Nii nagu eespool öeldud, põhineb GLB lõviosas esiveoliste B-klasside alusel ja lähtuvalt sellest kasutatakse mootoritena nelja silindriga jõuallikaid. Enam kui pooled versioonidest on esiveolised autod, nelikvedu tähistab mudelinimes lühend 4MATIC ning autod on varustatud kas seitsme- ja kaheksakäiguliste automaatkäigukastidega. Nelikveo korral jaguneb moment sõidurežiimides „Eco“ ja „Comfort“ esi- ning tagatelje vahel suhtes 80:20, režiimi „Sport“ korral on aga kõnealuseks suhteks 70:30. Võrdselt jagatakse veojõudu telgede vahel ainult maastikupaketi korral ja sedagi vaid vastava sõidurežiimi kasutamise ajal.
„Õlipõletajate“ osakonnas on esimesena saadaval kaheliitrine 180 d (85 kW/116 hj), millega varustatud GLB saavutab 100 km/h 11,3 sekundiga. Sama töömahuga mootorit kandev 200 d (110 kW/150 hj) saab sama kiiruse kätte 9,0 sekundiga ja sama jõujaamaga nelikveoline on katses 0,3 sekundit aeglasem. Võimsaimaks diiselmootoriks on sellesama kaheliitrise veelgi ägedam vorm, millega varustatud 220 d (140 kW/190 hj) on müügil ainult nelikveolise autona. Seesugune „gee-ell-bee“ saab „sada sisse“ reipa 7,6 sekundiga ja auto tippkiiruseks lubatakse 217 km/h, mis on suhteliselt tagasihoidliku töömahu kohta hea tulemus.
Bensiinipõletajate jaotuses on esimesena võtta 1,3-liitrine R4 (120 kW/163 hj), millega varustatud 200 saavutab 100 km/h 9,1 sekundiga. Järgmise ottomootorina on aga hinnakirjas kaheliitrine „pada“, millega varustatud 250 (165 kW/224 hj) manab 100 km/h spidomeetrile 7,1 sekundiga. Sama jõuallikat kandev nelikveoline on kiirendamises 0,2 sekundit nobedam ja oleks ottomootoreist oleks meie esimene eelistus. 1,3-liitrine saab oma tööga samuti hakkama, ent kaheliitrise pakutav on pingevabam ja seisusekohasem. Diiselmootoreist oleks parim aga 220 d, mis on ülevalpool 1500 p/min mõnusalt jõuline.