Uudised

Supersedaani BMW M5 ajalugu piltides

Eelnevate põlvkondade lõikes on lisaks tagaveolistele sedaanidele pakutud kahel korral ka nende universaalkerega teisendeid.
Kuuenda põlvkonna esindaja saab enesele esimesena kaheksakäigulise automaatkäigukasti ja nelikveo, kuid sõidurežiimide valikus on olemas sellinegi seadistus, mille korral suunatakse 441 kW/600 hj vaid tagaratastele.
Eestis on uue mudeli baashinnaks 118 500 eurot.

AutorKaido Soorsk

Eestisse on jõudnud kuuenda põlvkonna M5, mida saab uudistada Inchcape BMW esindussalongis Tallinnas ja lähiajal peaks üks eriseeriasse First Edition kuuluv isend samuti õnnelikule omanikule üle antama. Kuues M5 on kõige kiirem ja luksuslikum versioon nende mudelite ajaloos, mis sai lisaks nelikveole enesele esmakordselt ka kaheksakäigulise automaatkäigukasti. Seniks, kuni proovisõidulugu alles küpseb, olgu siinkohal ära toodud põgus pilguheit nende mudelite ajalukku, millest rääkides ei saa üle ega ümber mehest, kellel hüüdnimeks nukkvõlli Paul.

Viimati nimetatud „tiitlit“ kandis geniaalne insener Paul Rosche, kelle panuseta poleks meil täna ei BMW M-osakonda ega ka M-seeria autosid, vähemasti mitte nii kuulsa ajalooga. Paul Rosche töötas BMW heaks aastatel 1957-1999 ja just tema loodud mootorid olid need, mis olid oma ajast kaugel ees ning põlistasid koos ülejäänud muudatustega M-seeria autod sellisel määral, et nende autode müüginäitajad rühivad jätkuvasti ülesmäge. Paul Rosche loodud jõuallikad leiate kolme esimese „emm-viie“ mootoriruumist ja suure üldistusega sündis esimene M-seeria jõuallikas siis, kui mootoriguru võttis 3,5-liitrise vabalt hingava R6 mootori ja varustas selle end võidusõidus õigustanud sissepritsesüsteemi ning originaalsest hoopis paremini „hingava“ plokikaanega, milles neli klappi iga silindri kohta.

Esimest viienda seeria BMW-d esitleti juba 1972. aastal, kuid selle põlvkonna autod pidid veel ilma M-seeriata hakkama saama, sest esimese puhtatõulise M-seeria mudeliga sai BMW maha alles kuus aastat hiljem, mil avalikkust rabati sportautoga BMW M1. Seniks oli aga kiireim viienda seeria esindaja BMW M535i, mille tiraažiks kujunes 1410 ühikut. Need autod ei olnud käsitööna valminud erimudelid - nagu hiljem turule toodud „emm-viie“ kaks esimest põlvkonda - pigem on nende tänaseks vasteks M Performance „tükkidega“ varustatud isendid, mille korral arendatakse nii autode sooritusvõimet kui ka visuaalset külge teatud tarvikute lisamise/vahetamise teel.

Esimene M5 (E28, 1984-1987, toodetud 2191 sedaani)

213 kW/286 hj, 0-100 km/h 6,5 s, tippkiirus 245 km/h

Esimene M5 sündis viienda seeria teise põlvkonna, ehk täpsemalt 1984. aasta Pariisi autonäitusel avalikustatud E28 baasil. Aasta hiljem Amsterdami autonäitusel esitletud erimudeli M5 mootoriruumis marutas sportautolt M1 laenatud 3,5-liitrine 286 hobujõuga vabalthingav R6. Esimene M5 oli tollal kiireim neljaukseline seeriasedaan, sest võrreldavad Audid eksisteerisid siis veel unenägudes ja Mercedes-Benz suutis end koguda alles „emm-viie“ järgmiseks põlvkonnaks, ning sedagi Porsche abiga. 

Teine M5 (E34, 1988–1995, toodetud 11 336 sedaani ja 891 universaali)

232 kW/315 hj ja 250 kW/340 hj, 0-100 km/h 6,3 ja 5,9 s, tippkiirus 250 km/h

Teise põlvkonna esindaja oli esimene M5, mida sai sedaani kõrval soetada ka universaalkerega. Esiti toodi turule sedaan, mille mootoriruumis asus eelmise põlvkonna täiendatud 3,6-liitrine R6, mis arendas 315 hj ja võimaldas saavutada paigalt 100 km/h esimesest põlvkonnast 0,2 sekundit kiiremini. Lisaks viiekäigulisele käsikäigukastile pakuti mõnel pool ka neljakäigulist automaatkäigukasti. 1991. aasta lõpus lisandus valikusse võimsam 3,8-liitrine jõuallikas (250 kW/340 hj). 1992. aastast tuli müüki ka universaalkerega versioon – esimene universaalkerega M-auto, mis oli ühtlasi ka viimane käsitööna valminud M-seeria esindaja. Viimane suutis ilmselt üllatada nii mõndagi lemmiklooma, kuid suurem müügiedu jäi saavutamata ja kokku toodeti vaid 891 seesugust autot.

