Proovisõit

Alfa Romeo Stelvio Quadrifoglio: trooninõudleja

Ühelgi hetkel müügil oleval keskklassi linnamaasturil pole mootoriruumis nii suure erivõimsusega jõuallikat kui Alfa Romeo Stelvio Quadrifogliol, mille kahe turbolaaduriga 2,9-liitrine V6 arendab 375 kW/510 hj.
See Alfa ei tõmba konkurentidele mütsi pähe mitte ainult kiirenduses, vaid ka emotsionaalsel tasandil.
Kui soodsaima Stelvio baashind on 36 990 eurot, siis Quadrifoglio hinnalipikul on kirjas vähemalt 75 990 eurot.

AutorKaido Soorsk

Alfa Romeo Stelvio Quadrifoglio läbis mullu Nürburgringi seitsme minuti ja 51,7 sekundiga, mis teeb sellest planeedi kiireima linnamaasturi. Tavainimese jaoks ei ütle Rohelises Põrgus püstitatud rekordid suurt midagi, ent nõudlike juhtidega on teine lugu, sest säärane sooritus vihjab võimekale mootorile, veermikule ja jõuülekandele, mis võiks itaaliapärasesse kastmesse pistetuna võrduda meeldejääva sõidurõõmuga. Mina ei tea ühtki inimest, kes valiks enesele kaaslast selle järgi, kui palju viimane sööb (või kui tihti ta haige on) ja seepärast ei taha ma aru saada ka sellest, mis ime pärast seda äkki autodega tegema peaks.

Ehkki sõidurõõmu ja omapära otsingutega kaasneb enamasti ka suurem hind, ei pruugi see tähendada veel laostumist, sest lisaks Quadrifogliole (375 kW/510 hj) pakutakse taskukohasemaid Stelvioid kaheliitrise otto- või 2,2-liitrise diiselmootoriga, millest esimene on saadaval kahes ja teine koguni kolmes võimsuses. Kaheliitrise „bensiinipõletaja“ võimsus on 147 kW/200 hj või 206 kW/280 hj, turbodiislil aga 110 kW/150 hj, 132 kW/180 hj ja 154 kW/210 hj. Kõik Stelviod varustatakse kaheksakäiguliste automaatkäigukastidega ja enamik neist ka nelikveoga, kuid kaks tagasihoidlikumas seades diiselautot on saadaval tagaveolistena.

Head geenid

Genfi autonäitusel oli Alfa stendis lisaks muudele uudistele kogunisti kaks rekordiomanikku, sest seeriatootmises olevate neljaukseliste sedaanide arvestuses on Nürburgringil kiireim auto Giulia Quadrifoglio, mis teeb Rohelisele Põrgule tiiru peale 19 sekundit kiiremini kui kõrgema raskuskeskmega Stelvio. Viimane pole oma olemuselt aga midagi muud kui praktilisemasse keresse rüütatud ja teepinnast kõrgemale tõstetud Giulia. Sõidufiilingu seisukohast on see oluline, sest ükski teine veoskeem ei suuda pakkuda nii täpset ja eheda tagasisidega roolitunnetust kui tagavedu, mille esirattaid ei vaevata auto kaasavedamise kohustusega.

Mõistliku kompromissina võiks sõidurõõmu vaatevinklist kaaluda veel nelikvedu, mil esiratastele jagatakse momenti juhul, kui tagumised haardevõimet kaotades läbi libisevad või kui pardaelektroonika kahtlustab nurga alla viidud autot juhitavuse kadumises. Just nii see Stelvio Quadrifoglios käibki – tavaoludes on auto tagaveoline, kuid vajadusel võidakse saadaolevat momenti telgede vahel ka võrdselt jagada ning veojõudu suunatakse esiratastele süsinikkiust (!) kardaanvõlli vahendusel. Lisaks kuuluvad ägedaima Stelvio arsenali auto massi järgi kalibreeritud käigukasti tarkvara, piiratud libisemisega tagadiferentsiaal ning adaptiivne vedrustus koos erinevate sõidurežiimide valikuga.

