Proovisõit

V60 ühendab uute ja vanemate Volvode parimad omadused

V60 on šikk, dünaamiline ja enam Volvolik kui ükski teine viimase kolme aasta jooksul SPA-platvormile loodud mudel.
Valikus on nii otto- kui diiselmootorid, millele mõne aja pärast lisandub kaks pistikhübriidi, elektrilise sõiduulatusega kuni 45 km.
Auto baashind on 39 380 eurot (150-hj D3 kuuekäigulise manuaalkäigukastiga ja Momentum-varustusega).

AutorKaido Soorsk

Kolm aastat tagasi esitles Volvo linnamaasturit XC90, millest sai esimene Scalable Product Architecture (SPA) nimelisele moodulplatvormile ehitatud sõiduk. Uus V60 on aga juba viies sama platvormi kasutav mudel. Nende vahele mahuvad veel S90, V90 ja XC60. Kuid V60 on neist parem juba seepärast, et viiendat korda sarnaseid komponente kasutades osati ilmselt kõiki võimalusi varasemast paremini ära kasutada. „Vee-kuuekümnes“ istub juht madalamal kui üheski teises nimetatud liikuris ja rooli taga jääb samuti mulje kui kompaktsemast ja enam sõidurõõmu pakkuvast sõidukist. Peabki jääma, sest uustulnuka vastasteks on universaalkerega Audi A4, BMW 3. seeria ja Mercedes-Benzi C-klass, mis on kõik tuntud oma heade sõiduomaduste poolest.

Viimaste osas on V60 selleski seltskonnas pildi peal, ülalloetletud Volvodest aga lisaks sõidurõõmule üle ka selles, et auto vedrustus püsis proovisõidu käigus kolinavaba ka konarlikel teelõikudel. Lisaks saab kiita kujundus, mis on sillaks vanemate ja uuemate Volvode vahel. Ühelt poolt on autol varasemast tuntud, otsekui ristkülikust välja saetud väliskuju, mis võimaldab pakkuda klassi avaraimat pakiruumi (529 liitrit). Teisalt on sellel kõik moodsate Volvode tunnused, alates nn „Thori vasara” kujulistest päevatuledest ning lõpetades infolustisüsteemi suure püstformaadis ekraaniga, mida suudab vaid Tesla üle trumbata. Ometi pole auto vormistatud nii ekstravagantsel viisil, kui XC40 või mudeli S90 tagaosa. V60 on šikk, dünaamiline ja enam Volvolik kui ükski teine SPA-platvormile ehitatud mudel.

Terasest kere ja ristiasendis mootorid

V60 on esi- või nelikveoline universaal, mida jõustavad mootoriruumi ristiasendis susatud jõuallikad. Kõik need on nelja silindri ja kaheliitrise töömahuga, lisaks hakatakse pakkuma ka kahte pistikhübriidi. Ottomootoreist on valikus 228 kW/310 hj arendav T6 AWD (400 Nm @ 2200-5100 p/min) ning selle „mütsi“ alla annab paigutada ka ottomootorit sisaldava hübriidajamiga isendid, mille tagarattaid veavad elektrimootorid. Esimeseks seesuguseks on 186 kW/253 hj arendav T6 Twin Engine AWD (350 Nm @ 1700-5000 p/min) ja teiseks 223 kW/303 hj arendav T8 Twin Engine AWD (400 Nm @ 2200-4800 p/min). Diiselmootoreist on valikus D3 (110 kW/150 hj, 320 Nm @ 1750-3000 p/min) ja 140 kW/190 hj arendav D4 (400 Nm @ 1750-2500 p/min), mida pakutakse ainult esiveolistele. Veidi hiljem on mootorivalikusse lisandumas ka väiksema võimsusega ottomootoreid ja „õlipõletajaid“.

Joomakommete osas on paberil teistest tagasihoidlikumad pistikhübriidid, mis kulutavad B-klassi rehvidel 100 km läbimiseks 2,1 liitrit kütust (NEDC järgi) ja võimaldavad ainult elektritoitel läbida kuni 45 km. Neile järgnevad mõlemad turbodiislid, mille keskmiseks kütusekuluks lubatakse A-klassi rehvidel veeredes 4,4 l/100 km. Ootuspäraselt on selles jaotuses punase laterna osas T6 AWD, mille keskmine kütusekulu on 7,2 l/100 km (A-klassi rehvidel). Ja ehkki kiirenduse osas on ootuspäraselt tegusaimad mõlemad hübriidajamiga isendid – võimsam saavutab kiiruse 100 km/h 5,1 ja nõrgem 5,7 sekundiga –, jääb T6 AWD nõrgemast hübriidist kiirenduses maha vaid ühe kümnendikuga (5,8 s). Diiselmootorid saavutavad aga kiiruse 100 km/h 7,9 (D4) ja 9,9 sekundiga (D3).

Lõõgastav sõidukogemus

Saksamaal elades eelistaksin tagaveolist universaali, ent pereautode kontekstis on suure Saksa kolmiku esindajate ees edumaa just Volvol, sest see on ruumikam ja praktilisem ega pole dünaamika osas nii ambitsioonikas. Ja ehkki Volvo näib „sakslastega“ võrreldes kurvides enam kalduvat ja selle roolisüsteem ei paku mitte mingisugust tagasisidet, on viimane samas piisavalt täpne ja Dynamic-sõidurežiimis piisava vastusurvega, et saada soovi korral hästi hakkama ka suutliku kurvineelamisega. Kuival asfaldil on V60 neutraalne ja etteaimatavalt alajuhitav ning tänu madalamale isteasendile ja raskuskeskmele on see paremini tunnetatav ja suutlikum kui samale platvormile ehitatud Volvo sõiduautod, rääkimata linnamaastureist.

