Proovisõit

Danie-Danie, mis SEE on?

Veetsime kaks päeva kõnnumaal, et Toyota maastikuristleja „kuulikindlus“ oma käega järele katsuda.
Namiibia on ilus, ent samas karm kant, mis näitab sulle kõrbemaastikke viiekümne viiel erineval moel ja näib tegevat kõik selleks, et turist päikeselõõsas kiiresti ära grillida.
Uuendatud Toyota Land Cruiseri baashinnaks on 38 990 eurot.

AutorKaido Soorsk

Danie on juhtautot rooliv giid Danie van Ellewee (hüüdnimega Šaakal), kes meenutab täismõõdus Karlssonit, kes ühel päeval seljal oleva propelleri ebanormaalselt pikkade jalgade vastu ümber vahetas. Esimesel ja teisel päeval pole tal aega ninagi pühkida, sest niipea, kui ta on edastanud trassi kohta käivad suunised, hoiatanud tolmupilves vastu liikuva veoki eest ja vestnud issand-ise-teab-mitmekümnendast iseloomuliku kujuga mäest, ragiseb kõigis autodes olev raadiosaatja taas, et välja tulistada järjekordne küsimus.

Mida ei saa pahaks panna, sest Lõuna-Aafrika kõrval mandri läänerannikul asuv Namiibia on ilus, ent samas karm kant, mis saaks ilma vee ja kliimaseadmeta asulast välja sattunuga kiiresti ühele poole. Longime enne üritust Atlandi ookeani ääres asuvas Swakopmundis vaid kaks tundi ega oska vähematki ohtu aimata - sooja on umbes 19 kraadi ja tänu vihmahooajale meenutab taevas meie novembrit - kuid kärssame selle „tuuri“ käigus niimoodi ära, et mu nina ajab peale üritust viis korda nahka. Käimas olev vihmaperiood tähendabki rannikul pilves ilma, sest taksojuhi sõnul oli linnakese veeres olevas jõesängis vesi viimati viis aastat tagasi.

Mida me Aafrikas teeme?

Uudistame värskendatud Land Cruiserit, millest on tänaseks saanud omaette kultusauto. Need on maasturid, mis tänu igiliikuri reputatsioonile ja heale väärtuse säilimisele leiaksid ostjaid ka juhul, kui neid pakutaks siili sihverplaadi ja roosa „ülikonnaga“. Aga ei, päriselus on lugu vastupidine ja Toyota uuendas eelmise aasta lõpus 2009. aastal esitletud neljandat põlvkonda juba teist korda, et see ajahambale paremini vastu peaks. Uuenduskuuri läbinu on tuvastatav tänu uue kujundusega esiosale ning esi- ja tagatuledele, mida täiendavad uus mootorikate koos V8-mootoriga isendilt pärineva rooli, näidikuploki ja muudetud armatuurlauaga.

Kuigi „näotõste“ läbinud mudelile pakutakse kolme jõuallikat, on see meil müügil vaid 2,8-liitrise turbodiisliga D-4D. Selle neljast silindrist võetakse turbokompressori toel 130 kW/177 hj @ 3400 p/min ja suurim pöördemoment on käsikäigukastiga versioonil 420 Nm @1400-2600 Nm ning „automaadi“ korral 450 Nm @ 1600-2400 p/min. Mõlemad käigukastid on kuuekäigulised. Lisaks tavavedrustusele saab autodele muretseda adaptiivvedrustuse (AVS) ja juhitavad stabilisaatorvardad (KDSS), mis aitavad jäigemaks muutudes hiiglasel käänulisel maanteel kombekamalt käituda. Proovisõidu järel näib see kindlasti soetamist väärt vidin – meil alates varustustasemest Executive Technology Plus – ja lisaks saab auto tagasillale tellida õhkvedrustuse.

Paremat maanurka säärase auto proovimiseks oleks raske ette kujutada, millele viitab ka Namiibia autopark, mis koosneb lõviosas valgetest maasturitest ja pikapitest, millest pooled kannavad Toyota logo. Mis on loomulik maal, mille lõunaosa on peaaegu inimtühi ja näib harvadest asulatest väljaspool koosnevat vaid liivast ja kividest. Ühtpidi on maastik küll üsna üksluine, teisalt aga pidevas muutumises, sest kivimite värvus ja esinemisviis võib paarikümne kilomeetri kestel imeliselt muutuda. Ühel hetkel sõidad sa liivakivist kaljude vahel ja seejärel satud platoole, kus musta värvi teravate servadega kiviliistakud on serviti maasse rammitud.