Doktor Jekyll ja Mister Hyde

Kõige selle tulemusena saate enesele linnamaasturi, millel on kaks iseloomu. Ontlik tohtrihärra Jekyll annab teie käsutusse täpse rooli ja mugava vedrustusega linnamaasturi, mille 525-liitrise pakiruumi saab tagaistme seljatoe langetamise järel muuta 1600-liitriseks ja mille keskmiseks kütusekuluks lubab tootja 9 liitrit 100 km kohta (linnas 11,7 ja maanteel 7,5 l/100 km). Lisaks ei pea te muretsema ka varustuse pärast, sest tippmudeli arsenalis sisaldub kõik vajalik alates kahetsoonilisest kliimaseadmest ja lõpetades 8,8-tollise ekraaniga infolustisüsteemi, navigaatori, nägusate sportistmete ning autole dünaamilisemat ilmet andvate kaitseraudade ja 20-tolliste jalavarjudega.

Ent raevukaks mister Hyde’iks kehastudes on teie istmiku all võrreldavast Porsche Macan Turbost 95 kg kergem pöörasus, mis saavutab kiiruse 100 km/h 3,8 sekundiga (!) ehk põhikonkurendist sekundijagu kiiremini. Kahe turbokompressoriga 2,9-liitrine V6 tagab koos kaheksakäigulise ZF-i käigukastiga katkematu võimsusvoo ning Race-režiim võimaldab kõik elektroonilised abilised lõunale saata. Teisisõnu on teie päralt „peresõiduk“, mis sunnib ühtevalu oma kaalu unustama ning teeb au seda välja töötanud töörühma juhtinud Roberto Fedelile, kelle loomingu hulka kuuluvad lisaks Giulia Quadrifogliole veel näiteks Ferrari 599, F12 ja 458 Speciale.

Rokkiv maastur

See auto hakkab meeldima pärast esimest viitsada meetrit ehk alates hetkest, mil lülitan sisse Race-sõidurežiimi ja korralikult gaasi vajutan. Selles režiimis sekkub mootori kurjakuulutavasse urinasse kellegi raevukas bariton, kes on nüüdsama enesele alasi varbale pillanud ja rooli rebides visatakse ligi kaks tonni kaaluvat linnamaasturit edasi kui ussist nõelatut. Rooli rehmamine tuleb sellest, et mul jagub nahaalsust gaasipedaalile astuda ringristmikult väljudes, kui auto esirattad on väljapööratud asendis, ent kerge korrektsiooni järel on kogu draama ununenud ja karkudele tõstetud sportauto tormab edasi raevukamalt kui marutav Edward Hyde, kellel on jälle rohud võtmata jäänud.

Eriti ilmekalt avaldub „patsiendi“ võimekus lahtisel kruusal, kus Quadrifoglio käitub kui võimekas tagaveoline, enne kui nelikvedu tööjärje üle võtab ja rübliku maha rahustab. Race-režiimis – mil lõviosa elektroonilistest abilistest on puhkeasendis – tahab auto raevukamate gaasivajutuste korral külge ette keerata, ent seda tehakse pisikese ajalise nihkega, mis jätab vastu roolimiseks piisavalt aega. Ja tegelikult pole seda enamasti vajagi, sest teatud nurgast alates ärkab nelikvedu ja tõmbab momenti esiratastele saates auto sirgeks tagasi. Kiitust väärib ka täpne roolisüsteem, millest puudub tavasõidus (või kiirteel) liigne närvilisus, ent mis võimaldab autot vajadusel väga täpselt suunata.

Kas ongi nii hea või?

Jah, ja veel paremgi. Kuigi selles klassis on jätkuvasti nägusaim ilmselt Porsche Macan, mille interjöörgi ülejäänutest paremini viimistletud, on see nii lihvitud moega auto, et mõjub steriilsena, ehk pisut igavaltki. Stelvio Quadrifoglioga on aga teine lugu, see on mehelikuma moega, eriti tooreimas sõidurežiimis. Alfa on kümnesse tabanud ka adaptiivse vedrustusega, mis tavarežiimides (Dynamic, Natural ja Advanced Efficiency) vaikne ning üsna pehme, ent Race-seades tegusalt jäik, pakkudes head veermikutunnetust. Kruusal pidurdades ütleb sabakont teile kohe, mil auto tagaosa tahab esiosast mööda rühkida ja käed teevad korrigeeriva liigutuse enne, kui aju infot registreeridagi jõuab.

