Proovisõit

Neli Prantsuse klassikut

Neli mõõga ja mantlita klassikut Prantsusmaalt.
Külastame üht erilist kohta Prantsusmaa idaosas, millel on võtmetähtsus kaubamärgiga Peugeot seonduva säilitamisel.
Sõidame ühe ilusaima Prantsuse autoga, mille kujundajateks on ... itaallased!

AutorEsta Tatrik, fotod tootja

Kui „neli“ ja „Prantsuse“, siis haarab iga kirjanduses karastunud kodanik kolme musketäri ja d’Artagnani järele. Asjata, seekord, asjata! Neli klassikut kannavad mõõga ja mantli asemel lõvimärki ning tulevad ainult väga erilistel puhkudel Peugeot’ kõige tähtsamast garaažist tänavale.

Garaaž ise asub Prantsusmaa idaosas ja on oluline eelkõige seetõttu, et just siit, Šveitsiga piirnevast Franche-Comté piirkonnast on pärit Peugeot’ margi juured, pärand ja traditsioonid. Ning seda kõike esindavadki neli töökojas ootavat Peugeot’ klassikut: 304 kabriolett, 404 sedaan, 504 kupee ja 205 GTI. Siinsamas töökoja kõrval asub Peugeot muuseum ja Sochaux' autotehas, mis huugas terve suve puhkamata ja streikimata rahuldada vaibumatut nõudlust mudeli 3008 järele. Tuleneb see puhkamata veedetud suvest või millest, aga prantslased on otsustanud oma neli klassikut anda roadtripiks pundi žurnalistide kätte. Prantslaste usaldav meelelaad ja optimism peavad olema otsatud. Etteruttavalt võib öelda, et neil oli siiski õigus. Kõik, nii inim- kui ka autojõud, jäid terveks. Enam-vähem.

Esimene. Üks ilusamaid kupeesid Peugeot 504 Coupé

Peugeot 504 Coupé sihvakat välimust vaadates ei pane imestama, et disainer on Pininfarinast, kus on kujustatud Ferrari ja Alfa Romeo mudeleid. Nii tulebki välja, et ühe ilusamatest Prantsuse autodest kujustasid hoopis itaallased. Baasmudel 504 osutus koguni nii populaarseks, et väljaspool Euroopat jätkus tootmine veel pikki aastaid pärast seda, kui Vana Maailma koosteliinilt veeres viimane sõiduk.

Kupeeversioon siiski müügiarvudega ei hiilanud. Tagantjärele ei teagi, mis neil inimestel viga oli. 2,7-liitrise V6-ga varustatud kupee jookseb sajani alla kümne sekundi, tehes seda iseloomuliku sujuvusega. Tippkiiruseks märgiti 186 km/h. Mootori hääl kõlab tsiviliseeritult ja pealetükkimatult, kuid sunnib tänaval pead pöörama ja veab juhil suu kõrvuni. Kollased esituled on senini vastupandamatud.

Ometi veeres koosteeliinidelt kõigest 26 476 kupeed, samas kui maailma eri otstes jätkus tavamudeli tootmine lausa 2005. aastani ning tootmisarvuks kokku saavutati üle 3 700 000 eksemplari. Esimesel viiel aastal olid kasutusel neljasilindrilised mootorid, 1974. aastal jõudis mootoriruumi 138 hj arendav 2,7-liitriline karburaatoriga V6 jõuallikas, kolm aastat hiljem muudeti kütuse sissepritse süsteemi ja tulemuseks oli 146 hj arendav mootor. Meie käsutusse usaldatud sõiduki tootmisaastaks on märgitud 1976 ning see pole mõni suvaline eksemplar, sest kuulus otse Peugeot’ perekonnaliikmele.

Mõni asi on siin autos tänapäevastega võrreldes teisiti ja mõni sootuks tagurpidi. Peen ülekasvanud hambatikku meenutav suunatulede kangike asub paremal. Sõitjateruumis rabab luksuslik pruun plüüs kontrastina kahvaturohelisele kerevärvile. Põrandaid ja uksi katab vaip. See kooslus peaks olema võigas, aga ei. Pininfarina puudutus teeb 504-st sarmika kupee.

Sõitjateruumis annavad tunda sõiduki vanus, elatud elu ja vallutatud südamed, nagu klassikule kohane. J-tähte meenutav käigukang on niigi käes harjumatu, aga sellega lugu ei lõpe. Ühel hetkel eraldub käigukangi nupp üldse ja avastan end pimedusse mattunud mägiteel V6 käike vahetamas peenikesest metallorgist hoides. Mulle senini arusaamatutel põhjustel kutsus olukord autos reisikaaslastelt esile korduvaid naerupahvakuid. Ei saa muidugi välistada, et ikka on lõbus, kui keegi valjusti vannub. Kõigest hoolimata: see on üks ilusamaid Prantsuse autosid tollest ajastust.

