 480 ringi (umbes 10 000 kilomeetrit). Diiselmootoriga isend olevat katnud „Rohelises Põrgus“ koguni kaks korda pikema vahemaa! Õiget suhtumist näitab seegi, et tagaveoliste isendite varustuses leidub ka läbivust ja meelelahutuslikku poolt parandav piiratud libisemisega diferentsiaal.

Seega seab Stinger enese osas kõrgendatud ootused, nähes välja kiire isegi esmasel vaatlusel, sest auto dünaamilist siluetti võimendavad pikk telgede vahe koos pika mootorikatte ja lühikese eesmise ülendiga. BMW-lt tuttav trikk on ka esimeste rattakoobaste ventileerimine segavatest turbulentsidest vabanemiseks, millele osundab eraldi kujunduselemendina välja toodud õhuvoolu väljumisava, mis asub auto esitiibade alaosas. Suutlikkusele viitavad ka mootorikattel olevad ventileerimisavad ja tagumise kaitserauaga integreeritud difuusor. Õnnestunud kujunduse juures on ainsaks vaieldavaks detailiks ehk tagatiiva peale nn side-markerina venitatud tagatuli. Ilmselt oli kujunduse eest vastutav Peter Schreyer parajasti lõunal, kui joonlaud mõne noorema kolleegi käes perutama hakkas.

Poliitiliselt ebakorrektne

Kia isegi ei tee katset kokku lugeda kõiki neid jääkarupoegasid, kes seeläbi päästetud saavad, kui nad oma tippmudeli mõne alamõõdulise jõuallikaga varustavad. Pigem vastupidi, sest Stinger on nišimudel ja seepärast tuuakse isegi meil esiti müüki valiku tegusaim isend, mille mootoriruumi ilmestab 3,3-liitrise töömahuga V6. Kahe turbokompressori toel arendab see 272 kW/370 hj @ 6000 p/min ja maksimaalseks pöördemomendiks lubatakse 510 Nm @ 1300-4500 p/min. Kõik Stingerid on saadaval vaid Kia enda toodetava kaheksakäigulise automaatkäigukastiga ning tippmudelit hakatakse meil pakkuma ainult nelikveolisena, mis saab „sada kätte“ 4,9 sekundiga ja sõidab kuni 270 km/h.

Lisaks tuleb müüki ka teine nelikveoline, mille mootoriruumis joriseb 2,2-liitrine turbodiisel. Selle neljast silindrist võetakse 147 kW/200 hj (3800 p/min) ja tegusaim momendinäit on 440 Nm (1750-2750 p/min). Sellise jõujaamaga varustatud Stinger saavutab 100 km/h 7,6 sekundiga ja keskmiseks kütusekuluks lubab tootja tippmudeli 9,9-10,6 liitri asemel 5,6-6,4 l/100 km. Veidi hiljem jõuab kohale aga veelgi huvipakkuvam versioon, milleks on tagaveoline Stinger, mida jõustab ühe turbokompressori najal 188 kW/255 hj (6200 p/min) arendav R4. Selle mootori momendinäiduks on 353 Nm @ 1400-4000 p/min ja 100 km/h saadakse kätte kuue sekundiga. Antud mootori korral jäävat keskmine kütusekulu vahemikku 7,9-8,3 l/100 km, ent neid näite ei tasuks ülemäära südamesse võtta, sest veljemõõdust märksa enam mõjutab neid auto kasutaja parem jalg.

RennArena nimelisel rajal

Mallorcal toimunud esitluse käigus sai mõlemat bensiinipõletajat proovida 3,2 kilomeetri pikkusel ringrajal, mis oli ilmestatud viie vasak- ja kaheksa paremkurviga. Võimsam isend meenutas seal pisut ülekaalulist onklit, kes püüab võõras täis tuubitud kortereis nipsasjakesi maha ajamata mugava sohvani jõuda. 370 hj arendav nelikveoline Stinger on ringrajal hea, aga mitte ülearu inspireeriv kaaslane, sest arvestatav tühimass (1834 kg) triigib autost välja innukuse ja rooli tagasiside võinuks olla seal samuti vahetum. Ent samas oli see tasakaalukas ja andestav, karistades üle pingutamist vaid kerge alajuhitavusega ja ehkki tegus pöördemoment sisemist tagaratast igas teises kurvis armutult ringi keris, oli ülejuhitavust raske esile manada seda isegi eraldi provotseerides.

