Proovisõit

Uuenenud Honda Civic 5D: jätkuvalt äratuntav ja eristuv!

Lisandunud aktiivturvalisuse süsteeme
Viis varustustaset
Odavama otsa hind alla 20 000 euro

Honda Civic on läbi aegade olnud üks eesti autokasutajate lemmikuid, võludes ostjaid oma töökindluse ning ratsionaalse olekuga. Ka whatcar.ee-s oleme Civicust pikemalt mitut puhku kirjutanud: äsja maailma kiireimast esiveolisest, Honda Civic Type R-ist ning aasta tagasi Civic Tourerist, mille ootamatu väljanägemisega harjumine võttis ostjatel siiski üsna vähe aega. Rahulolu nutikate ruumilahendustega kaalus esimese ehmatuse tugevalt üle.


Uuenenud viieukselisest Civicu sarjast, selle kaasajastatud infolustikastist ning aktiivturvalisuse vidinatest ei ole me seni pikemalt kirjutanud. Kolmepäevasel Eesti-sisesel proovisõidul oli mul aega kogu seda ilu seest ja väljast lähemalt uurida.


Rõõmurikkujana vihjan kohe alguses, et seni Civicu tugevuseks olnud sõiduomadused ja funktsionaalsus on ka uuenduskuuri läbinuna jäänud tema tugevusteks, kellad ja viled aga on jätkuvalt rohkem inseneride rõõm oma oskustest kui kasutajamugavuse hüppeline paranemine.



Äratundmisrõõm esimesest pilgust: see on Civic!


Viiest variandist vaid Civic Sport jagab disainereid kiireima esiveolise, Type R-iga. “Mahavoolav” esivõre, 17” mustad valuveljed ja tagaspoiler peaksid rõhutama sõiduki sooritusvõimet kõigis üheksas värvitoonis, mis valikus on. Moodne LED sõidutulede triip meenutab veekalkvel silmi ning on standardis kõigil viiel varustustasemel.


Spordist kraad kangem Lifestyle ja kaks kraadi kõvem Executive näevad välja samavõrra isased, aga on omakorda varustatud veel mitmesuguste elektrooniliste mugavusvidinatega. Terav silm märkab aga olulisimat erinevust nende kolme "kurjema" vahel- vaid Sport versioonis on Civicul eriilmeline, ühtlaselt ruudutatud suur iluvõre ning õhuavade katted.



Mulle meeldib, et Honda on Civicu ilulõikust läbi viies jätnud alles eristuva; tänaseks juba peaaegu et klassikuna mõjuva mulja väliskuju ning rõhku on pööratud sisemuse veelgi kompaktsemaks muutmisel. Sportlikud pisilisad tulevad kahtlemata kasuks ostuotsuse langetamisel, minu silmale mõjub ilma spoilerita Civic kui lambakääride alt läbi käinud voonakene.


Natuke nalja peab ka saama! Ma ei ole ainus, kelle üle Civic proovisõiduperioodil nalja viskab- viieukselise tagumiste sissepääsude lingid on uputatud ülemisse uksenurka, mis tähendab, et ülelibiseva pilguga autole lähenedes püüab julge kaks kolmandikku taharitta pugeda esiukse kaudu.


Oleks aprill, saaks nõrgemate arvel nalja nabani, kui aga sõbranna oma verssokipikkuse kunstküünega lingi serva taha takerdub, siis ei aita ka naljakuule mõtlemine. Kui oleksin vähegi bravuurikam, edastaksin lingi väljamõtlejale eesti naisterahva suust tulnud teksti otsetõlke.



Sisemised väärtushinnangud on paigas


Sisseistujat tervitavad sportlikud, keha hästi toetavad ja igapidi reguleeritavad istmed, mille puhul taas kordan iseend, soovitades lisavarustuse nimekirjast elektroonilisi valitsaid ka odavamate versioonide puhul: pikal sõidul tahan mitu korda muuta istme kaldenurka, mehaaniliste kangide ja rullikutega on seda tülikas teha. Nimmetoe sätungitega läheb esimesel korral tükk aega, leian vajaliku nupu istme allservast. Jaapanlaste asi, tahad mugavust, ole osav otsima!



