Proovisõit

V8 ja lifti? Mitte mingil juhul!

Uuendatud „maastikuristleja“ neljas põlvkond, mis eelkäijast nägusam, viimistletum ja mugavam.
Valikus üks mootor, kaks käigukasti ja neli varustustaset.
Alghind 45 200 eurot (viiekohalisena Luxury-varustuse ja käsikäigukastiga).

AutorKaido Soorsk

Toyota Land Cruiserist on tänaseks saanud omaette ikoon, mida osatakse hinnata kõigil kontinentidel. Need on autod, mis ühena vähestest meil pakutavatest „maasturitest“ selle tiitli auga välja kannavad ning tänu igiliikuri reputatsioonile ja heale väärtuse säilimisele järelturul leiaksid nood enesele ostjad ilmselt ka siis, kui neid pakutaks siili näo ja roosa „ülikonnaga“. Aga ei, päriselus on lugu vastupidine ning Toyota uuendab 2009. aastal esitletud neljanda põlvkonna autosid juba teist korda, et need ajahambale ja konkurentide survele paremini vastu peaks. Uuendatud auto olemuse võtab üsna hästi kokku üks hiljutine kepsakas lugu elust enesest, kuid selle mõistmiseks tuleb anda esmalt mõned suunised.

Toyota „maastikuristlejate“ esiisaks on maastur nimega Jeep BJ, mis ronis 1951. aasta juulis Fuji mäe otsa rühkides sedavõrd kõrgele, kuhu inimene oli varem ulatunud vaid hobuse või kondiauru toetusel. Seda mudelinime kannavad täna Toyota suured maasturid, mida toodetakse põhiosas USA ja Lähis-Ida turgudele ning mille üheksanda põlvkonna mootoriruumis müristavad ühe erandiga V8-mootorivalemiga jõuallikad. Meil nimetatakse aga Land Cruiseriteks põhiseeriast 1990. aastal lahku löödud mudeliperekonda, mille esindajad on pisut kompaktsemad ja kergemad autod. Tänaseks on müügil nende maasturite neljas põlvkond (150. seeria), mida ehitatakse 2009. aastal kasutusele võetud J150 nimelisele platvormile.

Aga nüüd loo juurde tagasi

Riias asub üks hotell, mille parkimismajja viiv lift pole just liialt suur ja seda kamandav noorsand on kõigi levinud liikurite mõõtmed (ilmselt) katse-eksituse meetodil enese pealuusse sisse uuristanud. Uuendatud Land Cruiserit nähes visatakse inimene toolilt püsti nagu ussist nõelatuna ning sohvrini jõudev hüüatus on kategooriline „V8 ei mahu, mitte mingil juhul.“ Võtab omajagu aega, enne kui usin Kerberos uskuma jääb, et tema ees on hoopis väiksem versioon, millele on suuremale vennale sarnanev nägu pähe joonistatud ja mis mahub parkimismaja lifti ka hoolimata kasvanud pikkusest (60 mm). Liftipoisi segadus on mõistetav, sest uuendatud LC on endisest nägusam ja kallima ilmega ning toeka sammu edasi teevad ka selle sõiduomadused ja interjöör.

Kuigi „näotõste“ läbinud mudelile pakutakse kolme jõuallikat, on meil see müügil ainult 2,8-liitrise turbodiisliga D-4D. Selle neljast silindrist võetakse turbokompressori toel 130 kW/177 hj @ 3400 p/min, suurim pöördemoment on käsikäigukastiga versioonil 420 Nm @1400-2600 Nm ja „automaadi“ korral 450 Nm @ 1600-2400 p/min. Mõlemad käigukastid on kuuekäigulised. Lisaks tavavedrustusele saab autodele muretseda adaptiivvedrustuse (AVS) ja juhitavad stabilisaatorvardad (KDSS), mis aitavad hiiglasel kurvilisel maanteel kombekamalt käituda. Proovisõidu järel näivad need mõlemad kindlasti soetamist väärt. Tagasillale saab tellida õhkvedrustuse.

