BMW X1 Üksikasjalik hinnang

Ottomootoreid on valikus kaks (2017. aasta novembris), millest esimene on 1,5-liitrine kolme- ja teine nelja silindriga jõuallikas. Esimese jõuallika võimsus on 136 hj ja seda pakutakse esiveolisele baasmudelile (X1 sDrive18i). Teine ottomootor on aga kaheliitrine ning saadaval kahes forsseeringus. 192 hj arendavas versioonis saab seda soetada mõlema veoskeemiga, kuid tegusamat varianti (231 hj) pakutakse vaid nelikveolisena. Selline auto saavutab kiiruse 100 km/h 6,5 sekundiga, 192 hj arendaval isendil kulub selleks automaatkäigukasti ja nelikveo korral 7,4 sekundit. Isegi baasmudelil õnnestub 100 km/h saavutada kiiremini kui 10 sekundit (9,7 s), pealegi on sellel ka väikseim joogijanu ottomootorite hulgas -- ametlikult 5,1-5,3 liitrit "sajale". Kaheliitriste keskmine kütusekulu jääb aga vahemikku 5,9-6,6 l/100 km.

Turbodiislitega on sarnane lugu. Valikut alustab 1,5-liitrine R3 (116 hj), mida pakutakse esiveolisele versioonile (X1 sDrive16d). Kaheliitrine R4 on aga saadaval koguni kolmes võimsuses, milleks on 150, 190 ja 231 hj. Nõrgeimat kaheliitrist saab ka esiveolisena, kuid võimsamad „õlipõletajad“ on saadaval vaid nelikveolistele autodele. Võimsaim turbodiisel saab 100 km/h kätte 6,6 sekundiga ja tagasihoidlikumatel kaheliitristel on selleks näitajaks 7,6 s (190 hj) ja 9,2-9,3 s (150 hj). Väikseima turbodiisli kütusekulu on paberil 3,9-4,1 l/100 km ja kaheliitristel jääb see vahemikku 4,1-5,2 l/100 km.

Diiselmootorid sobivad „iks-ühele“ ottomootoreist paremini ja lisaks 6-käigulisele käsikäigukastile on võimalik soetada ka eeskujulikult toimiv 8-käiguline Steptronic automaatkäigukast (baasvarustuses kaheliitriste ottomootorite ja võimsaima turbodiisli korral). Nelikveoliste isendite tunnuseks on mudelitähises sisalduv indeks „xDrive“ ja niisuguste autode korral jõuab moment tagaratasteni elektriliselt juhitava siduri vahendusel, mis lubab lisaks eeskujulikule haardevõimele soovi korral lõbutseda, sest auto pära on libedal pinnal gaasipedaaliga hõlpsasti suunatav.

„Iks-ühe“ juhitavus on hea ja selle täpne roolisüsteem pakub arvestatavat tagasisidet. Ja ehkki viimane ei tee sellest linnamaasturist veel ulakat luukpära, on sellega oluliselt lõbusam sõita kui põhirivaalide Mercedes-Benz GLA-ga ja Volkswagen Tiguaniga. Jäik vedrustus lubab küll kurvides kerget kaldumist, aga seda pole palju ja X1 on suurtel kiirustel meeldivalt stabiilne. Esiveoliste autode korral võite tajuda esiratasteni jõudvat momenti, kuid see pole rooli käest rebiv, vaid pigem meelelahutuslik kogemus. Kaheksakäiguline „automaat“ on aga vaieldamatult parim automaatkäigukast, mida selles autoklassis kohata võib.

Ehkki auto on eelkäijast vaiksem, on müraisolatsiooni osas arenguruumi, sest kiirteel tuleb rehvimüra tõttu kaaslastega veidi valjemini rääkida. Diiselmootorid on kiirendades pisut toore kõlaga, kuid rahulikult sõites väga vaiksed ning nende olemasolust annab aimu juhtseadmeteni kanduv vaevumärgatav vibratsioon.

Võrreldes jäiga ja kompromissitu eelkäijaga on uuema X1 sõidumugavus palju parem. Tõsi, ülejäänud väikeste linnamaasturite kõrval on ka see auto üsna jäigas seades, mis annab end enam tunda tõeliselt konarlikel teedel, kuid see pole enam väsitav, vaid pigem sportlikule iseloomule omane kogemus. Mugavaima sõidu tagavad väikese läbimõõduga veljed ja kõrge rehviprofiil ning sõidumugavuse huvides soovitame võimalusel vältida jäiga külgseinaga nn run-flat rehve. Muudetava jäikusega vedrustust DDC pakutakse autodele lisavarustuses (+510 eurot), kuid see pole esmavajalik. Sellist vedrustust soetades saate parandada küll auto stabiilsust ja kurvisuutlikkust, aga ehkki vedrustuse seadete vahel on tuntav erinevus, on ka kõige pehmem seadistus siiski küllalt jäik.