Tagaistmel on meeldivalt ruumi, istme alla saab, tänu nutikatele metalljalgadele, peita nii tõuksi kui lauaarvuti. Ka saab tagaistet liigutada täies mahus üles ja pista kahe rea vahele näiteks pool, algosakestena tarnitavast köögimööblist. Tagaistmeid ühe sõrmeliigutusega kokku lappides tekib pind ka täismehe jalgratta kaasasõidutamiseks.


Panipaikadega on nagu on, suurt veepudelit pole kuskile mahutada, see-eest on kabiinis kaks (!) USB liidest, mille kaudu oma nutividinatele vajalikku särtsu anda või neid autonuhvliga paaritada.  


Armatuur, näidikulaud ja rool moodustavad ühtse, sujuva ja isegi silmapaitava terviku. Kaks ekraani, suurelt silma ette kuvatud kiirusenäit ja pedaalilitsumise ökonoomsust tähistavad värviribad, hoiavad tähelepanu seal, kus see olema peab.


Peaaegu. Sest mul siiski õnnestub sõita kiiruskaamerasse ja teenida välja keskpärane fotojäädvustus koos hoiatustrahviga, samal ajal, kui üritan nuhvlinuppude rägastikust leida üles navigaatori oma. Ise olen rumal, esimese asjana pidanuks maanteel peale lükkama püsikiirushoidiku.


No ja nalja peab saama selleski lõigus. Honda kinnitab, et Civicu puhul on kõige olulisem autos juht: “Teid ümbritsevad juht-ja mugavusseadmed paiknevad kõik käeulatuses.”

Oleks tõepoolest kummaline, kui ma peaksin käigukangi tagaakna juurest otsima…  ehkki nii inetu asja leiaks üles ka pimesi ja pagasnikust. Aga katsuks siiski heaga.




Nutimaailm nagu näppudel arvutamine


Uuenenud Civicu meelejahutuskeskuse nimeks on Honda CONNECT. 7-tolline audio-ja infoväli, mis muuhulgas sisaldab ka Wi-Fi ühendust, fotodega kaunistamise võimalust, Aha raadioliidest, mille kaudu läheneda kõigile maailma internetiraadiojaamadele.


Sinihamba kaudu nutitelefoni paaritamine käib niks-naks ja salongi kostuva ning välja mineva kõne kvaliteedile ei ole midagi ette heita. Iseasi, kui tore see ikkagi on, et terve sõiduseltskond (5 inimest) kuuleb pealt paaritunu telefonivestlusi. Eelistan iga kell individuaalset, “vabakäekõrva”.


Kui pingsalt kujutleda, siis navi graafika on eelkäijaga võrreldes võib-olla pisut parem, tõepoolest. 2D ja värviline sigrimigri tundub olevat küll maitse asi, sest ma isiklikult tahaksin midagi lihtsamat, meessoost kaassõitja aga kiidab selgust ja arusaadavust ning suurelt loetavaid tähti.


Praktikas jääb Garmini-põhine navigaator Honda iga vähegi kõrvalisema koha ülesleidmisega hätta. Tõenäoliselt aitaks korralisest tarkvarauuendusest, mis, tõsi, toob kaasa kogu süsteemi ümberhäälestamise vajaduse, aga minu jaoks oleks ülitore, kui ma oma kodu ilma isiklikke ajukäärdusid kurnamata, üles leiaksin.


Seega: sihtkoht Nõmme tee. Asula see-ja see. Ei ole. Pakub Nurme tänavat. Noh, olgu. Sõidan Nurme tänavani, vaigistan navi ja draivin rõõmsalt paarsada meetrit edasi, kalli koduni. Kaardil näen asukohta: oled Nõmme teel. Ahsoo. Aga, mismõttes siis… Nurme tänav?!