Mootor veab hästi vahemikus 3000-7000 p/min ja eriti meeleolukat kontserti pakutakse alates viiest tuhandest Race-režiimis (selles on avatud ka häälekamat väljalaset võimaldavad klapid, mis avanevad Dynamic-režiimis kusagil 4000 p/min juures). Seda mootorit ei pea kartma, sest lisaks kiirusele avaldab muljet ka viisakus, mille saatel säärast meelelahutust pakutakse. Ehkki selline Stelvio kiirendab paberil kümnendiku kiiremini kui sama võimas tagaveoline Giulia Quadrifoglio – Stelviot abistavad harjutuses aeglasem peaülekanne ja nelikvedu, mis võimaldavad võimsuse paremini „maha panna“ – puudub jaksuka linnamaasturi käitumises vähimgi brutaalsus, mis võimaldab kiiresti sõita ka kesiste oskuste korral.

Tuntakse kadedust

Nii pakutakse teile Ferrari oskusteabega viimistletud linnamaasturit, mis võimaldab ka kergemat flirti maastikusõiduga, sest ägedaima Stelvio kliirens on 200 mm ja see suudab sõita 480 mm sügavuses vees. Taskukohasemat versiooni valides – leidke ülevaade meie veebilehelt - saate enesele hea juhitavusega praktilise linnamaasturi, millel on pika käiguga võimekas vedrustus ja tegusad pidurid. Ent tippmudelis jagub juba piisavalt ambitsioonikust, et Macan Turbolt klassiliidri kroon enesele kahmata. Lisaks kiirusele ja isikupärale on Stelvio Quadrifoglio trumpideks veel kergem kaal (-95 kg), enam kui 9000 eurot soodsam alghind ja kolm aastat pikem garantii (viis aastat läbisõidupiiranguta).

On sellel puudusi? Jah, aga mitte olulisi. Sõidurežiimide valikust puudub seadistus, mis laseks seade oma maitse järgi kokku panna, sest tavasõidus hakkab Race pikapeale kõrvu piinama, ent roolisüsteemi vastusurve võiks saada sealt teistesse seadetesse üle kanda. Siseviimistlus ei ole vöölinnist allpool parimatega samal tasemel, karedal asfaldil on rehvimüra liiast ja suunatuli ei pruugi lauge pöörde korral ise välja lülituda. Nii võimsa linnamaasturi soetamiseks pole ühtki ratsionaalset põhjust, aga see on midagi enamat kui suvaline punktist punkti kulgeja, mis on tänapäeval enam kui haruldane. Ja veel, enne kui ununeb – maanteel kujunes säästurežiimis kütusekuluks 8,3 l/100 km (kiirusel 95 km/h) ning „sinihammas“ on koos Apple CarPlay ja Android Autoga baasvarustuses olemas.

 

Meeldis:võimsus, kiirus, väga hea juhitavus koos võimeka vedrustusega ning auto lõbus iseloom.

Ei meeldinud:hinnatase ja roolisüsteemi ülevõimendatus tavarežiimides (Dynamic, Natural ja Advanced Efficiency).

Rivaalid: Jaguar I-Pace, Jeep Grand Cherokee Trackhawk, Mercedes-AMG GLC 63S 4MATIC ja Porsche Macan Turbo.

Alfa Romeo Stelvio Quadrifoglio

Baashind: 75 990 eurot.

Mootor: V6, kahe turbolaaduriga 2,9-liitrine ottomootor.

Võimsus: 375 kW/510 hj @ 6500 p/min.

Pöördemoment: 600 Nm @ 2500 p/min.

Aeg 0–100 km/h: 3,8 s.

Tippkiirus: 283 km/h.

Keskmine kütusekulu: 9,0 l/100 km.

CO2pääst: 210 g/km.

Pikkus/laius/kõrgus: 4702/1955/1681 mm.

Telgede vahe: 2818 mm.

Pakiruumi maht: 525-1600 liitrit.

Tühimass: 1830 kg.

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Alfa Romeo Stelvio

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Alfa Romeo Stelvioga on lõbus sõita, kuid maksimaalne hinne jääb andmata jäigavõitu vedrustuse ja kohati odavakoelise interjööri eest.