Honda Jazz Üksikasjalik hinnang

Jazzile ainsana paigaldatav 1,3-liitrine ottomootor on paberite järgi küll kiirem ja särtsakam kui vana 1,4-liitrine, kuid võrreldes konkurentidega ikka veel pisut unisevõitu. 102-hj mootor ärkab ellu alles pööretevahemiku lõpuosas ja sinna jõudmine ei käi ülearu vilkalt. Edukaks kulgemiseks tuleb hoida pöördeid üleval ning vahetada sagedasti käike, sest maksimaalne pöördemoment (120 Nm) saabub alles 5000 pöörde juures.

Ometi on see lahendus siiski meeldivam, kui variaatorkäigukast CVT, mis ise pöörete hoidmise eest hoolitseb. Kiirenduse osas pole sellest abi, küll aga ehk mõne grammi bensiini säästmisel. Meie soovitame siiski sellest variandist hoiduda ning valida autole 6-käiguline käsikast.

Kontroll auto üle on hea, kuid selle rool on nii mõnegi Euroopa rivaaliga võrreldes siiski veidi ebamäärane. Jazz ei ole auto, mis pakuks tohutut sõidulusti, kuid ta on ohutu ja etteaimatav.

Linnasõidul on selle rool kerge ja mugav käsitseda. Kurvilisel teel on see parasjagu täpne ning annab juhile piisavalt tagasisidet, et kiirusega mitte ülearu koonerdama hakata.

Jazzi jäigapoolne vedrustus ei soodusta aeglast linnasõitu, kuid kiiremates kurvides suudab ta kõrget mahtuniversaali-laadset autot säästa üsna edukalt ebamäärastest kõikumistest.

Üldiselt hea, kuid linnas ja suurematel kiirustel ei lase ta juhil end siiski väga mõnusalt tunda. Madalatel linnakiirustel reageerib Jazzi vedrustus üsna järsult erinevatele pragudele ja teeaukudele. Sellele vaatamata säilitab ta ka suuremate ebatasasustele eeskujuliku juhitavuse.

Suurematel kiirustel on asi veidi parem, kuid asfaldikaredused kanduvad ka siis üsna tuntavalt juhiistmeni. Üldiselt kehtib tema puhul vana tõde: mida väiksema raadiuse ja suurema kõrgusega rehvid, seda vähem on juhil tegemist kõikvõimalike vedrustusprobleemidega.