Kia Sportage Üksikasjalik hinnang

Balti riikides on müüduim kahes võimsuses pakutav kaheliitrine turbodiisel 2,0 CRDi, mida saab ainult nelikveolistele autodele. Neile mootoritele on raske vastu seista, sest rammu jagub nii linnas kui maanteel ja kuigi tootja lubab võimsama seade korral keskmiseks kütusekuluks 6,3 l/100 km, kujunes meil selleks maanteel tempomaati kasutades 5,5 ja linnas 5,7 l/100 km! Ilma kiirushoidikuta sõites rüüpas Sportage kõrvalteedel veidi alla seitsme liitri, mis on väga hea tulemus mootori kohta, mille maksimaalseks võimsuseks on 136 kW/185 hj ja 400 Nm @ 1750-2750 p/min. Tagasihoidlikumas seades arendab see jõuallikas 100 kW/136 hj ja 373 Nm @ 1750-2750 p/min.

Esiveoliste isendite arsenali kuuluvad veel kaks mootorit –vabalthingav ottomootor 1,6 GDI (97 kW/132 hj) ja 1,7-liitrise töömahuga turbodiisel võimsusega kas 85 kW/115 hj või 104 kW/141 hj. Esiveolised versioonid komplekteeritakse varustustasemest sõltuvalt kas kuuekäiguliste käsikäigukastidega või seitsmekäiguliste topeltsiduriga DCT-automaatkäigukastidega. Klassikaline kuuekäiguline „automaat“ on saadaval vaid kaheliitrise diiselmootori tarvis. Sarnaselt viimasega pakutakse ka 1,6-liitrist turbokompressoriga ottomootorit 1,6 T-GDI (130 kW/177 hj), mida saab samuti ainult nelikveolistele autodele koos seitsmekäigulise DCT-käigukastiga. Viimane on ka valiku nobedaim „pill“, saavutades kiiruse 100 km/h 9,1 sekundiga, ülejäänud mootorite puhul jääb aga kiirendusaeg vahemikku 9,5-12,0 sekundit.

Sportage on rahuliku ja pisut raskepärase loomuga linnamaastur ning auto roolisüsteem on tundetu ja üsna aeglase ülekandega. Neljas Sportage pole kurvilistel teelõikudel ehk nauditavaim sõiduriist, kuid vedrustus ei lase auto kerel ka käänakutel sügavalt õõtsuma hakata ning rataste haardevõime üle ei saa nuriseda. Nelikveoliste kopsakas tühimass (võimsamal turbodiislil jääb see vahemikku 1690-1859 kg) tuletab end meelde vaid libedaga pidurdades, elektroonilisi abimehi välja lülitades on tegu etteaimatavalt käituva alajuhitava autoga. Nelikveoliste tagatelg reageerib jõulistele gaasivajutustele tuntava viivitusega, sest nende tagaratastele läkitatakse momenti vaid esirataste läbilibisemisel ning kurvidesse sissekeeramise hõlbustamiseks. Nelikveo telgedevahelist momendijaotust saab vastavast nupust ka suhtes 50:50 lukustada, mis aitab edeneda raskemal maastikul ja töötab kiirusel kuni 30 km/h.

Tavasõidus rikub ainsana head muljet Sportage’i puise seadistusega vedrustus, mis jätab kohati mulje, nagu oleks tegu teismeliste poolt tuunitud „ringrajapüssiga“. Samas ei muutu vedrustus kunagi tõeliselt ebamugavaks ja saab suuremate lohkude/kühmude puhul tõsisemalt tööle hakates igati hästi toime. Siledal maanteel on tegemist stabiilse ja mugava autoga, mille sõitjate ruumi mürataust koosneb lõviosas rehvi- ja tuulemürast (79 dB). Suurema töömahuga diiselmootori korral on mootor maanteel peaaegu kuuldamatu, sest selle üle „kolme tuhande“ ajamiseks puudub igasugune tarvidus ning minek on muljetavaldav. Linnakiirustel on need mootorid küll kuuldavamad, kuid suurema töömahuga jõuallikad on igal juhul vaiksemad oma väiksema kubatuuriga vendadest.