25.mai 2010

Pildigalerii

Käesolev aasta tõstis Eesti riikide hulka, kus on olemas oma autotööstus: 2010 veebruaris väljastati esimene ametlik VIN-kood Tallinna lähedal valminud soomustatud universaalkerega maastikuautole Kombat T98, kuid juba sel sügisel tullakse turule uue sedaankerega versiooniga. Whatcar.ee-l õnnestus auto looja, Dmitri Parfjonovi, isiklikku sedaankerega prototüüpi Eesti oludes ka põgusalt proovida.

Eesti autotööstuse algus

Eestis on autosid varemgi toodetud, kuidEesti riigil puudus siiani oma autotööstust iseloomustav VIN-kood. Käesoleva aasta algusest on see olemas: esimene Kombat T98 VIN-kood algab numbritega V69, mis on ametlikult Eesti, kui tootjariigi tähis.

Hetkel on autode tootmisega Loo alevikus seotud 8 inimest ning ühe auto tootmine võtab aega 3 kuud, korraga on töös kuni kuus autot. Vastavalt vajadusele saab tootmisvõimsust operatiivselt tõsta. Kuid keretööde allhankeid arvesse võttes on hetkel tootmisega seotud ca 40 inimest ning kui tellimused kasvavad, võib see arv küündida kuni 100 inimeseni.

Osa valmisdetaile tulevad Saksamaalt Mercedese tehasest, valdav osa tehnilistest detailidest (mootor, veermik, transmissioon, sisu jms) aga Ameerikast ning pärinevad GMC Sierra/Chevrolet Silverado 1500 (3500-3800 kg), 2500 (4500 kg) või 3500 (5500 kg). Seega „elavad“ Eestis toodetavad autod arvestuslikus masinaklassis, mille on välja töötanud GM’i spetsialistid ja mis vastavalt täielikult kõikidele tehnilistele nõuetele. Sestap on ka nende juhitavus vaatamata massiivsusele väga hea ning Kombati roolis tunned end kui mistahes teise täiesti tavalise maasturi roolis.

Sõit

Kuna universaalkerega Kombat T98täismass ulatub üle 3,5 tonni, siis arusaadavalt on selle juhtimiseks tarvis ka vastavat juhiluba. Sõiduauto juhilubadest siin enam ei piisa. Küll aga jääb sügisel valmiva sedaankerega Kombati täismass alla 3500 kg, ehk seal enam veouato juhilube tarvis ei lähe. Tõsi, Venemaal toodetud sedaanvariandi täismass on 3750 kg, kuid Eesti versioonil kasutatakse rohkem alumiinium- ning plastikdetaile, mis muudavad auto kergemaks.

Õnneks on allakirjutanul C-kategooria juhiload olemas ja võimalust nädalaks ajaks Eestisse sattunud sedaankerega Kombatit proovida, ei saanud jätta kasutamata. Tegemist oli St Peterburis tegutseva Kombati asutaja ja looja, Dmitri Parfjonovi, isikliku autoga, mis valmis prototüübina juba 10 aastat tagasi. Autot on aegade jooksul täiendatud ja muudetud, kuid põhiagregaadid on kõik samad ja töötavad tänaseni laitmatult.  Arusaadavalt pärineb ka auto sisemus tollest ajast ja täit pilti sügisel valmivast Eesti versioonist ta ei anna. Küll aga aimu, mis tunne on sellise autoga Tallinna tänavatel sõita.

Välimus

Esimene emotsioon on muidugi tohutumassiivsus ja tähelepanu, mis selle autoga ringi sõites kaasneb. Meelega kruiisisin auto Loo alevikust Tallinna liiklustihedamatesse sõlmpunktidesse, Järvevana tee, Ehitajate tee, Õismäe ring jne, et näha, kas ja kuidas sellise autoga oleks igapäevaselt kesklinnas tööl käia. Ja tuleb tunnistada, et saab küll. Harjumuseks kulus vaid paar kilomeetrit ja juba õige pea oli tunne nagu sõidaks omaenda autoga. Ehkki mis seal salata, ümberringi tekkis päris mitu liiklusohtlikku olukorda kaasliiklejate poolt, kes ammulisui seda autot vahtima jäid. Liiklusohutuse seisukohast mitte just parim perspektiiv.