Rannikust paarkümmend kilomeetrit eemale sisemaale sõites kaovad ka pilved, temperatuurinäit hakkab kiiresti üles rühkima ja meie rekordiks saab tuulevaikses jõesängis nähtud 41 kraadi. Kuivusest tingitult saavadki esmalt kiita auto uksetihendid, sest see püsis seest puhas ka pärast kolm päeva kestnud tolmus püherdamist. Land Cruiser pidas hästi vastu ka treppi sõidetud kruusateedest koosnevale vibropingile, millel sõites näivad töötavat vaid kaks kiirust – kas 20 või 120 km/h. Pika käiguga vedrustus sai kühmude summutamisega „põhjas“ käimata hakkama ja kasutusmugavust lisab ka muudetud mootorikate, mis annab tänu nõgusale vaole parema ettekujutuse eesootavast.

Nelikvedu ja maastikuvõimekus

Land Cruiseri 150. seeria autod on püsiva nelikveoga, mille momendijaotus esi- ja taga telje vahel jääb vahemikku 30:70 kuni 50:50. Vajadusel saab vahekastis olevat piiratud libisemisega diferentsiaali lukustada; tagasillale pakutakse aga kas avatud, piiratud libisemisega või lukustatavat diferentsiaali. Maastikusõiduga seonduv on koondatud uue kujundusega keskkonsooli alaosasse, kus asuvad sõidurežiimide juhtnupud ja kaks suurt pöördnuppu. Alumist neist kasutatakse aeglusti sisse- ja väljalülitamiseks, ülemisest seatakse aga maastikul kasutatava tempomaadi kiirusi (viis astet, vahemikus 2-7 km/h). Viimane kuulub uuest maastikurežiimi AUTO Mode koosseisu, mis aktiveeritakse automaatselt, kui kasutate rasketes tingimustes ronimiseks mõeldud tempomaati Crawl Control.

Seda kasutades jääb juhi hooleks vaid roolimine, sest auto kiirust, selle asendit ja rataste läbilibisemist hinnates valib „automaat” ise sobivaima sõidurežiimi ning gaasi lisamine ja pidurdamine jääb pardaarvuti hooleks. Sõidurežiime saab ka ise valida, selleks tuleb vajutada paremal asuvale nupule MTS, misjärel on ülemise pööratava nupu vahendusel teie päralt viis sõidurežiimi. Maastikul toimetamist toetavad ka Multi-terrain Monitori lisafunktsioonid (nn põhjaalune pilt, mitme nurga all vaadeldav auto esiosa, panoraamvaade ja lainurk-vaade auto tagaosale) ning auto esiosa kujundus, milles asuvad õhuvõtuavad on nüüd kõrgemal, mis lubab ületada kuni 0,7 m sügavusi veetakistusi.

Vähemasti automaatkäigukasti korral on maastikusõit tehtud väga mugavaks, sest puudub oht sidurile haiget teha ja juhi osaks jääb vajadusel vaid aeglusti ja sobiva sõidurežiimi sisselülitamine. Uuendatud LC kliirens on 215 mm, lähenemisnurk 31, lahkumisnurk 25 kraadi ja rambiületusnurk 22 kraadi. Maastikuvõimekusele aitab kaasa ka muudetud esimene kaitseraud, mis võimaldab senisest pisut suuremat lähenemisnurka. Raskel maastikul on reaalseteks kitsaskohtadeks vaid sohvri oskused, rehvi valik ning auto kõrgus, mida annab kõiki edasi arendada. Mina jäin pehmes liivas kinni vaid eesliikuja aeglase edenemise tõttu (ja tema rataste kaevatud augus), mis oleks olnud välditav, kui pikivahe oleks olnud vähemalt neli ja hoog kaks korda suurem.

August liikuma hakates käisid esirattad korraks tühja, millest piisas, et auto esiosa „kõhu peale“ kandma jääks, misjärel aitab vaid tõmbamine või kaevamine. Seepärast on kaheldav ka õhkvedrustusega tagasilla vajalikkus, mis lisab ehk sõidumugavust, ent maastikul on sellest vähe abi. Teinekord saab ehk auto tagaosa kergitades küll kitsikusest välja tagurdada, kuid taga silla karteripõhi on auto kõhualuse madalaim osa ja kere tõstmine vajutab seda sügavamale „mättasse”. Samamoodi õnnestus mudases jõesängis kinni jääda ka minu kolleegil, kui auto esirattad korraga sügavasse auku sattusid ja inertsist liikumiseks puudu jäi. Maastikusõit nõuab kogemust ja ettenägelikkust, kuid Land Cruiseri oskuste puudumise tõttu ei takerdunud me ükski kord.

