Proovisõit

Citroen C-Elysée: säästusedaan Prantsuse moodi vol 2

Peugeot 301 kaksikvend
Nägus ja ülisäästliku diiselmootoriga
Soodsad tutvumishinnad

Mõnda aega tagasi oli meil juttu Peugeot’ säästuautost, mistõttu tema Citroenist kaksiku üldinfo tutvustamine ei ole pikemalt vajalik: auto, varustuse ja mootorite valik on sama. Seetõttu alustagem asjadest, mis mind selle auto juures kõige enam üllatasid.

Õigem oleks küll öelda: autode juures, sest tänu VEHO vastutulelikkusele õnnestus mul seekord proovisõita nii, et esimesel päeval proovisin valget värvi diisel- ja teisel sinist bensiiniautot. Mõlemad olid keskmise, comfort, varustusega ja mõlemad olid sõitnud vaid 1000 km ringis.

Esimene üllatus

Diiselmootor! Võimsust 68 kW/92 hj ning mis tehaseandmetel võtab kütust maanteel 3,7 l/100 km ning linnas 4,8 l/100 km. Uskumatult väikesed numbrid, kuid tegelikkus osutus veelgi uskumatumaks: üksinda Tallinnast Pärnu ja tagasi sõites, ehk linnapiirist linnapiirini, kulus auto reisiarvesti andmetel kütust sinnasõidul 3,5 liitrit ja tagasi tulles 3,3 liitrit 100 km kohta!

Loomulikult ei saa ma garanteerida reisiarvesti õigsust, kuid numbrid olid igatahes üllatavalt meeldivad. Sinnasõidul oli kulu suurem ilmselt seetõttu, et ilm oli hommikul väga tuuline. Mis näitas kätte selle auto ühe nõrga koha – päris tugeva tuuletundlikkuse. Tuul rapsis kerget autot päris korralikult, nii et teel püsimisega oli kohati tegemist.

Linnasõit üllatas samuti. Linna piiril nullitud reisiarvesti näitas Pääskülast Viimsisse jõudes kütusekuluks 4,4 l/100 km. Sealjuures oli õhtuse tipptunni aeg. 

Ei linnas ega maanteel ei teinud ma midagi selleks, et kütust kuidagi eriliselt kokku hoida. Sõitsin nagu tavaliselt - maanteel tiba üle 90-ne, kiirendasin hoogsalt, kui mööda oli vaja sõita.

Üllatuseks olid ka selle väikese diiselmootori kiirendus ja elastsus. Paigaltvõtt läks väikese mootori kohta väga hoogsalt, möödasõidul polnud vaja käiku alla vahetada ning see sujus lõdvalt, erilise pingutuseta. 

Mootori ja käsikäigukasti  koostöö on igatahes väga hästi välja timmitud. Mis muuseas võimaldab maanteekiirusel sõita tavalisest palju madalate pööretega, sealt ka peamine säästlikkus.

Meeldivaks üllatuseks oli seegi, et too väike diisel koostöös tõhusa soojendusega küttis kabiini üpriski kiiresti soojaks. Tõsi küll, ilm oli proovisõidupäeval suhteliselt soe, vaid paari külmakraadiga.

Teine üllatus

Seekord negatiivne. Selle eest hoolitses väike kolmesilindriline bensiinimootor, millel võimsust 53 kW/72 hj ning ametlik bensiinikulu maanteel 4,3 l/100km ja linnas 7 l/100km. Kuid üllatuseks ei olnud seekord kütusekulu, vaid hoopis müra. Ei ole kunagi oma elus sellise müraga uude autosse sattunud. Kui kohalt võttes natukenegi hoogsamalt gaasipedaali vajutada, kostus selline lärm, nagu oleks traktori või vormeli käivitanud.

Tundus, et mul õnnestus esimestel ristmikel ikka üksjagu tähelepanu äratada. Linnasõidul pidevalt käike vahetades ja kiirendades ning madalama käigu ja kõrgemate pööretega sõites on pidev müratase nii tugev, et seda tekitavat autot ei tihka küll kaasaegseks sõiduautoks pidama. Viienda käiguga aga linnas sõita ei saa, sest mootor ei jaksa vedada.

Ühtlase kiirusega maanteesõidul on asi juba parem, kuid PSA peaks selle mootori müra summutamisega küll midagi ette võtma, hoolimata sellest, et see nö säästuauto on. Olen ka mõne teise firma „kolmepütast“ proovinud, kuid sellist müra ei ole küll varem kohanud.

Bensiinimootori kütusekulu jäi maanteel umbes liitri jagu normist suuremaks, ca 5,0 – 5,2 l/100 km, mis pole ju samuti paha näitaja. Linnas sai aga isegi normist säästlikumalt hakkama – Viimsist Pääskülla sõites näitas reisiarvesti 5,6 liitrit sajale. Väike mootor töötas väga ühtlaselt, ka paigal seistes ei olnud tunda mingit vibratsiooni, mis mõnikord tikub „kolmepotiste“ häda olema. Ka kiirendusvõime on väikese mootori kohta küllaltki hea. Maanteel on kiiremaks möödasõiduks vaja siiski käik või lausa kaks alla vahetada.

