Proovisõit

Toyota Prius Plug-in – laetav hübriidauto

Samm elektriauto poole
Liitium-ioonaku kestab kuni 20 km
Liiga vaikne?

Kolmanda põlvkonna Prius on Eestis juba kolmandat aastat müügil ja temast midagi uut kirjutada poleks. Kui hiljuti poleks Toyota pakkunud proovisõitu uue versiooniga – laetava hübriidiga.

Kuid hakatuseks räägime pisut eesti keelest. Kuidas tõlkida terminit „plug-in hybrid“? Toyota materjalides kasutatud „Priuse pistikühendusega hübriidsõiduk“ tundub nii veider ja koletu, et paneb tõlkijana kahtlustama Google-it. Tunduvalt parema vastena on kasutatud „pistikhübriidi“, mis on kindlasti suupärane, kuid mitte eriti kirjeldav. Oluline pole ju pistiku või pistikupesa olemasolu, vaid selle abil tehtav toiming. Mistõttu What Car? pakub välja termini „laetav hübriid“. Eks aeg näita, mis tegelikult kasutusele tuleb.

Mis on laetav hübriid?

Ning nüüd selle laetavuse juurde. Alustada tuleks sellest, et puht-elektriajamiga autode autonoomia on täna ikka naeruväärselt väike, akude laadimiseks aga kulub omajagu aega isegi laadimisjaamades, kodusest elektrivõrgust rääkimata.

Samas on praegu popp ja noortepärane ehitada – ja pakkuda – ilma sisepõlemismootori abita liikuvat sõidukit. Nii ongi mitmed autoehitajad valinud kompromisside tee: eelisjärjekorras kasutatakse elektriajamit, kuid tegevusraadiuse suurendamiseks on pardal ikkagi sisepõlemismootor. Nii saab auto lühemaid otsi sõita nullsaastega, olles samas võimeline ühe tankimisega läbima mitusada kilomeetrit.

Eks ole see võime juba tavaliselgi Priusel, ainult puhtalt elektri jõul suudab ta liiga vähe – vaid kaks kilomeetrit – sõita. Lahendus on põhimõtteliselt lihtne: tuleb olemasolev aku suuremaga asendada. Ja kui lisada aku laadimise võimalus elektrivõrgust, ongi laetav hübriid käes. Kui mõelda roheliselt ja osta ainult taastuvenergiat, saaks niisuguse autoga ju üldse süsinikdioksiidi õhku paiskamata liikuda.

Suurem, mahukam ja raskem aku

Harilikul Priusel kasutatud nikkel-metallihüdriidakude asemel paigaldab Toyota laetavale Priusele liitium-ioon-akupatarei, mis mahutab neli korda rohkem energiat – 5,2 kWh. Ja lisab auto massile 130 kilo. Hübriidajam – 1,8-liitrine 99-hj (73 kW) ottomootor ja 60-kilovatine elektrimootor – võetakse tava-Priuselt muutmata üle. Niisiis ei muutu ka sõiduomadused.

Auto alustab liikumist elektrimootori jõul ning jätkab seda seni, kuni akudes energiat jätkub. „Optimaalsetes oludes“ (Toyota sõnastus) õnnestub ühe laadimisega sõita kuni 20 kilomeetrit.

Millest võib töölkäivale linlasele täiesti jätkuda. Õhtul ühendab ta Priuse vastava kaabli ja adapteri kaudu oma maja või korteri 230-voldise valgustusvõrguga ning järgmisel päeval saab taas saastamata tööle jõuda. Ning erinevalt puht-elektriautode omanikest ei pea laetava hübriidi omanik paaniliselt kartma aku tühjenemist kõige ebasobivamas kohas. Sel juhul jätkab auto sõitu bensiinist saadava energia arvel. See pole enam küll nii roheline tegevus, kuid viib igatahes sihile. Bensiini aitab säästa ka Priuse kliimaseadmes töötav soojuspump, mis elektrivõrgust saadava energiaga töötades suudab parkiva-laadiva auto soojendada või jahutada soovitud temperatuurini.

Ametlik ja tegelik kütusekulu erinevad

Kahekümnekilomeetrine elektrimootoriga läbitav vahemaa annab Toyotale ka hea võimaluse ametliku kütusekulu kahandamiseks. Laetav Prius peaks 100 kilomeetrile kulutama ainult 2,6 liitrit bensiini, millele vastab CO2  pääst 59 g/km. Pikematel sõitudel aga jääb elektriga läbitud teekonna osakaal üha väiksemaks ning näiteks Tartust Tallinnasse sõidul ei paku laetav Prius tavalise ees tegelikult mingit eelist. Kui te muidugi vahepeal akude vooluvõrgust laadimiseks vahepeatusi ei tee. Tühi aku öeldakse täis saavat 90 minutiga...Nagu kirjutasin hübriidajamiga Aurise proovisõiduloos: „Sageli arvatakse, et hübriidauto saab elektrienergiat välgu kujul taevast või mingil muul tasuta viisil. Ei saa. Hübriidajami ainus eelis lihtsa sisepõlemismootori ees on see, et juhtarvuti oskab otto- või diiselmootori energia ülejääke (ning ka auto aeglustamisel või pidurdamisel vabanevat liikumishulka) märgata, elektrienergiana akudesse salvestada ning sobival hetkel auto liigutamiseks ära kasutada. Seetõttu tulevad hübriidi eelised esile peamiselt linnas, kus sõit sisaldab sagedasi peatusi-kiirendamisi. Maanteel töötab peamiselt bensiinimootor, kuid sealgi õnnestub kütust veidi säästa.“ Nii pole ime, et proovisõidu keskmiseks kütusekuluks jäi 4,6 l/100 km, mis on ka üsna hea tulemus.

Puht-elektriauto režiimis sõitmisel on omad ohud. Priust ei kuule siis ei jalakäijad ega jalgratturid, kes viimasel hetkel ehmunult autonina eest kahte lehte hüppavad. Kas autoehitajad peaksid elektrisõidukitele monteerima mootorimüra mängiva valjuhääldi?

Müük pole veel otsustatud

Igapäevaelus te laetava Priuse rõõme ja muresid veel omal nahal tunda ei saa, sest Toyota pole tema Euroopas müügiletoomise plaane veel lõplikult otsustanud. Esialgu sõidab maailmas ringi 600 testiautot, mis aitavad Toyotal otsustada laetava hübriidi argikõlblikkuse üle. Sama lahtine on seega ka auto hind, kuid mõnede ennustuste kohaselt teeb „seinast tankimine“ Priuse 3 kuni 5 tuhat eurot kallimaks.

Olev Toom

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Toyota GR Supra

What Car? Says Hinnatud 5-ga 5-st

Toyota GR Supra pole nii eesmärgipärane, kui Alpine A110 või Porsche 718 Boxster, kuid on tänu võimsale mootorile, tagaveole ja jäigale kandmikule samuti lustlik kaaslane, edestades nimetatuid nii mootori elastsuse kui ka praktilisuse osas.