Ontlik tavasõit ja sisemised väärtused

Erinevate sõidurežiimidega näib olevat isegi üle pingutatud, sest lisaks nelikveo juhtimisele on Land Cruiseril kõrgemates varustustasemetes veel kas kolm või viis sõidurežiimi, mis muudavad gaasipedaali tundlikkust ning käigukasti ja roolivõimenduse seadeid, millele lisandub nende olemasolul ka adaptiivvedrustuse (AVS) ning juhitavate stabilisaatorvarraste (KDSS) juhtimine. Proovisõidukil olid nendeks seadeteks ECO, COMFORT, NORMAL, SPORTS S ja SPORTS S+ ja ehkki vahe kahe äärmuse vahel on väiksem, kui esmapilgul eeldaks, kahandab SPORTS S kurvilisel teelõigul kere noogutamist tuntavalt.

Otse loomulikult ei tee need seadistused Land Cruiserist veel Porsche Cayenne'i, kuid see pole ka eesmärk ja vähemalt ei mõju värskema silmnäoga LC käänulisel teelõigul nagu veinikeldrist välja tuigerdav nõtkuvate põlvedega hiiglane. Käsikäigukastiga Land Cruiser saab paigalt „sada kätte“ 12,1 sekundiga, automaatkäigukast nõuab 12,7 sekundit. Keskmiseks kütusekuluks lubatakse sõltumata käigukastist 7,5 l/100 km. See on küll pisut optimistlik näitaja, sest minul jäi Eestis toimunud varasema proovisõidu käigus keskmine kütusekulu maanteel vahemikku 8,9-9,3 l/100 km ja linnas sõltuvalt liiklusest 8,3-11,3 l/100 km, mis on aga nii raske auto kohta – proovisõiduki tühimass oli 2410 kg – üsna head tulemused.

Kuid veel enam üllatab „maastikuristleja“ oma ontliku tavasõiduga. Adaptiivne vedrustus töötas haudvaikselt nii auklikul kruusateel kui ka linnatänavate ebatasasustel, mis mõne muu masina roolis sunniks mõtlema peatsele kerevahetusele. Maanteel kandub sõitjate ruumi vaid mootori ümin ja rehvide sahin, mis annavad mürataustaks kokku umbes 76 dB. Häid maneere täiendavad ka eelpool mainitud adaptiivvedrustus ja juhitavad stabilisaatorvardad, mis ei luba autol järskude suunamuutuste korral sügavalt noogutada ja võimaldavad üsna tegusat sõitu ka käänulistel teedel. Iseasi kas seda tarvis läheb, sest Land Cruiserit sportautona käsitledes tuleks teil end tõpratohtrile näidata; minu jaoks sai LC kõigega hästi hakkama ka ECO-seades.

Sõitjate ruumis torkab esmalt silma suuremalt V8-mootoriga isendilt laenatud rool koos näidikupaneeliga, mille keskosas asub 4,2-tollise diagonaaliga TFT-ekraan. Muudetud on ka armatuurlaua ja 8-tollise ekraaniga infolustisüsteemi majutava keskkonsooli kujundust, mille ülaosa asub nüüd senisest pisut madalamal, et võimaldada paremat väljavaadet. Rool ja näidikupaneel näevad head välja ja vähemasti Premium-varustuse korral on nii armatuurlaud kui ka uksepolstrite ülaosad valmistatud pehmest materjalist. Ainukese ebakõlana saab interjööris välja tuua vaid näidikupaneeli valge ja keskkonsooli helesinise taustavalguse, ent sellega harjub kiirelt. Positiivse poole pealt olgu öeldud, et keskkonsooli suured nupud on kasutatavad ka kinnastes kätega.

Lühendid ja panipaigad

Sõitjateruumi pakutakse kolme värvi viimistlust: mustaga kombineeritud pruun, must ja beež. Esimest ilmestavad harjatud alumiiniumist, teist tumedast ning kolmandat heledast puidust ehisdetailid. Ventileeritavate esiistmetega nahkpolster on saadaval alates Luxury-varustusest (2540 eurot) ja tasemete Executive ning Premium korral pakutase seda ka kahevärvilisena. Lustikummutis on lisaks navigaatorile koha leidnud nii raadio kui ka CD/MP3-mängija ning selle puutetundliku ekraani kasutamine sarnaneb nutitelefonile. Land Cruiserit saab tellida nii viie- kui ka seitsmekohalisena, M1-kategooria versioonidel on tagaiste edasi-tagasi liigutatav ning selle ees olev jalaruum ei sõltu auto istekohtade arvust. Minul jäi igatahes enese keskmise kasvu järgi seadistatud esiistme taha istudes põlvede ette kahe rusika jagu ruumi ning muudetava kaldenurgaga tagaistme seljatoe leiate ka „kaubikuna“ pakutavatest sõidukitest.