Kolmas M5 (E39, 1998–2003, toodetud 20 482 eksemplari)

294 kW/400 hj, 0-100 km/h 5,3 s, tippkiirus 250 km/h

Kolmanda põlvkonna auto oli esimene M5, mis sai R6 asemel teistsuguse jõuallika, täpsemalt 4,9-liitrise vabalthingava V8 võimsusega 400 hj. Autot esitleti 1998. aasta Genfi autonäitusel, johtuvalt eelmise põlvkonna universaalide kesisest müügitulemusest toodeti seda ainult sedaanina. Ühtlasi oli see mudel ka esimene M5, mis valmis koos tavamudelitega samal koosteliinil ning viimane omasuguste hulgas, millel mootoriruumis Paul Rosche loodud jõuallikas. 100 km/h saavutati paigaltstardist 5,3 sekundiga ehk eelmisest põlvkonnast tervelt sekundijagu kiiremini. Käigukastis tuli õli ise segada, ehk teisisõnu pakuti kolmandat „emm-viit” ainult kuuekäigulise manuaalkäigukastiga.

Neljas M5 (E60/61, 2004–2010, toodetud 19 522 sedaani ja 1025 universaali)

373 kW/507 hj, 0-100 km/h 4,7 s, tippkiirus 250, 270 või 305 km/h

Neljanda põlvkonna M5 sai esimesena viieliitrise V10, mis oli tollal üks parima erivõimsusega jõuallikaid, arendades vabalthingavana 507 hj @ 7750 p/min ehk üle 100 hj töömahu liitri kohta. Lisaks varustati see auto esmakordselt ka seitsmekäigulise SMG-automaatkäigukastiga – ainult Põhja-Ameerikas sai soetada ka klassikalist käsikasti. Auto oli jätkuvasti tagaveoline. Veel otsustas BMW 2007. aastal uuesti eksperimenteerida ka universaalkerega, kuid seda läks hoolimata pikemast müügiperioodist kaubaks vaid 134 autot enam kui teise põlvkonna ajal. Otse loomulikult oli neljas M5 eelkäijast kiirem ning lisaraha eest võis soetada „nihutatud” pööretepiirajaga sõiduki, mis suutis sõita 270 või koguni 305 km/h.

Viies M5 (F10M, 2011–2017)

412 kW/560 hj, 0-100 km/h 4,4 s, tippkiirus 315 km/h

Viienda põlvkonna M5 sai esmakordselt ülelaaditud jõuallikaga – turbokompressoriga 4,4-liitrise V8, mis arendas 560 hj. Käigukastide valik jäi samasuguseks nagu eelkäijagi puhul, ehk seitsmekäigulise SMG asemel sai vaid Põhja-Ameerika turul autot ka kuuekäigulise käsikäigukastiga. Baasmudel saavutas paigalt 100 km/h 4,4 sekundiga, 25 hj võimsam Competition-paketiga varustatud erim oli ühe kümnendiku kiirem. 2014. aastal toimunud uuenduskuuri järel toodi müüki ka 600-hj versioon, mis sai „sada kätte“ M5 ajaloos esmakordselt vähem kui nelja sekundiga – täpsemalt 3,9 sekundiga. Tegemist oli M5 kolmekümnendaks sünnipäevaks toodetud juubelimudeliga, mida valmistati vaid 300 ühikut. Pisut hiljem järgnenud sama võimsusega erimit M5 Competition Edition valmistati veelgi vähem – kõigest 200 autot.

Kuues M5 (F90, 2017–…)

441 kW/600 hj, 0-100 km/h 3,4 s, tippkiirus 250 või 305 km/h

Kuuenda põlvkonna M5 sai esmakordselt nelikveo. Või õigemini, auto käivitub nelikveolise sedaanina, ent mitmesuguste sõidurežiimide seas on saadaval ka selline, mis eemaldab kõik elektroonilised abimehed ja annab teie käsutusse tagaveolise sedaani, mille kahe turboga jõuallikas arendab 600 hj ja 750 Nm. Tänu nelikveole on kuues M5 kiirem kui iial enne, saavutades paigalt kiiruse 100 km/h 3,4 ja 200 km/h 11,1 sekundiga. Autol on kaheksakäiguline automaatkäigukast ja kolmes erinevas sõidurežiimis töötavad adaptiivsed amortisaatorid ning BMW usub sinisilmselt, et uustulnuka keskmine kütusekulu on 10,5 l/100 km. Ka seda autot saab osta „nihutatud” pööretepiirajaga – M-Drivers pakett annab tippkiiruseks 305 km/h – ning juuni lõpuni tuleb koosteliinilt üksnes tumepunases „ülikonnas” pakutav eriseeria First Edition, mis maksab kuuenda M5 tavalisest 118 500 eurost 19 500 eurot enam.

 

Vaata autofirmade sooduspakkumisi