Volvo V90 Cross Country Üksikasjalik hinnang

Need autod jagavad platvormi mudelitega Volvo XC90, S90 ja V90 ja neid pakutakse vaid nelikveolistena. Sõltuvalt varustusest on käigukastiks kas kuuekäiguline manuaalkäigukast (D4) või kaheksakäiguline automaat. Jõuallikatest oleks parim valik diiselkütust põletav D5 (235 hj), mis veab hästi juba madalatel pööretel ja mille juures annab ka turboviive endast kõige vähem tunda. Nõrgema turbodiisli D4 (190 hj) ja ülelaetud ottomootorite T5 (254 hj) ja T6 (320 hj) korral tuleb gaasipedaaliga märgatavalt rohkem tööd teha, sest need mootorid vajavad tegusamaks astumiseks kõrgemaid pöördeid, kuid hoogu sisse saades on sõit sujuv ja üsna jõuline. Kiireim ottomootoriga isend on nelikveoline T6 (320 hj), mis saavutab paigalt 100 km/h 6,3 sekundiga.

Ruumikuse ja praktilisuse kõrval võlub V90CC ka mugava sõiduga. Vedrustus jääb vaikseks ka halval teekattel ja V90CC on ka käänulistel teedel päris nobe auto. Suuremate kiiruste korral on auto käitumine stabiilne ja ka rooli vastusurve on meeldivalt asjalik, ehkki teisalt ka üsna kunstlik. V90CC meenutab sõidu osas ennem stoilise loomuga Audit kui täppisinstrumendist BMW-d – ta teeb nurinata soovitu, ent suunamuutused või järgmisse kurvi sukeldumine ei toimu just ülemäärase elevuse saatel.

V90CC on kõigil kiirustel silmatorkavalt vaikne auto. Mootorid muutuvad kuuldavaks alles teisel pool nelja tuhandet – kuigi diislid lagisevad külmast peast üllatavalt häälekalt – ja kuigi ülejäänud vajavad hoo sisse saamiseks enam kannustamist kui 235 hj arendav D5, on nad turbokompressori rakendudes siiski meeldivalt jõulised. Kerge rehvimüra ilmneb alles maanteekiiruste juures ning tuulemüra on samuti kiiduväärselt summutatud.