Linnaoludesse on aga Leaf hea valik ja teeb seal kõigist paremad juhid. Sest esiteks ei soosi rullnoklikku sõidustiili akude kiire tühjenemine ja teiseks paneb teid ettenägelikumalt sõitma ka režiim e-Pedal, mis aeglustab autot vastavalt sellele, kuidas vähendate survet gaasipedaalile. Et säärane aeglustamine tagastab akuplokki elektrienergiat, olete õige pea haaratud mängust „kuidas sõita läbi linna piduripedaali puudutamata”. Meil see igatahes õnnestus ja keskmine energiakulu jäi linnas vahemikku 13,5-16,6 kW/h, ent tänu regenereeritavale energiale vähenes sõiduulatuse näit aeglasemalt kui läbisõidu järgi pidanuks.
Linnas teeb auto kasutamise mugavaks kiire ülekandega rool, mis teeb manööverdamise oluliselt lihtsamaks. Loomulikult pole Leaf juhitavuse osas võrreldav paremate kuumpäradega, kuid selle vedrustus on märgatavalt pehmem, kui konkurentide (BMW i3, Hyundai IONIQ, Renault ZOE Z.E.) oma ja Leafi kere kaldumised on kurvides samuti väiksemad. Roolitunnetus on olematu, kuid roolisüsteemi täpsuse ja pidurite osas ei saa viriseda ning Leaf saab tavasõidus hästi hakkama. Järskudes kurvides ja libedal pinnal tuleb vaid gaasipedaaliga mõistlikult ringi käia, sest tänu särtsumootori toekale pöördemomendile on esirattaid üsna lihtne puksima panna, millega kaasneb paratamatu kaasaandena törts alajuhitavust.