Proovisõit

Nissan Leaf kohtub lugejatega

Võrreldes esimese põlvkonna Nissan Leafiga on teise põlvkonna esindaja sootuks teisest puust, aga kuidas paistab see läbi lugejate silmade?
Nissan Leafi garantiiperioodi pikkuseks on meil viis aastat või 100 000 km.
Mudeli baashind on Eestis 35 900 eurot, mille eest saate Acenta-varustuses auto.

AutorFotod: Aivar Kullamaa

Palusime Leafi hindamiseks appi kolm meie lugejat ja proovisõit leidis aset Tallinnas ning selle lähiümbruses. Proovisõidukiks oli Tekna-varustuses Nissan Leaf, mille eest küsitakse 3000 eurot enam kui Acenta-varustuses baasmudeli eest (35 900 versus 38 900 eurot). Kallimal juhul saate endale Leafi, millel on lisaks kunstnahaga viimistletud sõitjateruumile veel juhiabide pakett ProPILOT (adaptiivne tempomaat, sõidurea jälgimine ja automaatne pidurdamine kuni seismiseni välja), valgusdiood-esilaternad, BOSE seitsme kõlariga helisüsteem ning seitsmetollise puuteekraaniga infolustisüsteemiga. Nahkkattega rool, e-Pedal (rakendus, mille korral auto aeglustab sõitu vastavalt sellele, kuidas vähendatakse survet gaasipedaalile), soojendusega esi- ja tagaistmed sisalduvad juba Leafi baasvarustuses, meil baasvarustusena pakutav Acenta lisab veel 16-tollised valuveljed, adaptiivse kiirushoidiku ja navigatsiooni koos õhksoojuspumbaga. Viimane tundub ka optimaalse varustusena – kuid aitab, siit edasi muljetavad juba lugejad.

Eleri R, tänane auto: Saab 9-3 SportCombi (2008)

Nissan Leaf on viisaka välimusega linnaauto, millega ei jää vajadusel maanteelgi sõitmata. Sobib hästi kontorirottidele tööl käimiseks ja nädalavahetuse seenelkäigu saab samuti tehtud. Auto on vaikne, sellega sõitmine meenutab kergelt melanhoolset kulgemist, mis on rahustava mõjuga. Kui kõigil oleks sarnased autod, siis oleks ilmselt linnaliikluski tänasest rahumeelsema ilmega. Kiirendus osutus üllatavalt heaks, seda enam, et pidasin elektriautosid enne proovisõitu pigem aeglasteks. Meeldis ka kerge rool koos täpse tunnetusega, tavasõidul allub Leaf ilusasti ja juht ei pea millelegi ülearu tähelepanu pöörama.

Sõidumugavus oli nagu uutel autodel ikka, iste toetas ilusasti hoolimata minu väikesest kasvust ja pedaalideni ulatumiseks ei tulnud nina vastu rooli suruda. Kindalaekasse mahub märksa enam kui ainult parkimiskell ja lisaks uksetaskutele on esiistmete vahel samuti käepärased panipaigad. Ruumikas tagaiste võimaldab sõbrad kaasa kutsuda. Linnasõidul on tegu meeletult vaikse autoga, milles on sõidumüra peaaegu olematu. Maanteel on rehvimüra muidugi rohkem, aga mitte enam, kui minu praegusel autol. Mootorimüra puudumine nõuab aga täiendavat tähelepanu, sest mina võiksin auto juurest küll ära jalutada, ilma et selle mootori välja lülitaks.

Mina ostaksin sellist küll ja soovitaksin sõbralegi, kuid praegu jääb see minul, nagu paljudel teistelgi, tegemata just krõbeda hinna tõttu. Jooksvad kulud võivad olla küll väikesed, ent sõltuvalt elukohast kaasneb probleeme ka „tankimisega“, mis tavaautode puhul puuduvad. Ostmine ei jääks kindlasti kvaliteedi taha, sest proovisõidu käigus ei kostnud kusagilt kõrvalisi naginaid ja ust kinni tõmmates ei tekkinud sellist tunnet, nagu istuks õhukesest plekist valmistatud kastis. Sõitjate ruumi kujundus on maitsekas ja rahuliku ilmega ning ehkki tegemist on väikeautoga, ei jäänud rooli taga muljet, nagu istuks milleski õhukeses ja odavas.