Nelikvedu ja maastikuvõimekus

150. seeria autod on püsiva nelikveoga, mille momendijaotus esi- ja taga telje vahel püsib vahemikus 30:70 kuni 50:50. Vajadusel saab vahekastis olevat piiratud libisemisega diferentsiaali lukustada; tagumisele teljele pakutakse kas avatud, piiratud libisemisega või lukustatavat diferentsiaali. Maastikusõiduga seonduv on koondatud uue kujundusega keskkonsooli alaosasse, kus asuvad sõidurežiimide juhtnupud ja kaks suurt pöördnuppu. Alumist neist kasutatakse aeglusti sisse- ja välja lülitamiseks, ülemisest tembitakse aga maastikul kasutatava kiirushoidiku kiirusi (viis astet, vahemikus 2-7 km/h). Viimane on osaks uuest maastikurežiimist nimega AUTO Mode, mis aktiveeritakse automaatselt, kui kasutate rasketes tingimustes ronimiseks mõeldud tempomaati Crawl Control.

Seda kasutades jääb juhi hooleks vaid roolimine, sest auto kiirust, selle asendit ja rataste läbilibisemist hinnates valib automaatrežiim ise sobivaima sõidurežiimi ning gaasi lisamine ja pidurdamine jääb pardaarvuti hooleks. Sõidurežiime saab ka ise valida, selleks tuleb vajutada paremal asuvale nupule MTS, misjärel on ülemise pööratava nupu vahendusel teie päralt viis sõidurežiimi. Maastikul toimetamist toetavad ka Multi-terrain Monitori lisafunktsioonid (nn põhjaalune pilt, mitme nurga all vaadeldav auto esiosa, panoraamvaade ja lainurk-vaade auto tagaosale) ning uuendatud esiosa kujundus, milles asuvad õhuvõtuavad on nüüd kõrgemal, mis lubab senisest julgemalt ületada sügavaid veetakistusi (kuni 700 mm).

Metsas ja maanteel

Vähemasti „automaadi“ korral on maastikusõit tehtud väga mugavaks, sest puudub oht sidurile haiget teha ja juhi osaks jääb vajadusel vaid aeglusti sisselülitamine. Uuendatud LC kliirens on 215 mm, lähenemisnurk 31 ja lahkumisnurk 25 kraadi ning rambiületusnurk 22 kraadi. Maastikuvõimekusele aitab kaasa ka muudetud esimene kaitseraud, mis teeb esirataste ees oleva ülendi pisut „lühemaks“. Omade vahel tuleb tunnistada sedagi, et loete parajasti uuendatud LC kohta käivat esimest peatükki, sest selle maastikuomadused võtame ette veebruaris ilmuvas järjeloos, pärast ühel teisel kontinendil tehtud proovituuri. Seekord piirdusin julgestuse puudumise tõttu kergema müttamisega, et mitte esitada appikarjet stiilis „kui näete porist paistmas uue kujundusega tagatulesid, siis olete õiges paigas“.

Millest piisas mulje avaldamiseks, sest kohast, kus ma hiljuti ühe teise nelikveolisega kõhu peale kinni jäin, veeresin ma peategelasega läbi selle tavaseadest väljumata. Sõidurežiimidega näib olevat isegi üle pingutatud, sest lisaks nelikveo juhtimisele on Land Cruiseril kõrgemates varustustasemetes veel kas kolm või viis sõidurežiimi, mis muudavad gaasipedaali tundlikkust ning käigukasti ja roolivõimenduse seadeid, millele lisandub nende olemasolul ka adaptiivvedrustuse (AVS) ning juhitavate stabilisaatorvarraste (KDSS) juhtimine. Proovisõidukil olid nendeks seadeteks ECO, COMFORT, NORMAL, SPORTS S ja SPORTS S+ ja ehkki vahe kahe äärmuse vahel on väiksem, kui esmapilgul eeldaks, kahandab SPORTS S kurvilisel teelõigul kere noogutamist tuntavalt.

Otse loomulikult ei tee need seadistused Land Cruiserist veel Porsche Cayenne'i, kuid see pole ka eesmärk ja vähemalt ei mõju värskema silmnäoga LC käänulisel teelõigul nagu veinikeldrist välja tuigerdav nõtkuvate põlvedega hiiglane. Autole saab valida kas 17 või 18-tollised jalavarjud. Käsikäigukastiga Land Cruiser saab paigalt „sada kätte“ 12,1 sekundiga, automaatkäigukast kulutab 12,7 s. Keskmiseks kütusekuluks lubatakse sõltumata käigukastist 7,5 l/100 km. See on küll pisut optimistlik näitaja, sest minul jäi keskmine kütusekulu maanteel vahemikku 8,9-9,3 l/100 km ja linnas sõltuvalt liiklusest 8,3-11,3 l/100 km, mis on aga nii raske auto kohta – proovisõiduki tühimass oli 2410 kg – päris head tulemused.

