Proovisõit

Opel Adam Rocks: vastakaid tundeid tekitav väikeauto

Tõnu ja Ylle arvamused Adam Rocksist
Palju värvivariante, aga automaatkasti ei pakuta
Hind alates 14 910 eurost

Seekordne lugu on omamoodi eksperiment, et aru saada, kui erinevalt näevad ühte ja sama autot naised ja mehed. 

Eksperimendi peategelaseks on väikeauto Opel Adam Rocks ning hindajateks What Car Eesti? peatoimetaja Tõnu Tramm ja ajakirjanik Ylle Rajasaar. Ette ruttavalt võib öelda, et soopõhine lähenemine autodele on tugevalt üle hinnatud.

Tõnu, kes teeb Opel Adam Rocksiga tutvust paar nädalat enne naistele mõeldud üritust, saadab Ylle seekord erimissioonile, sõnadega: “Mine Lätti, leia Adam Rocks; ja too mulle “Mida naised arvavad?”, sest meesterahvana ei oska ma selle auto kohta suuremat kosta."

Ylle kutsub kaasa kaasa TUUB ja Bon Bon Lingerie rõõmsameelse disaineri Tiiu Roosma- et oleks ikka rohkem "naiste arvamust" ja ehk vähem naisautoajakirjaniku arvamust ning asub Läti poole teele.


ADAM ROCKS NAISE PILGU LÄBI

Kõneleb Ylle

Kohtume Opeli pisikese kõigesõitja, Adam Rocksiga Riias. Ilm on vihmane ja linnas liiklusummikud. Juba esimeses pikemas seisakus saab sõiduk me kõnepruugis Kivikamaka-Adamiks (ingl. k “rocks”).

Ehkki heatahtlikult iroonilisi hellitusnimesid tuleb kahe sõidupäeva jooksul kui varrukast – Jurmala rannal saab autoke hüüdnimeks “vuuduu jooga-Adam”, linnas liigeldes „navitrolla” jms., tõdeme Tiiuga Tallinna lennujaamas teineteisele hüvastijätuks lehvitades, et täitsa tore oli ju; eriti “rokikuti” kolmepotine mootor.

Välimus... on kah!

Noh, on kah, ütleks. Natuke on Fiat 500 ja kuskil lööb läbi MINI One. Ja mingis versioonis kolmekümnest tuhandest (sic!) on WR sinine. Adamit ja Rocksi – seda, mis peaks “kõigesõitma” ei oska sellest kompotist kuigivõrd eraldada. Lugu ei ole! Ajalugu!

Disainer jagab lahkelt selgitusi, et inspiratsiooni on saadud parkuurijatelt ja skvottijatelt, Adam Rocksi välised jooned vihjavad ekstreemkargajate käe- ja põlvekaitsmetele. Esispoiler rõhutab mehelikkust ning “ikoonilise” väljanägemise annavad kroomdetailid ja nurgeline küljejoon. Midaiganes.

Rocksi põhiline sihtrühm – rokkivad naised – jõuavad ühisele järeldusele, et esiots on ju täitsa kobe, aga vot tagaotsas, rääkigu disainer, mis tahab, on ta kas magama jäänud või siis prouaga teatrisse kiirustanud.

Sisemus nagu disainiosakonna enesetõestus

Mh, hakkab peale. Disainiosakond teatab, et kõige olulisem on Adam Rocksi puhul see, et igaüks saab endale komplekteerida just täpselt sellise sõiduki nagu talle meeldib. Eri variante on 30 000 (loe ka ülalt). Ainuüksi veljevariante on 18 erinevat; valida on nii 17” kui 18” vahel. Kodarate virr-varri omakorda saab kombineerida erivärvi ilukatetega.

Salongidetailide nimistu täidab paksu kataloogi. See peab olema mingi nali! Tegelikult ka- kui Adam Rocksiga sihitakse noori ja naisi, siis uskuge noori ja naisi- ei ole kellelgi aega kulutada tunde, et oma valikuga värvikalt mööda panna. Põhimõtteliselt annab Adam Rocks igale ostjale võimaluse, avalikult demonstreerida oma maitselagedust. Mitte kõik ei ole kunstnikud!