Magnus V, tänane auto: Toyota RAV4 Hybrid (2016)

Nissan Leaf on säästlik auto, millel on kõik vajalik olemas (Tekna varustuses ülearugi). See peaks sobima kõigile, kellel on kodus laadimise võimalus, sest öine aeglane laadimine säästab akuplokki, samuti taimeriga kaabli vahendusel tööle panna soojuspumba, mis võimaldab talvel soojendatud ja stardivalmis autosse istuda, ilma et akuplokis olevat energiat sõitjateruumi kütmiseks raisataks. Lisaks meeldis mulle veel auto väliskujundus, mis on erinevalt vanemast põlvkonnast tavaautodega sarnasem.

Jõudlust jagub enam, kui minusugusel tarvis ja mina liikleksin sellega öko-režiimis, mis on linnas „tšillimiseks“ täiesti piisav. Vedrustus oli minu jaoks küll natuke liialt jäik, aga istmed seevastu mugavad ning teine rida ja pakiruum piisavalt avar. Linnas on sõit Leafi küüdis mugav ja vaikne, kuid maanteel oli tuule- ja rehvimüra tugevam sellest, millega harjunud olen. Siiski ei olnud müratase veel selline, et ebameeldivaks muutuda. Auto koostekvaliteet jättis hea mulje, nagu ka rooli tagant avanev hea nähtavus.

Minu jaoks oleks hetkel kõige suurem probleem sellise auto laadimine, sest elan kortermajas ja kodu juures pole isegi aeglane laadimine võimalik. Kiirlaadimispunkte on aga hetkel veel vähe, need pole kõige kiiremad ja laadida tuleks päeval, mil tarbimine on haripunktis ning hind öisest energiast oluliselt kallim.

Meelis T, tänane auto: Nissan Qashqai (2013)

Nissan Leaf näib olevat loodud inimesele, kes soovib enesele kallimat autot, mis ei pea olema suurte mõõtudega. Nagu näiteks BMW 1. seeria, Mini Cooper või Volkswagen Golf GTE. Viimaste asemel valiksin mina just Nissan Leafi, mille kasuks räägivad auto dünaamika, kaasnevad hüved (tasuta parkimine, õigus kasutada bussiradu jne) ja väiksemad kasutuskulud (odavam kütus koos soodsama hooldusega). Selline auto sobiks hästi ka pere teiseks sõidukiks.

Mulle meeldisid juhti abistavad lahendused ja ühenduvus telefoniga. Samuti see, et auto teavitab kiiruse ületamisest, sest linnas võib kerge kiiruse ületamine tähelepanematusest kahe silma vahele jääda. See on oluline ka kiirenduse kontekstis, sest Leafi kiirendus on nii paigaltvõtul kui ka linnakiirustel „gaasi” vajutamisel väga hea. Linnas tehtud möödasõidu käigus jäi mulje, nagu oleks tegu sportautoga! Veel meeldisid mulle helisüsteem ja vähene energiatarve – pooletunnise linnasõidu tulemusena vähenes energiahulk vaid 8%, mis lisab enesekindlust pikemate sõitude ettevõtmiseks.

Auto juhitavus oli väga hea, kuid e-Pedal mulle ei meeldinud, sest see reageeris liialt järsult ja seetõttu loobusin peagi selle kasutamisest. Harjumist nõudsid ka mitte just kõige tundlikumad pidurid. Keerulisemates oludes tuleb gaasi andmisega olla ettevaatlik, sest kiiremal sõidul kaotas üks esiratastest kurvis gaasi andes haardevõime, nii et libedaga tuleb olla tähelepanelik ja gaasipedaaliga mõistlikult ümber käia. Sõidumugavus oli hea, ma ei tundnud end kordagi ebamugavalt ja tagaistegi osutus üllatavalt ruumikaks.

Leaf on vaikne auto. Alguses on harjumatu, et auto käivitamisele ei järgne mootori häält ja käigu valimist ei saada tajutav jõnksatus, aga sellega harjub kiirelt. Kaaluksin isegi selle soetamist, kui auto hind oleks 20% madalam, sest linnasisesteks lühisõitudeks on tegu ideaalse autoga ning eeldan, et selle kasutuskulud moodustavad samuti umbes 20% tänase bensiinimootoriga auto kasutuskuludest. Selles osas on kõik korras, tulevikus võiks aga enam panustada väliskujundusse ja sõitjateruumis kasutatud materjalide kvaliteeti, sest mitmed muud sarnases mõõtkavas ja hinnaklassis olevad sõidukid (Audi ja BMW) jätavad parema mulje. Väliskujundus on eelkäijast parem ja selle eest annaksin kuus punkti kümnest.

Vaata autofirmade sooduspakkumisi