Alates tasemest Executive on automaatkäigukastiga isenditel ohutusvarustuse pakett Toyota Safety Sense, mis koondab eneses nii radarit kui kaamerat kasutavaid „abimehi“. Paketti kuuluvad automaatpidurdus (PCS), mis avastab ka jalakäijaid, aidates võimalikku õnnetust vältida või pehmendades selle tagajärgi, eessõitjat jälgiv tempomaat (ACC), sõidurajalt hälbimise hoiatus (LDA), automaatsed kaugtuled (AHB) ning liiklusmärkide avastamine ja nende kuvamine näidikupaneelile (RSA). Turvalisemat sõitu ka toetab ka pimenurgajälgija (BSM) ja auto tagant ristisuunas läbi liikujate eest hoiatav abimees (RCTA). Ja ehkki Land Cruiser pole Euro NCAP-turvatestides osalenud, saavutas sarnase paketiga Toyota Hilux 2016. aastal maksimaalsed viis tärni.

Viiekohalise Land Cruiseri pakiruum mahutab 640 liitrit ja kaheosalist tagaistme seljatuge maha käänates saab selle kasvatada 1150 liitrini, kuid siis jääb põrandasse tuntav aste. Pakiruumi luugi – ehk teisisõnu ukse – hinged asuvad paremal poolel ja selles olev aken on eraldi avatav. Ülejäänud panipaikadest leiduvad esireas keskmise suurusega kindalaegas ja suurt joogipudelit mahutavad uksesahtlid, kaks käigukangi ees asuvat suletavat panipaika, millest suuremas asuvad ka kaks topsihoidjat ning käetoe alune jahutatav panipaik. Tagaistujate päralt on samuti vähemalt liitrist pudelit mahutavad õnarused uksepolstritel, võrgud esiistmete tagakülgedel ja kaks topsihoidjat tagaistme käetoes, mis vormistatud samuti kaanega laekana.

Lõpphinnang

Ma jälestan pikki lennureise ja väldin kitsaid lennukite tualette, ent ometi leidsin end tänu korralikule toidumürgitusele üheksatunnisel lennureisil olukorrast, kus mõistlik inimene köhatada ei julge, boonuseks kaks magamata ööd ja valmidus koostada Namiibia kemmergute välimääraja. Aga ma läheksin iga kell sinna samamoodi tagasi, esiteks ilusa maa ja teiseks sõidukogemuse pärast, mis võimaldas kasutada Land Cruiserit keskkonnas, milleks see eeslinnade asemel mõeldud on. Mis kiiduväärselt hakkama nii ookeani äärsetes liivaluidetes, kaljunukkidel turnides, kui ka mudases jõesängis olevate elevantide „autogrammide“ vahel.

Ma kuulen ka nurinat, kuidas NII suurt maasturit peaks jõustama minimaalselt kuue silindri ja kolmeliitrise töömahuga jõuallikas ning enne proovisõite kuulusin minagi sellesse parteisse, kuid Namiibias toimunud esitluse käigus ei tundnud ma ükski kord võimsusest puudu olevat (välja arvatud laiad kruusateed 😊), aga ma ei käsitlenud seda ka hullvõimsa luksusmaasturina, millega esmalt end eesliikuja külge kinni „imetakse“ ja mis peab seejärel suutma viimasest kahe sekundiga mööda hüpata – ning millega Land Cruiserit tema hinna tõttu võrdlema kiputakse. Land Cruiser muutub naeruväärseks vaid juhul, kui see kontekstist välja kiskuda ja käsitleda seda kui sportlikku sõiduautot.

Head gabariiditunnetust võimendavad ka hiigelsuured küljepeeglid, mis passiksid väiksema maja ette aiaväravaks.Land Cruiser on suur, kuid tema mõõtudega harjub kiirelt ja tänu kasutusmugavusele on sellega lihtne sina peale saada. See on üks vähestest säilinud (küll kerega integreeritud) raamiga ja aeglustiga maasturitest, mis lisaks väga heale maastikuvõimekusele pakub ka tegusat veovõimet, suutes vedada kuni 3000 kg kaaluvat haagist. Kõigele lisaks on LC mugavam kui pooled praegused linnamaasturid ning peaaegu sama praktiline kui keskpärane mahtuniversaal. Ning arvestades auto renomeed ja nõutust järelturul, siis mis võiks minna valesti?