Ja aeg, mis kulub, et valida sobiv auto välja- mitte kõik pole sündinud otsusekindlateks oma elu disaineriteks- kust see aeg võetakse? Tundub kangesti sedamoodi, et kui tahad Adam Rocksi, maksa liising ja veeda järgnevad viis aastat arvuti taga värve ja detaile sobitades. Tänan kutsumast, kahjuks ei saa tulla!

Müügiosakond kinnitab, et nad loodavad, Adam Rocksi maskuliinne väljanägemine toob huvilisi ka meeste hulgast. Tähendab, see mees, kes on valmis veetma rohkem kui tund aega autosalongis, et sobitada roosat sportsinisega ja nokkima nina istmete kontrastõmbluse värvi valides, tõstku käsi! Ei tõusnud ükski käsi?! Seda oligi arvata. Insenerid, auuu – kas see on mingi turundusvõte “Adam Rocks konkureerib 29 000 variandi Adam Rocksiga kuni surnult maha kukub?”

Asi, mille iga Rocksi ostja saab, on hiiglasuur ja kobakas rool. Kui kolmeukselise Rocksi tagaistmele panna kaks last ja eesistmetele kaks täiskasvanut, on pisut ümarama pepuga juhil (nagu mina olen!) päris keeruline end rooli ja istme vahel mugavalt tunda. Hiiglaslik baranka tekitab tunde, et kohe oleks vaja alustada “ainult õhust ja armastusest” dieediga ja “nii tark” (85B) ei oleks kaugeltki ka vaja olla.

Tekstiilkatuse valikuid on ka kaks – must ja kaka(o)pruun. Ja katus tuleb kaasa iga Rocksiga. Põhimõtteliselt kompenseerib see teatava ruumi- ja panipaikade puuduse, sest võimaldab eessõitjatel tagumiku alla panna lamedad pakid ning ise sealjuures autosse ära mahtuda. Tõsi, natuke sõitjat jääb sel juhul lahtisest katusest paistma.

Katusest saab ka suurepäraselt välja ronida – ka ümarama pepuga – ning kasutada auto pealispinda näiteks kõhulihaste harjutuste tegemiseks. Kokkuvolditud katuse vahele saab väikelaste meelelahutamise eesmärgil teha ka improviseeritud liivakasti või mänguasjahoidla.

Sel juhul tuleb muidugi jälgida, et katust sulgedes oleks see eelnevalt liivast puhastatud. Meil läks see rannas ähmiga meelest ja vaene saksa noormees, kes tuli meie autot teise, veel ilusama vastu vahetama, sai endale kogemata liivadušši kaela.

Aga kokkuvõtlikult sisemusest – tasub komplekteerida nahkistmed ja järgida kontrasti printsiipi. Valged detailid mõjuvad Rocksil äraütlemata hästi, kombinatsioonis tumedate värvidega. Mida rohkem nahka ja plasti, seda lihtsam ka puhastada.

Segaseid tundeid tekitav sõidukogemus

Roolist sai juba kirjutatud. Esiistmed on hullult mugavad, laiad ja toekad! Kuuekäigulisel manuaalil ei tahaks pikemalt peatuda. See on kohutav. Õudne! Ja igati Kivikamaka-tõlgendust väärt. Sest kes teeb auto, mis on mõeldud linnas sõitmiseks ja pakub sellele ainsa variandina käsikasti? Auto, mille sihtrühmaks on noored ja naised- ja käsikast? Tulge maa peale, insenerid. Tehke ruttu see korralik automaat.

Aga võib-olla nendele imelikele meestele, kes kontrastõmblusi silitama jäävad, see käigukast meeldib. Igatahes oleks mulle linnas ühte sellist vehklemismeistrit vaja. Linnast väljas sõidan ise hea meelega, sest tänu liitrise kolmepotilise südametuksele on see puhas fun! Eriti päeval. Õhtul väga ei kipu, sest, olenemata puhtast LED-ist, ei saa Rocksi tuledele just üleliia plusspunkte anda.