Peugeot 504 Coupé (1976)

Tootmisaastad: 1968–2005.

Mootor: 2,7 liitrit, V6, 138 hj.

Jõuülekanne: 4 käiku, manuaalne, tagavedu.


Teine. Uskumatult pikaealine Peugeot 404 Berline

Seda Moskvitši meenutavat sedaani hakati tootma 1960. aastal ning tema uskumatult pikk rahvusvaheline karjäär kulges läbi kolme kontinendi ja kolme aastakümne. Meie sõiduriist on toodetud 1974. aastal, tootmine lõpetati aga alles 1988, kui tehased Sochaux’s, aga ka Nigeerias, Tuneesias, Lõuna-Aafrikas, Argentiinas ja Tšiilis olid väljastanud kokku peaaegu 2 900 000 sõidukit.

Tänapäevase auto sportliku loomuga istmelt Peugeot 404 Berline diivanile kolimine on kui spordisaali treeninguseadme vahetamine ooperi polsterdatud looži vastu. Peene võruga suure läbimõõduga rool, mis sobiks ka luksuspaadi pööramiseks. Kuigi 404 on mõõtmetelt täiesti paras keskmise suurusega sõiduk, mõeldud keskklassile kättesaadavaks, oskab ta olla suurem kui elu. Veavad küll tagarattad, aga pöörab ta suurejooneliselt, kaarega. Näete, ma pööran. Käike tuleb vahetada rooli juurest, mis andis korraks peamurdmist, et kuidas see nüüd käiski.

404 sündis aegadel, mil ood turvalisusele polnud veel edetabelihitt. Käepärast luksust vajasid aga ka need autoentusiastid, kelle väljavalitu nägi välja nagu Moskvitš. Tõsi, peen ja prantslasliku espriiga Moskvitš. Hullem veel, kultusliku mainega disainistuudio Pininfarina loodud teos. Armatuurlaua ja esipaneeli kujunduses domineeris omamoodi loogika: nuppe, lüliteid ja tarkust oli toonastes autodes tänapäevastest mitu korda vähem.

Autoretke käigus selgub seegi, et parim paik 404-s pole sugugi rooli taga, vaid tagumises reas, taevakarva helesinise diivani pehmuses. Toetate käe paksult polsterdatud käetoele ja lasete maastikul mööda libiseda. Lähete muretult ja ostate tanklast saiakese – las juht otsib tankimisluuki, mis asub… tagumise numbrimärgi taga peidus!

Peugeot 404 Berline (1974)

Tootmisaastad: 1960–1988.

Mootor: 1,6 liitrit, 68 hj.

Jõuülekanne: 4 käiku, manuaalne, tagavedu.


Kolmas. Punane iludus Peugeot 304 S Cabriolet

Üks elegantsemaid Prantsuse avaautosid püsis moes läbi terve kümnendi 1970ndatel, kuni pidi viimaks kaheksakümnendate glamuuriparaadi ees taanduma. Tema aluseks on 204, telgede vahe jäi muutmata, kuid sabaosa venitatakse pikemaks ning esiosa voolitakse moodsamaks, nii et esiosas on märgatud lausa sarnasust itaallaste pliiatsite alt tulnud „viissada neljaga“.

Punane Peugeot' kabriolett mudelitähisega 304 vaatab sinna, kus võiksid kohtuda sportlikkus ja elegants. Nagu prantslastel oli 1970ndatel kombeks, pakuti mudeliperekonnas ka avaautot. 304 oli saadaval neljaukselise sedaani ja universaalina ning kaheukselise kupee, kabrioleti ja koguni väikekaubikuna. Kabriolette toodeti kümne aastaga 18 647 ühikut.

Ta on elegantne, nõtke ja sõidab koguni ootamatult tänapäevaselt. 1,3-liitrine mootor suudab kirjade järgi arendada kuni 75 hj, saavutada tippkiiruseks 160 km/h ning selle juures on ta lookleval mägiteel kauni liikumisega, olles kõvasti kärmem, kui julgeks oodata. Mõni asi käib tükk maad ebamugavamalt kui tänapäevases autos, tuulekeerised on mitu korda hullemad kui moodsas avaautos, aga sõidumõnu oi mis magus.

Peugeot 304 S Cabriolet (1973)

Tootmisaastad: 1969–1979.

Mootor: 1,3 liitrit, 75hj.

Jõuülekanne: 4 käiku, manuaalne, esivedu.


