Proovisõit

Cadillac Escalade: suur, suurem, kõige suurem

Suur ja jõuline, kahes pikkuses
Mugav, kuid praktiliselt neljakohaline
Ehtameerikalik mootor vaimustab

Maasturibuum on pärit Ameerika Ühendriikidest, ja seal oli sel ka täiesti praktiline, kuigi kaunis ajuvaba põhjus. Nimelt otsustas USA valitsus 1973. aasta naftakriisi järel kehtestada kütusekulu standardid, mida autoehitajad pidid järgima. 

Kena, kuid läks nii, et sõiduautodele seati palju karmimad nõuded kui maasturitele (SUV) ja kergveoautodele. Nii läkski USA sõiduautoehitus kiiresti põhja, kust alles viimastel aastatel on hakatud välja tulema. Ning sestpeale on pikapid ja maasturid ameeriklaste seas kõrges hinnas.

Möödunud sajandi viimastest aastatest saadik pakub suurt maasturit ka General Motorsi (GM) kõige luksuslikum mark -- Cadillac. Escalade'i nime kandva auto uusima versiooniga tegi whatcar.ee proovisõitu.

Cadillac EscaladeGM-tüüpiliselt ei hakatud jalgratast algusest peale konstrueerima. Aluseks võeti Chevrolet Tahoe/GMC Yukon ning riietati nooblisse ülikonda. 

Seetõttu kannab Escalade'i välimus paljusid Cadillaci-tüüpilisi detaile -- esi- ja tagalaternad, radiaatorivõre ja kandilis-jõuline üldkujundus.

Ja ta on suur. Üle kahe meetri lai ja ligi kaks meetrit kõrge (kergemaks sisenemiseks-väljumiseks varustatud astmelaudadega). Pikkus -- 5,18 m -- ei tundu nii aukartustäratav, kuni märkame, et tegu on lühikese versiooniga. Pikem, Escalade CSV, on 5,70-meetrine. Niisuguste mõõtmetega auto all tunduvad 22-tollised veljed kaunis tagasihoidlikena.

Auto sisemus on Cadillacile omaselt luksuslik, kuigi Euroopa noobelmarkide austajad leiavad sealt ilmselt mõningaid kriitikakohti. Kuid istmed on kahes eesmises reas mugavad ja köetavad. Esiistmed on pealegi varustatud tuulutus- ja massaažiseadmetega.

Cadillac EscaladeTeise rea kahele üksikistmele järgneb elektriliselt pakiruumist tõusev kolmas rida, milles paberite järgi kolm kohta. 

Praktiliselt mahub jalalabasid omav täiskasvanu sinna vaid keskele, kus saab jalad ette sirutada. Nii et kui mugavusest rääkida, on Escalade praktiliselt neljakohaline. 

Pealegi võtab tagumine "pink" enda alla peaaegu kogu pakiruumi, jättes 1461 liitrist järele 430.

Tänapäevale kohaselt on infolustisüsteemile tõsist tähelepanu pööratud. Nii asuvad esiistmete peatugedes ekraanid, millele saab kujutise kas auto enda DVD-mängijast või ekraaniga ühendatavast signaaliallikast. 

Helisüsteemi tegi Bose ja selle üle viriseda ei saa. Muuhulgas sisaldab see mürasummutusfunktsiooni -- süsteem jälgib müra allikaid, spektrit ja tugevust ning tekitab vastandfaasis helilaineid, mis müra neutraliseerivad.

Juhi ees asuvas näidikuplokis ei leia te ühtegi "päris kella" -- kõik kuvatakse virtuaalsetena värviekraanile. (Ja näevad igati kenad välja). Kõige tähtsamad andmed, nagu spidomeetri näit või navigaatori öeldud järgmine manööver, aga on näha tuuleklaasil.

Praktiliselt kõigi funktsioonide juhtimine käib läbi armatuurlaua keskel asuva puutetundliku ekraani või selle all paikneva puutenuppude paneeli kaudu, kuid üksjagu saab ära teha ka roolil asuva "klaviatuuri" abil. Siiski meeldinuks mulle paar vanaaegset pöördnuppu, näiteks helitugevuse reguleerimiseks.

Cadillac EscaladeJõuallikate asjus te midagi valima ei pea. Ulatusliku mootorikatte all töötab auto kõige vaimustavam osa -- ehtameerikalik V8, mis 6,2 liitrist töömahust ammutab 426 hobujõudu (313 kW). 

Ülanukkvõlle ega paljuklapilisust USA insenerid vajalikuks pidanud ei ole, kuid kütusesäästu huvides on nad teinud neli silindrit väljalülitatavateks (ja auto annab näidikuplokis märku, mitut silindrit ta parajasti kasutab). Tähist L86 kandev small block on praktiliselt sarnane Chevrolet Corvette'ile ja Camarole paigaldatava LT1-mootoriga. Jõud kantakse nelja vedava rattani läbi kuuekäigulise automaatkäigukasti. Tõsi, Escalade on mujalpool müügil ka tagaveolisena.

Sõidab ta nagu ameeriklane kunagi. See tähendab, et kõige parema meelega otse. Keerata muidugi saab, ja võimsat tagaveolist aitab kursil hoida ESP, kuid lai ja sirge tee on Escalade'i päriskodu. Näiteks Tartu ja Tallinna vahel kulgemine käib mõnusalt -- lülita vahemaatundlik tempomaat käima ja pööra rooli. Ning mõnest ettejäävast sõidukist möödumine ei tekita 426 hobujõule mingeid raskusi.

Kabiinis on meeldivalt vaikne, nii et Bose heakvaliteedilist võimendust pole tarvis kuigi valjuks keerata. V8 müdin on taustal siiski kuulda ning teeb juhi meele rõõmsaks.

Proovisõidu keskmiseks kütusekuluks kujunes 14,0 l/100 km, mis on igati rahuldav. Ametlik keskmine on küll 13,1 "sajale", kuid esiteks tähendab see vaid 7-protsendilist ülekulu. Euroopa ja Aasia autodel on tegelik kütusekulu ametlikust sageli 20% või isegi 30% kõrgem. Teiseks ei saa ma tunnistamata jätta, et mootori häält kuulda soovides vajutasin gaasipedaali veidi sagedamini ja veidi sügavmale kui tingimata vaja olnuks...

Hinnad on Cadillaci väärilised -- kuuekohalised. Odavaim, lühike Premium-varustuses auto maksab 102 990 eurot, Platinum-varustus lisab sellele 13 tuhat, mille eest saate muuhulgas elektriliselt liikuvad astmelauad, külmutuskapi keskkonsoolis ja enam nahka kabiinis. Pikemad autod on lühematest 5510 eurot kallimad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tõeliselt Suure Maasturi otsingul olles tasub Viking Motorsist läbi astuda. Konkurendid -- Range Rover, Mercedes-Benz GL, Toyota Landcruiser V8 ning teatud mööndustega ka Audi Q7 ja BMW X5 -- võivad selles või teises asjas Escalade'i üle lüüa, kuid "USA-raua-tunnet" neist ei leia.

Meeldis: mootor, esimese ja teise rea istmed, ameerikalik olek.

Ei meeldinud: kolmas istmerida, pakiruum.

Olev Toom






Olev Toom


Vaata autofirmade sooduspakkumisi