Kuid veelgi rohkem üllatab „maastikuristleja“ oma ontliku tavasõiduga. Vedrustus töötas haudvaikselt nii auklikul kruusateel kui ka Riia tänavate ebatasasel munakivisillutisel, mis mõne muu masina roolis sunniks lakkamatult mõlema peatsele kerevahetusele. Maanteel kandub sõitjateruumi vaid mootori ümin ja rehvide sahin, mis annavad mürataustaks umbes 76 dB. Häid maneere täiendavad ka eelpool mainitud adaptiivvedrustus ja juhitavad stabilisaatorvardad, mis ei luba autol järskude suunamuutuste korral sügavalt noogutada ja võimaldavad üsna tegusat sõitu teha isegi käänulistel kõrvalteedel. Iseasi kas seda ka tarvis läheb, sest Land Cruiserit sportautona käsitledes tuleks teil end tõpratohtrile ette näidata ja minu jaoks sai LC kõigega hästi hakkama ka kõige tavalisemas ECO seades.

Sisemised väärtused

Sõitjate ruumis torkab esmalt silma suuremalt V8-mootoriga isendilt laenatud rool koos näidikupaneeliga, mille keskosas asub 4,2-tollise diagonaaliga TFT ekraan. Muudetud on ka armatuurlaua ja 8-tollise ekraaniga infolustisüsteemi majutava keskkonsooli kujundust, mille ülaosa asub nüüd senisest pisut madalamal, et võimaldada autost paremat väljavaadet. Rool ja näidikupaneel näevad head välja ja vähemasti Premium-varustuse korral on nii armatuurlaud kui ka uksepolstrite ülaosad valmistatud pehmest materjalist. Ainukese ebakõlana saab interjööris välja tuua vaid näidikupaneeli valge ja keskkonsooli helesinise taustavalguse, ent sellega harjub kiirelt. Positiivse poole pealt olgu öeldud, et keskkonsooli suured nupud on kasutatavad ka kinnastes kätega.

Auto sõitjateruumi pakutakse kolme värvi viimistlust – mustaga kombineeritud pruun, must ja beež – millest esimest ilmestavad harjatud alumiiniumist, teist tumedast ning kolmandat heledast puidust ehisdetailid. Ventileeritavate esiistmetega nahkpolster on saadaval alates Luxury-varustusest (2540 eurot) ja tasemete Executive ning Premium korral pakutakse seda ka kahevärvilisena. Lustikummutis on lisaks navigaatorile koha leidnud nii raadio kui ka CD/MP3 mängija ning selle puutetundliku ekraani kasutamine sarnaneb nutitelefoni omale. Land Cruiserit saab tellida nii viie- kui ka seitsmekohalisena, M1-kategooria versioonidel on tagaiste edasi-tagasi liigutatav ning selle ees olev jalaruum ei sõltu auto istekohtade arvust. Minul jäi igatahes enese keskmise kasvu järgi seadistatud esiistme taha istudes põlvede ette kahe rusika jagu ruumi ning muudetava kaldenurgaga tagaistme seljatoe leiate ka „kaubikuna“ pakutavate sõidukite relvastusest.

Lühendid ja panipaigad

Alates varustustasemest Executive on automaatkäigukastiga isenditel ohutusvarustuse pakett Toyota Safety Sense, mis koondab eneses nii radarit kui kaamerat kasutavaid „abimehi“. Paketti kuuluvad automaatne pidurdamine (PCS), mis avastab ka jalakäijaid, aidates võimalikku õnnetust vältida või pehmendades selle tagajärgi, eessõitjat jälgiv tempomaat (ACC), sõidurajalt hälbimise hoiatus (LDA), automaatsed kaugtuled (AHB) ning liiklusmärkide avastamine ja nende kuvamine näidikupaneelile (RSA). Turvalisemat sõitu ka toetab ka nn pimedaid nurki jälgiv süsteem (BSM) ja auto tagant ristisuunas läbi liikujate eest hoiatav abimees (RCTA). Ja ehkki Land Cruiser pole Euro NCAP turvatestides osalenud, saavutas sarnase paketiga Toyota Hilux 2016. aastal maksimaalsed viis tärni.