Kolmas üllatus

Auto ruumikus! Nõustun Peugeot 301-st kirjutanud kolleegiga – see on tõeline ruumi-ime. Kõigil istmetel on rohkelt ruumi, kaassõitja saab esiistmel lõdvalt laiutada. Olen pikk mees, kuid enda järgi seatud juhiistme taga istudes võisin jala uhkelt üle põlve visata ja ruumi jäi ülegi. Ka pakiruum on suur, mahutades tervelt 506 liitrit. Sealjuures on autol pikkust vaid 4,43 m. Kuhu küll see ruum palju suuremates keskklassi autodes kaob…

Odavautost

Dacia Lodgy-st kirjutades küsisin, miks peab odavauto nii kole olema? Citroen C-Elysée’d  ma aga küll välimuselt koledaks pidama ei tiku, pigem kenaks. Renault Thalia sündroomi – luukpärale on pakiruum ebaõnnestunult taha keevitatud, siit igatahes välja ei paista.

Kuid mõni siiski: kabiini kujundus on sellel autol ikka üpriski näotu. Eriti kõrge kobakas armatuurlaud ja kohmakas keskkonsool. 

Kõige kallimal varustusvariandi näevad need juba veidi viisakamad välja, kuid üldmulje on ikka sama. Kaksikust Peugeot 301 armatuurlaud on minu arvates kenam ja soliidsem, sest seal ei ole ülemist äärt nii kõrgeks ja eest nii teravaks aetud. 

Pole kasutatud ka odavailmelist laia metallimitatsiooni riba armatuurlaua esiküljel. Škoda Rapid, mis samuti nö odavauto, on sisemuselt selle kõrval suisa iludus.

Asi on veider seda enam, et Citroen on alati silma paistnud oma autode kena kujundusega, eriti interjööris. C-Elysée’d oli ju vaja kah disainida. Veidi kenama kabiini joonistamine ja ehitamine ei oleks ju kallimaks läinud. Kuid nii rohmakat raadiot, nagu  odavamatel varustusvariantidel, ei ole ammu näinud. Ei tea kust laonurgast see välja õngitseti…

Näotust sisust rääkides ei pea ma silmas materjalide kvaliteeti. Selge see, et istmekangas on odavam/lihtsam, plast kõva ja veidi „karvasem“ ning mürasummutus ja ka varustus kesisem. Kõva plasti kurtmisest autoajakirjades ei ole ma tegelikult kunagi aru saanud. Pealt veidi pehmem plast armatuurlaual või uksel ikkagi nahaga kaetud pinna pehmust ja soliidsust välja ei anna.

Ja ega ma selle plasti peal maga, et ta pehme peab olema. Kui avarii korral vastu seda plasti lendan, on kolakas sama hoolimata sellest, kas plastil peal õhuke või pehmem kiht. Seetõttu on oluline ikka see, et too plast kena ja soliidne välja näeks. Nii mõnelgi uuel autol nähtud pehme plast on kõvast hulga näotum. Ehk kogu selle jutu lõpetuseks julgen tõdeda, et C-Elysée kõva plast näeb iseenesest küllaltki viisakas välja, kuid jah, disainiga võinuks veidi enam vaeva näha.

Veel odavautost

Üks mõte ka sellest, mille pealt ei tasuks odavautol küll kokku hoida: see on juhikoht, selle ergonoomika! C-Elysée’l annab juhiistet ka üles-alla sättida, kuigi ulatus võiks suurem olla. Kuid rooli saab reguleerida ainult üles alla ja sedagi ebapiisavas ulatuses. 

Mis tähendab, et igaüks ei leiagi sobivat isteasendit. Ka mis veel üllatavam, mina leidsin enam-vähem mugava isteasendi küll bensiiniautos, kuid diiselautos enam mitte.

Mis näitas ära kaunis ebaühtlase istme- ja koostekvaliteedi. Minu keskmist kasvu saledapoolne tütar aga sobivat isteasendit  C-Elysée’s ei leidnudki – no teevõi tina, kuid nii, et käed-jalad rooli-pedaalideni mugavalt ulatuvad oli võimatu leida. Talle, nagu minulegi, meeldib autoga sõita, kuid seekord lasi ta mu juhikohale kähku tagasi.

Vilets ergonoomika mõjutab lõpuks ka sõiduohutust, sest see väsitab. Seetõttu võiks ka odavautol juhikoha ehitada nii, et rool ja iste oleks igatpidi reguleeritavad.

