Seat Ateca Üksikasjalik hinnang

Ateca mootorivalik on korralik ja lõviosa hinnakirjas olevatest masinatest esiveolised, mida pakutakse kas kuuekäigulise käsikasti või seitsmekäigulise „automaadiga,“ milleks on kahe siduriga DSG-käigukast. Nelikveolisi versioone saab ainult koos nimetatud tüki ja kaheliitriste otto- või diiselmootoritega, mille võimsusteks on vastavalt 140 kW/190 hj ning 110 kW/150 hj.

Ottomootoreist avab valiku liitrise töömahu ja kolme silindriga 1,0 TSI (85 kW/115 hj), millega varustatud Ateca saavutab 100 km/h 10,7 sekundiga. Sellist versiooni pakutakse kuuekäigulise käsikastiga ja järgmisena on valikus nelja silindriga 1,5 TSI (110 kW/150 hj), mida saab soetada ka „automaadiga.“ Sellise mootori ja käsikastiga varustatud Ateca saavutab 100 km/h 8,5 sekundiga (DSG-käigukastiga auto 10,6 sekundiga).

Edasi nihkudes on hinnakirjas kaheliitrised ottomootorid (140 kW/190 hj), millega varustatud nelikveoline saavutab 100 km/h 7,1 sekundiga. Ent selle versiooni näol pole tegu nobedaima Atecaga, sest kaubamärgi Cupra alt pakutakse veel üht eriti käbeda astumisega versiooni, mille kaheliitrine ottomootor arendab 221 kW/300 hj, mis paiskab kõnealuse Cupra Ateca „nullist-sajani“ napi 5,2 sekundiga.

Õlipõletajate osakonnas avab valiku 1,6 TDI (85 kW/115 hj), millega varustatud auto saavutab 100 km/h 11,5 sekundiga. Sedagi mootorit saab vaid kuuekäigulise käsikastiga, ent suurema 2,0 TDI (110 kW/150 hj) korral lisandub valikusse ka „automaat.“ Sellise mootori ja käsikastiga varustatud Ateca saavutab 100 km/h 8,8 sekundiga, „automaadiga“ versioon on sama nobe ja nelikveoline variant kaotab neile katses kaks kümnendikku.

Kui vajate linnamaasturit vaid asulasisese „koolibussina,“ oleks parimaks jõuallikaks 1,5 TSI. Nelikveo soovi korral on päevakorral 2,0 TSI ja emotsioone jahtides Cupra Ateca. Pikki vahemaid katva linnade vahelise süstiku mootoriruumis võiks olla üks diiselmootoritest ning viimase valiku juures on määravaks see, millist veoskeemi vajate. 1,6 TDI on küll hiirele omase januga, aga seda mootorit ei pakuta nelikveolisele autole.

Tänastelt linnamaasturitelt eeldatakse võimatut, ehk ootuste kohaselt peaksid need kurvilistel teelõikudel sama hästi hakkama saama kui madalama raskuskeskmega sõiduautod ja ehkki see näib saavutamatuna, on Ateca antud soovi täitmisele rivaalidest paremini pihta saanud. Auto vedrustus ei lase enda „peremehel“ kurvides sügavalt noogutada ja ehkki sellega võiks kaasneda vedrustuseta vankrile omane jäikkus, ei pea seegi Ateca korral paika, sest viimase vedrustus töötab mugavalt isegi auku sõidetud teel.

Ateca roolisüsteem on täpne - ehkki tundetu ja üle võimendatud – ja veermikust juhini kanduv tagasiside hea, mis lubab lahtiselgi pinnal enesekindlalt edeneda. Vedrustus ei lase kerel peale lohkudest läbimist vedelalt vetruma jääda ja üle pingutades muutub auto alajuhitavaks, mis ilmneb pehmelt, otsekui vabandades ning mille ohjamine pole kuigi keeruline. Alajuhitavus ilmneb reeglina vaid ilma elektrooniliste abimeesteta sõites ja sestap pole ka veojõukontrolli välja lülitamine niisama lihtne, et te seda väga tihti ei teeks.

Ateca vedrustus on õnnestunud kompromiss mugavusest ja suutlikkusest, kuniks te seda ise suure läbimõõduga velgi ja madala profiiliga rehve valides ära ei riku. Selle mudeli vedrustus ei ole nii pehme kui Qashqai jagu, aga teisalt pole see ka nii jäigas seades kui kallimal kontsernisisesel rivaalil (Audi Q3). Vedrustusest ei kandu autosse sõidu ajal kõrvalisi hääli, nagu see Karoqi korral konarlikul teel üsna tavaline on ja teinekord võib vaikne „klang“ kosta autosse vaid juhul, kui vedrustus mõne „lamava politseiniku“ poolt järsku kokku lüüakse.

Sõidumugavus saanuks paremagi hinde, kui rehvimüra olnuks vähem. Suverehvidega kujunes interjööri mürataustaks siledal asfaldil 78-80 dB (kiirusel 95 km/h), ent tulemus saanuks parem, kui oleksime sõitnud soojemal ajal ja mitte varakevadel, mil teepind veel naastrehvidest karedaks kratsitud. Tuulemüra pole nimetamisväärne ja mootorimüra samuti, vähemasti bensiini põletavate jõuallikate korral. Rehvimüra moodustab mürataustast umbes poole, tükkides esile seepärastki, et ülejäänu on pigem vaikseimate killast.