Automaatkäigukasti ja V8 diiselmootoriga varustatud auto kiirendab vilkalt ja tahaks näha juhti, kes foori taga Kombati selja taga seistes julgeks näiteks „koperdamise“ pärast signaali anda. Eesti diiselversiooni kiirenduseks hindavad tootjad ca 10 s 0-100 km/h ja kui arvestada, et autol on 365 hj ja 750 Nm pöördemoment, siis võib see olla ka igati reaalne.

Kuid selline auto ei ole ega saagi olla igapäevaseks töölkäimiseks ja eeskätt on ta mõeldud ikka rikastele naftašeikidele, kes juba esimesel Abu Dhabi näitusel näitusemasina ära ostsid. Ja oleks ostnud ka järgmisel Monaco näitusel, kuid enam ei saanud mehed ainueksemplare ära müüa, sest kohe oli järgmine näitus peale tulemas. Ja ehkki sedaankerega versioon on universaalist odavam, pakuti selle eest üle 400 000 dollari (ca 5 miljonit krooni) otse peo peale. Universaalkerega auto eest pakuti "vaid" 350 000 dollarit.

Ajalugu

Kui rääkida mõne sõnaga KombatiEestisse jõudmisest, tuleb minna ajas tagasi ca kuus aastat, mil tollal lennundusäris tegutsenud Tallinnas elava Vene päritolu Eesti kodaniku, Gennadi Lazurini (pildil), poeg nägi Vene televisioonist üht imelikku autot, nimega Kombat. Tegemist oli St. Peterburis tegutseva autoinseneri Dmitri Parfjonovi välja töötatud soomusmaasturiga, mis pojale väga meeldima hakkas.

Tollesama Parfjonovi, kes töötas 1990.ndate keskel välja sportauto Laura, mille kohta andis Mihhail Gorbatšov korralduse hakata St. Peterburi uut Laura autotehast ehitama. Paraku sai aga Gorbatšovi aeg enne otsa, kui sportautode tootmine alata jõudis. Seejärel keskendus Parfjonov inkassaatoriautode soomustamisele ja ümberehitamisele ning 1998. aastal pani ta kokku meeskonna, kes töötasid välja täiesti uue, Kombati nime kandva soomustatud maastikuauto. Sealt ka nimi – T98.

„Pojale hakkas telekas nähtud Kombat nii väga meeldima, et ta käis mulle senikaua peale, kuni me ühel järjekordsel reisil Peterburis elava ämma juurde, lihtsalt läksime ja otsisime Parfjonovi käest ühe auto ära,“ meenutab Lazurin, kes pärast tegevuse lõpetamist lennunduses otsustas luua samade autode tootmisüksuse Eestisse, ehk teisele poole Euroopa Liidu piiri. Siia on lihtsam ja odavam tarnida nii valmisdetaile kui kvaliteetset toorainet keretööde tarvis, samuti oli meestel omast käest võtta oma lennunudusinsenerid, kes lihtsa vaevaga autoinsenerideks ümber õppisid.

Kokkuvõtteks

Selge on see, et Kombat ei saa kunagiseeriatootmises olevaks autoks ja täna pole kindel seegi, kas uus sedaankerega versioon üldse hakkabki Kombati nime kandma. Suure tõenäosusega ei hakka eestlased neid kunagi ostma aga samas, miks ka mitte? Kui mõelda, et sedaankerega versiooni hinnad algavad 140 000 euro piirimailt, ehk 2,3 miljonist kroonist, on see ju sisuliselt Mercedes–Benz S600 hind ja selliseid autosid sõidab meie teedel ringi rohkem kui üks või kaks. Ja tähelepanu saab selle autoga sõites tublisti rohkem. Isegi rohkem kui Hummeriga.

Igatahes on tegemist üllatavalt „inimliku“ autoga, mida saab hooldada igas GMi esinduses ja kui arvestada tema erakordselt edevat välimust ja kuulikindlust, siis mine tea.

Tõnu Tramm

Liitu whatcar.ee Facebooki fännilehega ja ole kursis värskeimate autouudistega!

Jaga enda autoalaseid kogemusi teiste whatcar.ee lugejatega!

Vaata autofirmade sooduspakkumisi