Paides tuleb enne sihtkohta ette ootamatu teesulg, linnarahvas on kogunenud turgu pidama. Navigaatoril jookseb juhe kokku ning teekonda ümber arvutades saadab ta mind kolmandale ümberkvartaliringile. Et aitäh, aga rinkasõitu tehakse ühes teises kohas. Võtan teeserva ja teen süsteemile uuest asukohast restardi. Ennäe, otsitud rahvamaja on ümberpöörd ja paarisaja meetri kaugusel!


Üksnes seiklushimulise ent pisut tuhmi taipamisega naviga siiski asi ei piirdu. Soovijad on teretulnud, kolama meelelahutusliku infovälja lõpututes salasoppides, kasutades selleks a) puutetundlikku, kõrgläikelist ekraani b) õhukesest plastikust nuppe ekraani serval c) multifunktsionaalsel roolil paiknevaid neljanoole-nublakaid.


Vastu päikest on kaks viimast moodust kahtlemata töökindlamad, sest ekraanilt tagasipeegelduva valgusega vajalikule pihta saamine nõuaks abiks pimeda juhtkoera tundlikku nina. Ühesõnaga, lugupeetud itimehed, palun otsustage järgmisel korral ära, kas näppida või näperdada. Rapsides rallit ei sõideta.



Kas ma siis ei öelnud, võta kiirus maha?


Turvalisus! Nüüd me räägime!

Parima osa Civicust moodustab see osa, mida kohe silmaga ei näe. Kokkupõrkejõudu neelav kere, sõiduki stabiilsusabisüsteem ja pidurdusjõu võimendamine avariiolukorras- Euro NCAP 5 tärni nagu nipsti! Ja tõsi ta on, et Civic justkui mõtleb igal minutil sinuga kaasa ja mõnikord ka sinu eest, sest teel püsib ta, sõltumata kiirusest, kurvidest või teeoludest, nagu liimitult.


See omakorda tähendab, et kui mäluga püsikiirushoidikut ei kasuta, on jalg ühel hetkel nii raske, et trahvid hakkavad lendama. Appi tuleb liiklusmärkide tuvastussüsteem, mis ei pane kaardipõhiselt tuima, vaid jälgib tee kõrval olevaid märke ning kuvab need juhi ette ekraanile. Annab korraks ka märku, kui kiirus lubatust üle läheb.



Pimenurga ja rajalt kaldumise assistendid on Civicu jaoks hea uudis, globaalses mõistes aga ammuoodatud varustuse täiendus. Tagurduskaamera on erakordselt selge värvipildiga ja parkimisandurid teevad kitsastes oludes manööverdamise mugavaks.


Linnas sõites on abiks nii otsekokkupõrke kui ristuva liikluse hoiatus kui ka aktiivne linnapidurdussüsteem, mis eelsõitjale selga vajuda ei lase. Õhtusel ajal on eriti mugav HSS, millest ka ülal korra rääkisin- tuled lülituvad automaatselt lähi-või kaugtuledeks. Ja auto juurde minnes või lahkudes tervitab ta sind või saadab; see teeb südame soojaks ja suhte isiklikumaks.



Kaks jõuallikat ja roheline nupp


Sport, Lifestyle ja Executive varustusega Civicute mootorivalik on lihtne, ent siiski muljetavaldav. Diiselmootoreid on valikus üks, see-eest on tegu keskkonnakaitsjate  rõõmu, 1,6-liitrise i-DTEC mootoriga, mis 2013 aastal oli Euroopas esimene, Hinda Earth Dreams Technology teenäitajaid.


Sama mootor jooksutab säästlikult ka sadu esiveolisi CR-Vsid meie teedel. 120hj ja 300Nm, koos kuuekäigulise manuaalkastiga, peaksid Civic Spordi kapoti alt andma välja selle tunnetuse, mida ühelt sportlaselt ju eeldada võikski.