Neljas. Kõige kuumem kuumpära Peugeot 205 GTI

Prantslased armastavad kuumpärasid. Kuigi meie lõbustamiseks välja toodud 205 GTI toodeti 1994. aastal, on ta ehe Prantsuse kuumpära kaheksakümnendatest. Jaburam ükskõik millisest hommikusaatejuhist – reibas, arutu ja loll nali varnast võtta. Temas on seda kõrtsikakleja pealehakkamist, tal on ees selline nägu, et ta on valmis juba hommikul parklas kõigiga – ja ma mõtlen KÕIGIGA – tüli norima. Franck Ribéry oli oma parimatel päevadel platsile joostes selline.

1984. aasta 1. märtsil esitletud kuumpära sportlikku iseloomu rõhutas kogu auto olemus. 1986. aasta detsembris tõi jõuluvana mudeli arvukatele fännidele oodatud kingituse – 130 hj arendava 1,9-liitrise jõuallika. Kokku toodeti 16 aasta jooksul pea 295 000 205 GTI-d.

Tänapäeval pole töökorras 205 GTI-d lihtne leida. Neile, moodsatest GTI-dest tunduvalt väiksematele kuumpäradele omanikud ei halastanud, anti valu nagu jõuti. 205 GTI kandiline välimus on kokkuvõte kaheksakümnendate sellest poolest, kuhu ei ulatunud kümnendi kõhedust tekitav glamuur. Ta on lihtne, töölisklassilik ja pisut punk. Baasmudelit saatis pöörane müügiedu, mis tabas ka GTI-sid.

Olgu ta pealegi klassik, aga see auto ei lase end kohelda kui pühakut. Ta on toores, tundub pööraselt kerge ja oma 1,9-liitrise, 130 hj arendava jõuallika toel astub edasi nagu mürgeldav kutsikas. Rool on raske, näidikuid reas terve meri. Käiguvahetus on lihtne, pööramisel töötaks rool nagu vastu ja käänakutel on temaga kaasas käinud vaimustust kerge mõista.

Sõitjateruumis on maas punased vaibad, istmekatetel punased triibud. Ei, need ei lähe kunagi moest! Olgu pealegi, et rooliratas näeb välja nagu kõrgetel pööretel destillaat kaheksakümnendate esteetikast. Tarbida omal vastutusel! Tänini pole vastust provokatiivsele küsimusele, kas prantslased suutsid teha parema GTI kui Volkswagen Golf. Leidub neid, kes peavad 205 GTI-d parimaks Prantsuse kuumpäraks üldse. Roolist tõustes ei taha ma nendega sõnakestki vaielda.

Peugeot 205 GTI (1994)

Tootmisaastad: 1984–1999.

Mootor: 1,9 liitrit, 130 hj.

Jõuülekanne: 5 käiku, manuaalne, esivedu.


650 autot ja 40 aastat hiljem

Peugeot’ margi ajalugu ja arhiive koondav organisatsioon asutati 2010. aastal ja tegu on Prantsusmaa suurima eraarhiiviga. Hoone asub Sochaux’ lähistel endises tehasehoones, kuus toodeti Peugeot’ turvavöid ja tööriistu. Endise tootmishoone fiiling on säilinud. 8 km pikka arhiiviriiulite rivisse kogutakse kokku PSA grupi kõiki marke puudutav ajalooline materjal. Tasapisi käivitatakse aktsioon, et ka erakollektsionäärid, klubid jne saadaks oma ajaloolised dokumendid siia.

Arhiiv on tore, aga ei maksa loota, et huvilised siia Prantsusmaa tagumisse nurka kokku sõidaks. Nii digitaliseeritaksegi kõike, et arhiiv oleks üle maailma kasutatav ja kättesaadav. Tänapäevane skaneerimistehnika silub failis paberi kortsud ja voldid, samuti suudetakse digitaliseerida suuri reklaampostreid. Tänaseks on üks viiendik arhiividest digikujule viidud, hinnanguliselt kulub kümnel inimesel veel 40 aastat, et digitaliseerida kõik, mis alles hiiglaslikes laohoonetes oma järge ootab.

Peugeot’l on ka oma autoarhiiv. Kujutage nüüd ette mudelautode kollektsiooni, iga auto oma riiuliboksis, küljega vaataja poole. Ja nüüd korrake harjutust, ainult mudelite asemel on päris autod. Neli korrust riiuleid, lõputud read riiulivahesid. Kokku on kollektsioonis 650 autot. Siit leiab filmides kasutatud sõidukeid, ideeautosid, spordivahendeid nagu mõned Marcus Grönholmi WRC ja Ari Vataneni Dakari ralli autod. Mõned olulised masinad spordiajaloost on Peugeot’ muuseumis Sochaux’s ning mõned sõitvad ajaloo-eksemplarid on ka Peugeot’ sporditiimi käsutuses.

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Peugeot 308 GTi

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

308 GTi on võimas ja hästi varustatud praktiline luukpära, mis tunneb end kurvilisel maanteel oluliselt paremini kui argises linnaliikluses.

Kasutatud auto testid

Peugeot 307 (01-07)