Toyota Prius Plug-in – laetav hübriidauto
Samm elektriauto poole
Liitium-ioonaku kestab kuni 20 km
Liiga vaikne?

Kolmanda põlvkonna Prius on Eestis juba kolmandat aastat müügil ja temast midagi uut kirjutada poleks. Kui hiljuti poleks Toyota pakkunud proovisõitu uue versiooniga – laetava hübriidiga.
Kuid hakatuseks räägime pisut eesti keelest. Kuidas tõlkida terminit „plug-in hybrid“? Toyota materjalides kasutatud „Priuse pistikühendusega hübriidsõiduk“ tundub nii veider ja koletu, et paneb tõlkijana kahtlustama Google-it. Tunduvalt parema vastena on kasutatud „pistikhübriidi“, mis on kindlasti suupärane, kuid mitte eriti kirjeldav. Oluline pole ju pistiku või pistikupesa olemasolu, vaid selle abil tehtav toiming. Mistõttu What Car? pakub välja termini „laetav hübriid“. Eks aeg näita, mis tegelikult kasutusele tuleb.

Mis on laetav hübriid?
Ning nüüd selle laetavuse juurde. Alustada tuleks sellest, et puht-elektriajamiga autode autonoomia on täna ikka naeruväärselt väike, akude laadimiseks aga kulub omajagu aega isegi laadimisjaamades, kodusest elektrivõrgust rääkimata.
Samas on praegu popp ja noortepärane ehitada – ja pakkuda – ilma sisepõlemismootori abita liikuvat sõidukit. Nii ongi mitmed autoehitajad valinud kompromisside tee: eelisjärjekorras kasutatakse elektriajamit, kuid tegevusraadiuse suurendamiseks on pardal ikkagi sisepõlemismootor. Nii saab auto lühemaid otsi sõita nullsaastega, olles samas võimeline ühe tankimisega läbima mitusada kilomeetrit.
Eks ole see võime juba tavaliselgi Priusel, ainult puhtalt elektri jõul suudab ta liiga vähe – vaid kaks kilomeetrit – sõita. Lahendus on põhimõtteliselt lihtne: tuleb olemasolev aku suuremaga asendada. Ja kui lisada aku laadimise võimalus elektrivõrgust, ongi laetav hübriid käes. Kui mõelda roheliselt ja osta ainult taastuvenergiat, saaks niisuguse autoga ju üldse süsinikdioksiidi õhku paiskamata liikuda.
Suurem, mahukam ja raskem aku

Harilikul Priusel kasutatud nikkel-metallihüdriidakude asemel paigaldab Toyota laetavale Priusele liitium-ioon-akupatarei, mis mahutab neli korda rohkem energiat – 5,2 kWh. Ja lisab auto massile 130 kilo. Hübriidajam – 1,8-liitrine 99-hj (73 kW) ottomootor ja 60-kilovatine elektrimootor – võetakse tava-Priuselt muutmata üle. Niisiis ei muutu ka sõiduomadused.
Auto alustab liikumist elektrimootori jõul ning jätkab seda seni, kuni akudes energiat jätkub. „Optimaalsetes oludes“ (Toyota sõnastus) õnnestub ühe laadimisega sõita kuni 20 kilomeetrit.
Millest võib töölkäivale linlasele täiesti jätkuda. Õhtul ühendab ta Priuse vastava kaabli ja adapteri kaudu oma maja või korteri 230-voldise valgustusvõrguga ning järgmisel päeval saab taas saastamata tööle jõuda. Ning erinevalt puht-elektriautode omanikest ei pea laetava hübriidi omanik paaniliselt kartma aku tühjenemist kõige ebasobivamas kohas. Sel juhul jätkab auto sõitu bensiinist saadava energia arvel. See pole enam küll nii roheline tegevus, kuid viib igatahes sihile. Bensiini aitab säästa ka Priuse kliimaseadmes töötav soojuspump, mis elektrivõrgust saadava energiaga töötades suudab parkiva-laadiva auto soojendada või jahutada soovitud temperatuurini.
Ametlik ja tegelik kütusekulu erinevad
Kahekümnekilomeetrine elektrimootoriga läbitav vahemaa annab
Toyotale ka hea võimaluse ametliku kütusekulu kahandamiseks. Laetav Prius peaks
100 kilomeetrile kulutama ainult 2,6 liitrit bensiini, millele vastab CO2 pääst 59 g/km. Pikematel sõitudel aga jääb elektriga läbitud teekonna osakaal
üha väiksemaks ning näiteks Tartust Tallinnasse sõidul ei paku laetav Prius
tavalise ees tegelikult mingit eelist. Kui te muidugi vahepeal akude
vooluvõrgust laadimiseks vahepeatusi ei tee. Tühi aku öeldakse täis saavat 90
minutiga...Nagu kirjutasin hübriidajamiga Aurise proovisõiduloos: „Sageli arvatakse, et hübriidauto saab elektrienergiat
välgu kujul taevast või mingil muul tasuta viisil. Ei saa. Hübriidajami ainus
eelis lihtsa sisepõlemismootori ees on see, et juhtarvuti oskab otto- või
diiselmootori energia ülejääke (ning ka auto aeglustamisel või pidurdamisel
vabanevat liikumishulka) märgata, elektrienergiana akudesse salvestada ning
sobival hetkel auto liigutamiseks ära kasutada. Seetõttu tulevad hübriidi
eelised esile peamiselt linnas, kus sõit sisaldab sagedasi
peatusi-kiirendamisi. Maanteel töötab peamiselt bensiinimootor, kuid sealgi
õnnestub kütust veidi säästa.“ Nii pole ime, et proovisõidu keskmiseks kütusekuluks
jäi 4,6 l/100 km, mis on ka üsna hea tulemus.
Puht-elektriauto režiimis sõitmisel on omad ohud. Priust ei kuule siis ei jalakäijad ega jalgratturid, kes viimasel hetkel ehmunult autonina eest kahte lehte hüppavad. Kas autoehitajad peaksid elektrisõidukitele monteerima mootorimüra mängiva valjuhääldi?
Müük pole veel otsustatud
Igapäevaelus te laetava Priuse rõõme ja muresid veel omal nahal tunda ei saa, sest Toyota pole tema Euroopas müügiletoomise plaane veel lõplikult otsustanud. Esialgu sõidab maailmas ringi 600 testiautot, mis aitavad Toyotal otsustada laetava hübriidi argikõlblikkuse üle. Sama lahtine on seega ka auto hind, kuid mõnede ennustuste kohaselt teeb „seinast tankimine“ Priuse 3 kuni 5 tuhat eurot kallimaks.
Olev Toom