Toyota Land Cruiser 2.8 D-4D A/T Premium (viis kohta).

Baashind: alates 38 990, konkreetsel versioonil 62 500 eurot.

Mootor: R4, diisel.

Võimsus: 130 kW / 177 hj @ 3400 p/min.

Pöördemoment: 450 Nm @ 1600-2400 p/min.

Aeg 0–100 km/h 12,7 s.

Tippkiirus: 175 km/h.

Keskmine kütusekulu: 7,5 l/100 km.

CO2 pääst: 197 g/km.

Pikkus/laius/kõrgus: 4840/1855/1845 mm.

Telgede vahe: 2790 mm.

Pakiruumi maht: 640-1150 liitrit.

Tühimass: 2410 kg.

Liikuvat pilti näeb siit: 

Toyota Land Cruiser

Toyota „maastikuristlejate“ esiisaks on maastur nimega Jeep BJ, mis ronis 1951. aasta juulis Fuji mäe otsa rühkides sedavõrd kõrgele, kuhu inimene oli varem ulatunud vaid hobuse või kondiauru toetusel. Seda mudelinime kannavad täna Toyota suured maasturid, mida toodetakse põhiosas USA ja Lähis-Ida turgudele ning mille üheksanda põlvkonna mootoriruumis müristavad ühe erandiga V8-mootorid. Meil nimetatakse aga Land Cruiseriteks põhiseeriast 1990. aastal lahku löödud mudeliperekonda, mille esindajad on pisut kompaktsemad ja kergemad autod. Tänaseks on müügil nende maasturite neljas põlvkond (150. seeria), mida ehitatakse 2009. aastal kasutusele võetud J150 nimelisele platvormile.

Namiibia

Üks tuttav ütles kunagi Namiibia kohta „Maa, kus ei sõdita ja kraanivesi kannatab juua“, mis on parim iseloomustus. Turistid on oodatud ja inimesed sõbralikud, linnades räägivad kõik inglise keelt ning ehkki söögikoht või suveniirikiosk võib olla vana ja kulunud, on see puhas ja hoolitsetud ning kaardimakse võimalused on samuti igal pool. Asulad on korras ja üldpilt on risti vastupidine sellele, mida Aafrikana enesele ette kujutatakse.

Namiibia pindala on 824 268 km2; riik saavutas iseseisvuse alles 21. märtsil 1990. aastal, lüües lahku Lõuna-Aafrika vabariigist. Põhilisteks tuluallikateks on vääriskivide ja metallide kaevandamine, kalapüük ja turism. Saksamaast kaks korda suurema pindalaga riigis elab praegu 2,2 miljonit inimest, kellest umbes 60% on koondunud riigi põhjaossa ja ülejäänud rannikul asuvatesse linnadesse, jättes riigi lõunaosa asustuse väga hõredaks. Asustustiheduse, õigemini -hõreduse poolest – 1,5 inimest ruutkilomeetrile – pidavat Namiibia olema Mongoolia järel teisel kohal ja teatud piirkondades olevat võimalik päevade kaupa niimoodi ringi uidata, et sa ühtki hingelist ei näe.

Ärge siin kinni jääge!

Ühel õhtul külastab meie telklaagrit kõrbealadel elavaid lõvisid uuriv „lõvidoktor“ Philip Stander hüüdnimega Flip, kelle sõnutsi jälgisid ühe meie auto mudast välja sikutamist 60-80 meetri pealt ka mõned lõvid. Ühel neist oli kaelas GPS-saatjaga kaelarihm, sest loom olevat varem ühel öösel tapnud lõbu pärast enam kui 100 lammast. Seetõttu tuli ta uimastada ja pärast saatjaga varustamist 400 km kaugusele toimetada. Aga loom ei ole loll – vennike oli mõne päeva pärast endise pidulaua juures tagasi. Kuid selle asemel leidis ta enda suureks hämminguks hoopis peotäie Land Cruisereid ja hulga leheneegreid, kes takerdunud õnnetu üle nalja viskasid. Meie kõigi õnneks kestis hämming piisavalt kaua, sest kohalike sõnul valivat Flip ilmselt lõvide poole, kui talle nende ja inimeste vahel valida antaks.

 

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Toyota Yaris

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Uuendatud Toyota Yaris pole ehk väikeautode hulgas silmapaistvaim, ent tema trumpideks on väga hea varustus ja linnakeskkonda sobivad hübriidajamid.