Kiita saavad ka adaptiivne vedrustus ja muutuva ülekandega roolivõimendi, mis koos elastse mootori ja suure võimsusvaruga teevad Stingerist usaldusväärse auto, millega võõra ringraja detailidesse süüvida. Tagaveoline versioon on selleks veelgi parem, sest kuigi vähema võimsusega, on see tunduvalt kergem (tühimass alates 1642 kg), mõjudes vahetuma ja lõbusama autona. Nii vedrustuse kui ka kiire ülekandega rooliga on pandud esimesel korral jalapealt kümnesse ja rajal rikub sõidumuljet lisaks auto kaalule vaid automaatkäigukasti toimimine. Manuaalse käiguvahetuse kasutamine näis mõttetu, sest „kastil“ on kalduvus ise käike üles vahetada ja vahel juhi soove ignoreerida. Automaatrežiimis toimis see küll peaaegu perfektselt, kui mitte arvestada seda, et mõned korrad tuli mõlema autoga ette olukordi, kus käigukast vales kohas käiku sees hoidis, lastes enne ülesvahetust keset sirget mootoril mõned korrad piirajasse prõmmida. Pidureid meie rajal põlema ei saanud: tippmudelil haaravad esiteljel 350 mm läbimõõduga ventileeritud ketastest 4-kolviga Brembo pidurisadulad, tagateljel on aga ketaste läbimõõt 10 mm väiksem ja neist on haaramas kahe kolviga sadulad. Pidurid saavad auto massi arvestades hästi hakkama, ehkki väga suurelt kiirusel maha pidurdades oli täheldatav ka kerge elevus, mida andis rooliga hõlpsalt rahustada.

Mägiteid avastamas

Loodetavasti puudutab kirjeldatud vajakajäämine vaid eelseeria autosid, aga isegi koos selle „nüansiga“ on Stinger hea reisikaaslane, nagu üks GT-auto ambitsiooniga luukpära olema peabki. Isegi suurest Saksa kolmikust pärinevate võrreldavate sõidukite taustal on tegu vaikse autoga hoolimata proovisõidukite 19-tollistest jalavarjudest ning adaptiivne vedrustus saab tavateedel veel paremini hakkama kui ringrajal. Juhi päralt on viis sõidurežiimi (Smart, Eco, Comfort, Sport ja Sport+) ja neid poleks nii palju vajagi, sest nende vahelised erisused on väikesed ning mugav sõit on tagatud ka kõige „kangemas“ seades Sport+. Viimane lülitab osaliselt välja ka veojõukontrolli, kuid mina eelistasin selle hoopiski välja lülitada ja kasutada sõidurežiimi Sport. Selles režiimis sai käigukast hakkama ülearuse tõmblemiseta ja rajal nähtud käikude ülesvahetusapsakat sai tavateedel kogetud vaid korra.

Kolleegi ettepanekul sõidame läbi mõlemad teelõigud, mida Briti automeedia Mallorcal teistest paremaks peab – käänulised teelõigud, millel sihtkohaks Cap de Formentor ja Sa Calobra – ning võimsaim Stinger passib nende avastamiseks kui nina pähe. Selle hea vedrustus võimaldab kiiresti kurvidest läbi nõeluda, nina püsib valitud sõidujoonel kui kleebitult ja tänu nelikveole võib ka juba enne kurvi „avanemist“ südamerahuga gaasi anda, kartmata et auto tagaosa seepeale püüdmatult lendu läheb. Stingeri väljalase on vagur ja mootorihääl autos elektrooniliselt võimendatud, mistõttu jätab see liikur enesest vaoshoituma mulje, kui ta seda tegelikult on. Pressige gaasipedaal põrandasse ja sina JEERUM, kui kiiresti seejärel kiirust koguneb ... Auto tegelik suurus kippus mägiteedel ühtevalu meelest minema, meenudes alles siis, kui oli vaja mõnest autorendi kleepsuga varustatud Fiat 500-st mööduda, mille sohver keset telgjoont enda meelest hoopis kombaini roolis.