Kolmesilindriline mootor on vaikne ja hea dünaamikaga. Kütusekulu kohapealt ei oska öelda, uuel autol tahab iga jõuallikas alguses natuke rohkem rüübata. Meie saime linnas 7 liitri kanti- peamiselt ummikutes istumise tõttu ning maanteel 4,8 l/100 km tulemuse.

Ka on Rocksil peal arvestatav kogus mugavusvarustust ning insenerid on kõvasti vaeva näinud passiiv-ja aktiivturvalisuse poolega. Kõik need “jälgin ümbrust 3 meetri raadiuses” ja “ettevaatust, pimedast nurgast läheneb naabrinaine”-assistendid on väga mõnusad abilised. Ja naistele väga meeltmööda! Opel ongi muidugi selles osas viimastel aastatel väga head tööd teinud.

Aga! Ükski assistent ei saa meid aidata sel hetkel, kui asume Jurmala päikeselisel rannal liiva sisse ringe joonistama. Ütlevad ju, et tegu on “maailmas ainulaadse, supermini-supervõimeka krossoveriga!” Tava- Adamist on Rocks 15 mm kõrgem, aga nelivedu veel ei ole.

Seega künnab liiva esiveoline putukas. Ja jääb sinna kinni. Õnneks on olemas tagurpidikäik. Aga pöörderaadius on superhea, liivale joonistub peaaegu ideaalne ring. Ja kahe puu vahele pargib Rocks end automaatselt ise ära ka, vajuta ainult nuppu. Ainult et sinna puude vahele saamiseks… pole võib-olla mööda maastikku vaja põrutada. Las olla linn ja asfalt. “Linna mänguväljakud” ikkagi nagu ütleb reklaammaterjal. Koos manuaalkastiga, aga sellel ei taha praegugi pikemalt peatuda.

Kokkuvõttes- pole väga vigagi!

Tegelikult on Adam Rocks ju vahva auto. Endale ostaks kui oleks odavam. Ja oleks automaatkast. Ostaks ennekõike seetõttu, et valikus olnud neljakümnest masinast leidus see, mille võiks pikema jututa tellida – kirsipunane, valgete kontrastdetailidega, pruuni katuse ja nahksisuga Adam Rocks.

Ostaks selle fenomenaalselt toreda liitrise kolmesilindrilise mootori pärast. Ja tekstiilkatuse pärast, mis on lõbus. Kogu auto on lõbus ja tõenäoliselt ei tuleks neid linnapilti Eestis ka üleliia palju, et peaks kartma mitte väljapaistmist.

Üks asi on, mille pärast kindlasti ei ostaks – Opeli Intelli-Link, mis Adam Rocksi puhul toimib üksnes nutitelefoniga koos. Esiteks ei ole kõigil nutitelefoni, teiseks jookseb rakendus kokku kui nutikas liiga kauaks juhtme otsa ühendatuks jääb. Kolmandaks on see manipuleerimine opelilikult ebamugav ja keeruline. Ei taha!


ADAM ROCKS MEHE PILGU LÄBI

Kõneleb peatoimetaja, Tõnu Tramm:

Andku Opeli inimesed mulle andeks, kuid Opel Adam Rocks ei ole minusugusele meesterahvale karvavõrdki südamelähedasem, kui tavaline Adam. See, et teda on tõstetud 15 mm kõrgemaks, ei tee temast veel autot, mis mehi hordide kaupa ligi meelitab. Ta on ja jääb täpselt samasuguseks bling-bling „naistekaks“, nagu tavaline Adam.

Uus kolmesilindriline turbomootor väärib kiidusõnu!