Viiekohalise Land Cruiseri pakiruum mahutab 640 liitrit ja kaheosalist tagaistme seljatuge maha käänates saab selle kasvatada 1150 liitrini, kuid siis jääb põrandasse tuntav aste. Pakiruumi luugi – ehk teisisõnu ukse – hinged asuvad paremal poolel ja selles olev aken on eraldi avatav. Ülejäänud panipaikadest leiduvad esireas keskmise suurusega kindalaegas ja suurt joogipudelit mahutavad uksesahtlid, kaks käigukangi ees asuvat suletavat panipaika, millest suuremas asuvad ka kaks topsihoidjat ning käetoe alune jahutatav panipaik. Tagaistujate päralt on samuti vähemalt liitrist pudelit mahutavad õnarused uksepolstritel, võrgud esiistmete tagakülgedel ja kaks topsihoidjat tagaistme käetoes, mis vormistatud samuti kaanega laekana.

Lõpphinnang

Ma kuulen juba nurinat, kuidas NII suurt maasturit peaks jõustama minimaalselt kuue silindri ja kolmeliitrise töömahuga jõuallikas ning enne proovisõitu kuulusin minagi antud parteisse, kuid autoga kohanedes ei tundnud ma selle järele enam suurt tarvidust. Jah, nelja silindriga mootor teeb takka sundides küll kohatult kimedat häält (3500 p/min), kuid oma tegevust pisut ette planeerides võimaldab see lõõgastavat sõitu, sest momendiharjal purjetades - 1600-2400 p/min – veab mootor tegusalt ega ole sugugi lärmakas. Roolitunnetuse puudumine on sellise auto korral andestatav. Lisaks vedrustusele saab kiita ka hea nähtavus. A-piilarid on küll üsna jämedad, kuid tänu sellele, et esiklaas on arvestatava nurga all ja asub sõitjatele üsna lähedal, on kaasliiklejatel nende piilarite taha kaunis keeruline peitu pugeda.

Head gabariiditunnetust võimendavad ka hiigelsuured küljepeeglid, mis passiksid väiksema maja ette aiaväravaks. Land Cruiser on suur ja selle gabariidid sunnivad linnas linnaliinibussiga kõrvuti sattudes rooli viimase peeglite kohal korraks vasakule rabama, kuid auto mõõtudega harjub kiirelt ja tänu kasutusmugavusele on sellega lihtne sina peale saada. See on üks vähestest säilinud (küll kerega integreeritud) raamiga ja aeglustiga maasturitest, mis lisaks väga heale maastikuvõimekusele pakub ka tegusat veovõimet, suutes vedada kuni 3000 kg kaaluvat haagist. Kõigele lisaks on LC mugavam kui pooled praegused linnamaasturid ning pea sama praktiline kui keskpärane mahtuniversaal. Ning arvestades auto renomeed ja nõutust järelturul, siis mis võiks minna valesti?

Meeldis: uue kujundusega esiosa, maastikuvõimekus, sõidumugavus koos avara ja praktilise interjööriga, kasutusmugavus.

Ei meeldinud: roolitunnetuse puudumine, näidikutepaneeli ja keskkonsooli erinevad taustavalgused, infolustisüsteemi pildi kvaliteet.

Rivaalid: Jeep Grand Cherokee, Land Rover Discovery, Mitsubishi Pajero ja SsangYong Rexton.


Toyota Land Cruiser 2.8 D-4D A/T Premium (viis kohta).

Baashind: 62 500 eurot.

Mootor: R4, diisel.

Võimsus: 130 kW / 177 hj @ 3400 p/min.

Pöördemoment: 450 Nm @ 1600-2400 p/min.

Aeg 0–100 km/h 12,7 s.

Tippkiirus: 175 km/h.

Keskmine kütusekulu: 7,5 l/100 km.

CO2 pääst: 197 g/km.

Pikkus/laius/kõrgus: 4840/1855/1845 mm.

Telgede vahe: 2790 mm.

Pakiruumi maht: 640-1150 liitrit.

Tühimass: 2410 kg.

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Toyota Yaris

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Uuendatud Toyota Yaris pole ehk väikeautode hulgas silmapaistvaim, ent tema trumpideks on väga hea varustus ja linnakeskkonda sobivad hübriidajamid.