Kaasavara ja lõppsõna

Stingeri nautimine ei eelda sõgedat kihutamist, sest see võimaldab ka rahulikku ning lõõgastavat kulgemist, millega haakub mugav mugavat olemist võimaldav sõitjateruum. Kia Frankfurdis asuv disainistuudio on teinud head tööd ja peale hõbedaste ukselinkide ei leia te interjööris ühtki silmnähtavalt odavat tükki. Sõitjateruum on ruumikas ning praktiline ja esimesele tuleb lõivu maksta vaid tagaistmel, kus auto tagaosa suunas langev katusejoon reisijate pearuumist matti võtab. Minul jäi enese keskmise kasvu järgi seadistatud esiistme järele istudes põlveruumi enam kui rusika jagu, samal ajal kui juuksed juba laepolstrit harjasid. Teises reas võib nappida ka jalaruumi, kui esimesed istmed on kõige alumises asendis, muus osas oli see aga igati meeldiv istumine. Rääkimata esimesest reast, kus on tänu elektriajamitega mugavatele istmetele ja seatavale roolisambale oleks keeruline millegi üle viriseda.

Need vidinad sisalduvad mõlemad autode baasvarustuses, sest meile tulevad Stingerid kahes kõrgemas varustuses -- GT-Line ja GT. Täpsem varustusloetelu ja tagaveolise isendi hind selguvad lähiajal, aga nelikveolise GT-Line-varustuses diisli baashinnaks on 45 990 eurot ja tippmudelil 49 990 eurot (GT-varustuses). Viimane näib suisa sõgeda pakkumisena, sest ükski konkurent ei paku ei paku nii odavalt nii suurt ja võimast autot, millel on lisaks kõigele veel 406-1114 liitrit mahutav pakiruum ning seitsmeaastane garantii. Kia on muutumas -- kodanik Biermanni töölaualt pärinevad Hyundai i30 N ja Kia Stinger vihjavad sellele, et sõidulusti osas on Lõuna-Koreast tulemas ka tulevikus häid uudiseid. Seniks on teie päralt aga kõikmõeldavat moodsat tehnoloogiat eviv ruumikas luukpära, mis oleks hea auto ka paljakskooritud versioonis ning mille võimsaim versioon ei maksa palju enam sellest, mille te võrreldava võimsuse ja varustusega suurest Saksa kolmikust pärineva liikuriga poest väljudes kaotate.


Meeldis: võimsus, juhitavus, adaptiivne vedrustus, esiistmed ja hea varustusega avar sõitjateruum.

Ei meeldinud: käigukasti toimimine kiirel sõidul, ülejäänud ansamblist välja kukkuvad sisemised ukselingid ja pearuum tagaistmel.

Rivaalid: Audi A5/S5 Sportback, BMW 3. seeria Gran Turismo LCI, ja Mercedes-Benz CLA Shooting Brake.

Kia Stinger 3.3 T-GDI GT 4WD

Mootor: V6, bensiin.

Baashind: 49 990 eurot.

Võimsus: 272 kW / 370 hj @ 6000 p/min.

Pöördemoment: 510 Nm @ 1300-4500 p/min.

Aeg 0–100 km/h 4,9 s.

Tippkiirus: 270 km/h.

Keskmine kütusekulu: 9,9-10,6 l/s100 km.

CO2 pääst: 225-244 g/km.

Pikkus/laius (peegliteta)/kõrgus: 4830/1870/1400 mm.

Telgede vahe: 2905 mm.

Pakiruumi maht: 406-1114 liitrit .

Tühimass: 1834 kg.









Kaido Soorsk, fotod: tootja.

Viimased proovisõidud
Leia auto test
Uued Kasutatud
  
Autonõuanded
What Car? ostusoovitused
 
Minu What Car?Minu profiilSisukaartSend to a FriendRSS
 
Haymarket Logo
© Haymarket Media Group 2010 - 2017