Jeep Grand Cherokee Üksikasjalik hinnang

Neljanda põlvkonna Grand Cherokee jõudis järgmise aastakäigu mudelina müügile aastal 2010 ja selle väliskujundus on väikeste uuenduskuuride abil hästi ajale vastu pidanud.

Ja ehkki see näeb välja kui kallimat sorti linnamaastur, mis paras BMW X5-e või Porsche Cayenne’iga paari panna, on hoolimata kandvast kerest ja sõltumatust vedrustusest siiski tegu pigem maasturiga, millel lisaks automaatsele ja eri oludesse ette nähtud nelikveorežiimidele leiduvad ka aeglusti, fikseeritav telgede vaheline momendijaotus ja lukustatav tagadiferentsiaal (viimast pole vaid 3,6-liitrise ottomootoriga isenditel). Ehk siis midagi Land Roveri mängumaale, sest Jeep positsioneerib oma lipulaeva kõrgemale nii Mitsubishi Pajerost kui ka Toyota Land Cruiserist.

Mis on ühtaegu nii selle õnn kui õnnetus, sest tänu arvestavale maastikuvõimekusele on tal keeruline vastu saada parima juhitavusega linnamaasturitele, pealegi vajavad maasturiostjad auto hinda kuuldes suhkruvett, sest oma 48 900-eurose baashinnaga on „Grand“ kõike muud kui odav. Kuid samas on võrreldavas varustuses Grand Cherokee enese nooblimatest konkurentidest märgatavalt odavam ja emotsioonide osas tuleb pigem viimastel SRT-versiooni poole alt üles vaadata, sest poliitiliselt NII ebakorrektset vigurit, nagu vabalt hingav 6,4-liitrine V8 (344 hj/468 hj) siinpool ookeani täna ei toodeta.

Taustaloo osas pole „Grandil“ samuti millegi üle häbeneda ning aeg-ajalt saab neid märgatavalt soodsamalt, sest ülevaate koostamise ajal 2017. aasta novembris pakuti auto ostjatele lisaks tasuta talverehve, kolm aastat või 150 000 km kehtivat lisagarantiid ja tavapärasest soodsamat kaskokindlustust. Avapildil on Limited-varustuses versioon, millele järgnevad maastikul müttav Trailhawk ning ringrajal rehve põrmustav SRT. Viimane on ka ainus Grand Cherokee, mille arsenalist puudub aeglusti ja mille veojõukontrolli saab lõbutsema hakates lõpuni välja lülitada.

Leht 1/4