1,8-liitrist i-VTECi bensiinimootorit saab valida kas kuuekäigulise manuaaliga (siia juurde käib ka Start-Stop) või 5-käigulise automaatkastiga. 140 hj ja maksimaalne pöördemoment 174 Nm ei tee sellest jõuallikast just maailma ihaldatumat, aga oma asja ajab enam-vähem korralikult ära küll.


8,9 sekundit sajani on vaat' et ebaolulisemgi number kui see, mismoodi käitub Civic möödasõitudel. Paari korra katsetamise järel pean paremaks, lülitada möödasõidu eel sisse kangi “Sport” asend. Ja siis me sõidame nagu siuh.


Mulle meeldib Civicu rool, mis on suhteliselt tihke, tagasisidestab kenasti ning kurvidesse minnes ei nõua suurt lappamist. Mulle meeldib Civicu vedrustus, mis on täpselt parajaks timmitud- kuldne kesktee. Mulle meeldib see, et salongis on mõnusalt vaikne ning ka suuremal kiirusel ei kostu häirivat tuulemüra. Selle nimi on õnnestunud aerodünaamika ja hea koostekvaliteet.



Ja siis meeldib mulle teadmine rohelisest ECON-nupust, mis paikneb armatuuril, roolist vasakul ja mis on lihtsalt väga ilus. See nupp peaks sõitmise tegema eriti ökoks. Lihtsustatult: selles režiimis võtab aega, kuniks autoaju ära tabab, et gaasipedaali on puudutanud ootusärev varvas.


Kütusekulu on tavarežiimil suhteliselt kõrge, maanteel 7,4l/100 km, linnas 11 liitri kanti, ECON-nuppu kasutades vastavalt 6,2 ja 8,4l/100 km. Tõe huvides, olgu öeldud, et kuna tegu on Civic Sport versiooniga, siis ei hoidnud ma kordagi ka gaasivajutamise pealt kokku.



Kokkuvõtteks


Viieukselist Civicut pakutakse viies varustustasemes ning neist Sport on kahtlemata isikupärasem valik. Kallimatele, Lifestyle jai Executive varustuses Civicutele pakutakse samu jõuallikaid, mis Spordile. Madalamas, Elegance ja Comfort otsas lisandub ka 1,4- liitrine i-VTEC.  


Lisavarustuse nimekirjast saab Spordile küsida nii elektrilised istmevalitsad kui näiteks ka kontrastvärvides välis-ja sisepaketi. Kaunistatud rooliratas ja õhuavad- miks ka mitte, kui see aitab kaasa omaniku sportliku enesetunde hoidmisele!


Seega sobib ruumikas ja sõidetav Civic kõigile, aga Sport sobib eriti hästi neile, kes tahavad natukenegi linnapildis eristuda. Täpse hinnakirja leiab siit, sportliku, 1,8 -liitrise i-VTEC mootori ja 6-käigulise manuaalkastiga väljapaistvuse eest tuleb välja käia alla 20 000 euro. Ja see kõlab nagu väga hea pakkumine! Lisada siia teadmine töökindlusest ning üsna hästi vastupidavast hinnast järelturul, tundub Civic olevat igati mõistlik valik mõistlikule ja ehk pisut edevale autokasutajale.



Meeldis: sõiduomadused, nutikad ruumilahendused, 2 USB liidest

Ei meeldinud: kasutaja jaoks mitte üleliia lihtne nuhvel


Ylle Rajasaar


pildid: Eik Erik Sikk


Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Honda Civic

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Kümnenda Civicuga on hea sõita ja lisaks on sellel ette näidata ka suur pakiruum ja korralik baasvarustus. Head muljet rikub nigela lahutusvõimega puutetundlik lustikummuti ekraan, mis ei hiilga kiiruse osas ja millel peegelduv valgus segab samuti selle kasutamist.