Küll aga tõi Adam Rocks turule ühe ütlemata positiivse nähtuse: Opeli uue kolmesilindrilise turbomootori! Kunagi ammu tegi sellega otsa lahti Nissan, kuid mitte just kõige õnnestunumalt. Seejärel tuli Ford oma liitrise EcoBoostiga ja vaat see oli juba väga hea. Opeli „liitrine“ ei jää aga Fordile mitte millegi poolest alla. Pigem isegi vastupidi. Mootoril jätkub pöördemomenti mistahes kiirusel ja kiirendab just nagu mõni 1,8-liitrine vabalthingav vanadel headel aegadel.

Opeli üheliitrise võimsuseks on 117 hj, mis on 17 hj võimsam kui Rocksi 1,4-liitrine (100 hj) ja tervelt 47 hj võimsam, kui 1,2-liitrine (70 hj) vabalthingav. Kui võrrelda Opeli liitrist Fordi sama töömahuga EcoBoostiga, on see mootor selline „kuldne kesktee“: nimelt on Fordi liitrine kahes erinevas võimsusastmes: 100 ja 125 hj.

Kivipallur” on kallim kui tava-Adam

Loomulikult on Rocks tavalisest Adamist kallim. Võrreldavate jõuallikate puhul tavahindade puhul ca 2000 eurot, kuid arvestades, et kõikidele teistele Adami mudelitele peale Rocksi pakutakse hetkel soodushindu, siis käriseb hinnavahe juba 2500 euro lähedale.

Kõige „soodsam“ Rocks (1,2-liitrine) maksab alates 14 910 eurost. Tavalise Adami sama mootoriga saab kätte juba 11 764 euroga, kuid mõistagi on ka Rocksi baasvarustus üksjagu rikkalikum.

Samuti on uus 1-liitrine teistest jõuallikatest oluliselt kallim: 1,2-liitrisest 2570 euro ja 1,4-liitrisest 1370 euro jagu, makstes Rocksil 17 480 eurot, tavalisel Adamil alates 14 206 eurost. Võrdluseks – 8 hj võimsam kolmeukseline Ford Fiesta EcoBoost baashind on alates 14 800 eurost. Ehk kokkuvõttes, väga hea mootor, kuid maksab ligi 2000 eurot rohkem, kui 1,4-liitrine.

Ja muidugi on kogu Adami mudelirivi suurimaks miinuseks automaatkäigukasti puudumine. Proovisõidul ei tekitanud peale mootori vaimustust ükski teine asi: ei vedrustus, rool, ega käigukast. Paraku.

Rokikutt” annab võimaluse eristuda

Et Adam oleks tervikuna aga mõttetu auto, seda kindlasti väita ei saa. Sest kui võrrelda teda teise „soodsa trendiauto“, Fiat 500-ga, ei ole Adam sugugi väga kallis. Näiteks maksab Fiat 500 1,2-liitrine ja 69 hj versioon alates 12 060 eurost, ehk Adami samaväärse jõuallikaga versioonist 300 eurot rohkem.

Samuti on inimesel, kes tahab teistest eristuda, Adami puhul võimalik panna kokku täpselt selline auto, mida mitte kellelgi teisel ei ole. Ja kindlasti on sellise sooviga ostjaid mitte üks, ega kaks, vaid oluliselt rohkem. Aga kui palju täpselt?

Eesti autoturgu vaadates mitte just väga palju: tänavu 10 kuu jooksul on registreeritud 9 Opel Adamit, ehk vähem, kui üks auto kuus.

KOKKUVÕTE:


Ylle:

Meeldis: „kolmepotine” mootor, esiistmed, sõit linnast väljas

Ei meeldinud: napakas taguots, miljon varianti, rool, vähe ruumi tagaistmel, nutirakendus, manuaalkast



Tõnu:

Meeldis: kolmesilindriline jõuallikas

Ei meeldinud: rool, vedrustus, käigukast

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Opel Insignia Country Tourer

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Country Tourer on suur nelikveoline universaal, mis jääb meelde lennuka kujunduse ja mugava vedrustusega. Kuid Opeli õnnetuseks leidub turul mitmeid võistlejaid, mis on Insigniast veel ruumikamad ja mis lähevad ka järelturul paremini kaubaks.