Opel Insignia Country Tourer Üksikasjalik hinnang

Ottomootoreid on valikus üks, ehk 1,6-liitrine R4, mida pakutakse koos kuuekäigulise automaatkäigukastiga esiveolistele versioonidele ja mille võimsus on 147 kW/200 hj. Selline versioon saavutab kiiruse 100 km/h 8,2-8,4 sekundiga ja nende keskmine kütusekulu on 6,7 l/100 km (WLTP-tsükli kohaselt). Linnas on sellise mootori keskmine kütusekulu 8,6 l/100 km ja maanteel on see kolme liitri jagu väiksem.

„Õlipõletajate“ osakonnas on saadaval samuti üks nelja silindriga kaheliitrine, mida pakutakse kahes seades. Ühe turboga jõuallikas arendab 125 kW/170 hj, kahe turboga aga 154 kW/210 hj. Tagasihoidlikum jõujaam on koos kuuekäigulise käsikäigukastiga saadaval nii esi- kui ka nelikveolisele versioonidele ja lisaks saab sellise mootoriga varustatud esiveolist Country Tourerit ka kaheksakäigulise automaatkäigukastiga. Lähtuvalt käigukastist ja veoskeemist jääb selliste Country Tourerite kiirendusnäit vahemikku 8,9-9,9 sekundit ja nende keskmine kütusekulu on 5,6-6,2 l/100 km (WLTP). Kahe turboga jõuallikat pakutakse vaid nelikveolisele tippmudelile, mille varustusse kuulub ka kaheksakäiguline automaatkäigukast. Selline versioon saavutab kiiruse 100 km/h sõltuvalt varustusest ja rehvimõõdust 7,9-8,2 sekundiga ja autode keskmine kütusekulu jääb vahemikku 7,1-7,2 liitrit.

Meie oleme siiamaani tutvust teinud vaid tippmudeliga, mille mootor jäi lisaks mõistlikele joomakommetele meelde veel paindlikkuse ja võimsusega. Maanteel kujunes sellega keskmiseks kütusekuluks 6,9 l/100 km, linnas aga sõltuvalt liiklusest 7,6-8,6 l/100 km. Õnnetuseks on selline versioon küll kallivõitu, aga Country Tourerile peaks passima ka tagasihoidlikum diiselmootor ja seesuguse mootori korral on tegu turu soodsaima kõrgema kliirensiga nelikveolise universaaliga. Subaru Outbacki baashind on küll soodsam, aga sellele mudelile ei pakuta enam diiselmootorit. Country Tourer on raske auto ja vaevalt et keegi nii suurt universaali pelgalt linnaautoks vajab, seepärast eelistaks meie olemasolevat mootorivalikust diiselmootoreid.

Meil müüdavad Country Tourerid on varustatud adaptiivvedrustusega, välja arvatud tagasihoidlikuma diiselmootoriga varustatud esiveolised autod. Meeldivalt pika käiguga vedrustus on abiks metsateedel ukerdades, aga see on üsna pehmes seades. Suuremate aukude korral võib see teinekord arvestatava mütsuga põhja lüüa ning lainetav teekate võib panna suurel kiirusel auto niimoodi üles-alla heljuma, et sohver näeb vaimusilmas juba mõnda põhjaalust detaili vastu asfalti prantsatamas. Ent teisalt pole tegu sportautoga ja rahulikult kulgedes on tegu mugava ja neutraalselt käituva autoga, mille alajuhitav iseloom hakkab endast aimu andma alles lahtisel teekattel või eriti optimistliku hooga kurvi sisse keerates. Kerel lubatakse kurvides küll kalduda, kuid see ei tähenda järeleandmisi haardevõimes ja sellise auto roolis on käänulisel teel kindlam tunne kui kõrgema raskuskeskmega maasturis. Säärane Insignia sobib ka suurt kasvu sohvritele, kes eelistavad sportlikkusele mugavust, mis aga ei tähenda abitut vedelust.

Opel ütleb, et teise põlvkonna universaalkerega Insignia võib olla esimesest pea 200 kg kergem, kuid interjööris hakkab kaalujälgimisest silma vaid käigukastitunnelit ümbritsev odavailmeline plast. Country Tourerid näivad olevat paremini varustatud – vähemasti proovitud tippmudeli näitel – sest see oli tavapärasest universaalist pisut pehmem ja vaiksem auto. Country Toureri mürataustaks kujunes maanteel 18-tolliste suverehvidega 76-78 dB, proovitud universaalidel ulatus sõitjateruumi müratase aga napilt üle kaheksakümne detsibelli, koosnedes lõviosas rehvimürast. Viimane on müraallikas number üks ka kõrgemale teepinna kohale versioonis, sest mootori ja tuulemüra on autos vähe ja selle mugava olemusega käib hästi kokku ka tavasõidus siidise sujuvusega toimetav kaheksakäiguline „automaat“.