Kiita saab ka endisest 15% valgusküllasem sõitjate ruum, millest avaneb tänu üsna õhukestele piilaritele kõigis suundades hea väljavaade ja mis püsis vaikne isegi suurtel kiirustel. Auto mõõdud on samuti hästi hoomatavad. Eraldi saab kiita reguleeritav roolisammas, mida saab enda poole välja tõmmata enam kui seda enamasti teha võimaldatakse. Mootoreist saime proovida ottomootorit (T6 AWD) ja võimsamat turbodiislit (D4), mis on vastandlikud jõuallikad. Ottomootor on küll jõuline, kuid selle kogemiseks tuleb teda ka reipalt takka sundida, sest madalatel pööretel oli see diislist kahvatum. Võimsam turbodiisel passib tavasõiduks paremini, sest see on madalatel pööretel tunduvalt elastsem, ent suurte kiiruste korral raugeb selle ramm tuntavalt ja „dee-neljaga“ ei saa teha nii pingevabu möödasõite kui T6 AWD seda võimaldab.

Numbrid räägivad

Teises reas on Volvos enam jalaruumi kui võrreldavates „sakslastes“, sest V60 edastab näiteks BMW 3. seeria Touringut telgede vahe osas 62 millimeetriga – 2872 mm vs 2810 mm – ja Volvo kabiin on avaram ka seetõttu, et mootoriruum ei pea mahutama kuuesilindrilisi pikiasendis jõuallikaid, mis võimaldab pakkuda avaramat interjööri. Mina mahtusin enese keskmise kasvu järgi seadistatud esiistme taha istuma niiviisi, et põlvede ette jäi vähemalt rusikajagu vaba ruumi. Volvo pakiruum on selgepiirilise kuju ja sileda põhjaga ning koos põrandaaluste laegastega jääb selle maht tavapäraste jõuallikate korral vahemikku 529-1441 liitrit. Võrdluseks: võistlejatel on nendeks näitajateks 505-1510 liitrit (A4 Avant), 495-1500 liitrit (BMW 3. seeria Touring ja 490-1510 liitrit (MB C-klass).

Lisaks on V60 võistlejatest pikem – 4,76 m vs 4,73 m (Audi), 4,63 m (BMW) ja 4,7 m (MB) – ning veidi kõrgema baashinnaga, mis jäi loo koostamise ajal võrreldavate autode korral (D3 vs 318d) 420 euroga alla vaid BMW-le. Seepärast võib eeldada, et „vee-kuuekümne“ müük läheb hooga käima alles siis, kui lettidele ilmub kõrgema kliirensiga Cross Country versioon, mis on Eestis traditsiooniliselt kõva tegija. Millest on kahju, sest V60 on suurepärane peresõiduk isegi baasvarustuses ja mina eelistaksin seda sõidukogemuse alusel iga kell linnamaasturile. Seda autot soetades saate praktilise universaali, mille pardal on baasvarustuses (Momentum) juhiabide pakett City Safety II, 9-tollise puutetundliku ekraani ja 10 kõlariga infolustisüsteem (pluss Bluetooth ja USB-sisendid), kahetsooniline automaatne kliimaseade, taimeriga seisusoojendi ja tempomaat. Ja sealt edasi liikudes on ootel veel luksuslik Inscription, 14 varustuspaketti ja ohtralt lisavarustust.

Meeldis: väga hea kompromiss sõidumugavusest ja suutlikkusest, õhuline ja nutikas interjöör, õnnestunud väliskujundus ning ruumikas sõitjate ruum koos hea baasvarustusega.

Ei meeldinud: kõrgevõitu baashind, tundetu roolisüsteem, pikatoimeline automaatkäigukast ja infolustisüsteemi ebamugav kasutamine sõidu ajal.

Rivaalid: Audi A4 Avant, BMW 3. seeria Touring ja Mercedes-Benzi C-klassi universaal.

Volvo T6 AWD

Baashind: 50 690 eurot

Mootor: R4, otto

Võimsus: 228 kW / 310 hj @ 5700 p/min

Pöördemoment: 400 Nm @ 2200–5100 p/min

Aeg 0–100 km/h: 5,8 s

Tippkiirus: 250 km/h

Keskmine kütusekulu: 7,2 l / 100 km (NEDC, A-klassi rehvidel)

CO2-pääst: 167 g/km (NEDC, A-klassi rehvidel)

Pikkus/laius (kokkuvolditud küljepeeglitega)/kõrgus: 4761/1916/1427 mm

Telgede vahe: 2872 mm

Tühimass (juhita): 1690-2069 kg

Pakiruumi maht: 529-1441 liitrit

Kütusepaagi maht: 60 liitrit

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Volvo V60 Cross Country

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Maksab enam kui tavaline V60, ent võimalikku paremat läbivust kõrvale jättes pole see baasmudelist millegi poolest andekam.