Renault Clio Grandtour Üksikasjalik hinnang

Clio Grandtourile on pakkuda kolm ottomootorit ja üks kolmes võimsusastmes 1,5-liitrine turbodiisel. Linnaautole eelistame ülelaaditud 0,9-liitrist ottomootorit, mille võimsuseks on 66 kW/90 hj @ 5050 p/min. Sujuvalt toimetav 0,9-liitrine on 2500 p/min juures piisavalt jõuline ja ehkki bensiini põletavatest jõuallikatest on saadaval ka 1,2-liitrine vabalthingav (75 hj) ja sama mootori turboversioon (120 hj), on esimene üsna ilmetu olemusega ja teine väiksemast turbomootorist tuntavalt janusem. 0,9-liitrise keskmiseks kütusekuluks lubab tootja 4,7 l/100 km, suurema töömahuga turbomootoril on see aga 0,7- ja vabalthingaval 0,8-liitrit suurem.

Kuuekäigulist EDC-automaatkäigukasti pakutakse vaid võimsamale 1,2-liitrisele ottomootorile ja ülejäänud autod varustatakse viiekäiguliste käsikäigukastidega. Diiselmootorid arendavad 75, 90 ja 110 hj ning „õlipõletajatest“ on tõenäoliselt optimaalne 90 hj arendav versioon, sest võimsaim jõuallikas on saadaval ainult kalleimas varustuses. Turbodiislite keskmime kütusekulu on tootja andmetel 3,3 liitrit, millele võib realistlikuma ettekujutuse saamiseks rahumeeli 1,5-2,0 liitrit juurde liita (nagu pea kõigil ülejäänud autodel).

Clio GrandTouri vedrustus saab ebatasasuste silumisega ilusti hakkama, ent suutlikkuse osas jääb see Ford Fiesta ja Škoda Fabia vedrustusest pisut maha. Millest on kahju, sest sama auto baasil loodud Clio RS on suurepärane „kuumpära“ ja saab kiita ennekõike suutlikku veermiku eest. Ent teisalt ei tähenda see, nagu oleks baasmudeli vedrustus ebaõnnestunud – ei seda mitte, sest väikeauto kohta pakub Clio teisend igati tegusat sõidumugavust.

Juhitavuse osas on sama lugu nagu sõidumugavusega – kuigi Clio Grandtour ei paku nii nakatavat sõidukogemust, nagu Ford Fiesta, ei jää ta viimasest ka palju maha ja on selles jaotuses Fordi tõsiseltvõetavaim konkurent. Grandtour on kurvides lõbus, kiirteel stabiilne ja linnaski kerge kasutada, sest kerge rool teeb manööverdamise lihtsaks.

Kolme silindriga 0,9-liitrised ottomootorid on käivitamisel neljasilindrilistest häälekamad, kuid sõitma hakates pole müra osas sisuliselt mingit vahet. 1,5-liitrised turbodiislid on aga ühed vaikseimad turul saadaolevate seas ja kuigi maanteekiirustel kandub sõitjateruumi nii tuule- kui ka rehvimüra, ei muutu kumbki müraallikas tõsiselt häirivaks.