Sõiduomadustelt on see auto ju igati keskmine, mis üht keskmist autoostjat täiesti rahuldab. Ja soodus hind (tutvumishind 10 490 – 14 490 eur) ning säästlik diiselmootor ju lausa kutsuvad ostma. Arutasime nigelat kabiinikvaliteeti päris pikalt ja mu psühholoogist tütar arvas lõpuks, et kui see auto ka seest ilus ja mugava juhikohaga oleks, siis kallimaid mudeleid ju ei ostetaks. Kui see ongi kogu tõde, on see küll veidi kurb tõdemus.

Ja veel tuletaks meelde, et mõne aasta tagasi tähendanuks C-Elysée kahe kallima variandi tavahind 241 000 – 243 500 krooni. Nii, et kas ta ikka nii väga odavauto üldse ongi? Odavaim varustusvariant pakub aga sisuliselt auto toorikut ja kui palju tänapäeval sellise ostjaid enam on?

Mõni infokild lisaks

C-Elysée’d müüakse ka 1,6 liitrise 85 kW/115 hj bensiinimootoriga, millel automaatkäigukast ning mille bensiinikuluks maanteel 5,6 l/100km ja linnas 10 l/100km. Mis tippvarustuses on ka valiku kõige kallim – tutvumishind 14 490, tavahind 15 490 eur. Seda paraku proovida ei õnnestunud.

Kolmest mootorist julgeks siiski kõhklusteta soovitada ülisäästlikku diiselmootorit, millega tippvarustuses auto tutvumishind on 14 390 eur (tavahind 15 390 eur) ja millele ainsana on võimalik saada kiirushoidikut. 

Vaatamata sellele, et maanteesõidul kostub kabiini paras annus diislimüra. Aga seda saab hakkajam autoomanik vähendada tänapäevaste müramattide lisamisega.

Muu müra poolest on C-Elysée maanteel nö küla keskmine – veidi tuule-, veidi rehvimüra, kuid ei midagi erilist. Enamik väike-keskklassi „japsidest“ on isegi mürarikkamad. Bensiinimootori müra maanteel kabiini kuulda ei ole. Diiselmootori müra linnasõidul on täitsa tavapärane.

C-Elysée’l on meie oludes aga üks oluline eelis - suurem kliirens, 14 cm, mis lubab julgelt asfaldilt ka põlluvaheteele või metsateele minna. Keskmise varustusvariandiga kaasneb konditsioneer, mis meeldiva üllatusena hoiab päris ühtlast temperatuuri. Parima varustusvariandiga saab digiekraaniga manuaalse kliimaseadme – just nii on see kirjas auto varustuse kirjelduses. See pidi tähendama ilma temperatuurinäiduta kliimaseadet.

Autol on suur sügav pakiruum, millele tõsi küll pääseb ligi päris kipaka luugiava kaudu. Pakiruumis on lisaks veel 20 liitrine salaruum, mis jääb pakiruumi põhja alla, tagavararatta ja pakiruumi tagaseina vahele. Kahe kallima varustusvariandi korral saab tagaistmete seljatoed alla lasta, mis võimaldab suusad või muu pikema kraami autosse mahutada.

Kokkuvõtteks

Selline poolkõva/poolpehme värk on üks väheke kahtlane värk. On, ja nagu ei ole ka (tänapäevane auto). Lihtsama varustustasemega autosid võib tõesti odavautoks pidada, kuid seda küsitava kvaliteedi ja olematu varustuse arvelt. Kõige odavam variant on ju puupaljas, isegi raadiot pole!

Pealegi, 1,6 liitrise bensiinimootori ja käsikäigukastiga kena kabiiniga C4 on Comfort varustuses C-Elysée tipphinnast vaid pisut kallim. 

Praegu (sic! - üheaegselt C-Elysée soodushinnaga) pakutav soodushind on 14 790 eurot ning sellega saate juba kahetsoonilise kliima, kiirushoidiku, rääkimata teleskooproolist ja hästi mugavatest istmetest. Saa sa inimene nüüd aru sellest firmade hinnapoliitikast…

Veidi leevendab ostukahtlusi kindlasti C-Elysée kena väliskuju, mis eriti hästi mõjub heledamates värvitoonides. Ostuhuvi tekitab see kindlasti neis, kes väike-kesklassis suhteliselt harvaesinevat sedaani sooviksid.

Aga tippvarustuses diisel-Elysée’d tasub osta küll. Eriti siis, kui te just sedaani tahate – kasvõi ülisäästliku diiselmootori pärast (mille säästvusele aitab veelgi kaasa kiirushoidik), mis mõjub kadestamisväärselt positiivselt rahakoti sisule.

Meeldis: ülisäästlik diiselmootor, ruumikus

Ei meeldinud: kabiini-kvaliteet ja juhikoha ergonoomika, väikese bensiinimootori müra, kvaliteedi kohta kallis tippvarustus


 

Jüri Lass

Loe Citroen C-Elysée kaksikvenna Peugeot 301 proovisõidust siit!


Vaata autofirmade sooduspakkumisi