Proovisõit

Uus Audi A4: praktilise meelega inimese A6?

Ruumikam salong, ohtralt juhiabisüsteeme
What Car? aasta auto 2016 peavõitja
Hind alates 31 600 eurot

A4 on Audi jaoks kahtlemata tähtsaim mudel. Kuigi Tallinna tänavapilti vaadates võiks kohati jääda mulje, et Q7-t saadab isegi suurem müügiedu, siis tegelikkuses arvud ei valeta – hoolimata eelmise põlvkonna A4 moraalsest vananemisest ja A6 ning Q5 üsnagi sarnastest tootmiskogustest, on endiselt siiski tegemist Audi müüduima mudeliga.

Äsja jõudis müügile täiesti uus A4, mis kannab mudelitähist B9. Et seegi kord on tegemist igati õnnestunud autoga, tõestab hiljuti Londonis välja kuulutatud What Car? aasta auto 2016 auväärne tiitel.

Klassikaline disain

Mingit disainirevolutsiooni preemiumklassi uudistelt muidugi oodata pole. Nii ka A4 puhul, kus kõik kerejooned on allutatud margi kaasaegsele kujustuskeelele. Kandid on eelkäijast vähe teravamad, tuled nurgelisemad ja inseneride geniaalsusest kõneleb traditsioonilise kerekuju säilimisel ometi saavutatud suurepärane õhutakistustegur (0,23).

Ninaosa tähtsaim element on kindlasti margi uuest identiteedist lähtuv iluvõre, millesarnast oleme juba mitmel Audi uudisel kohanud – viimati näiteks Q7 puhul. Kokkuvõttes on tegemist üsna jõulise, samas väljapeetud kujustusega, millele sobiva suuruse ja disainiga velgede ning kasvõi värvitooni abil saab lisada sportlikkust või siis hoopis elegantsi.

Tagapingil rohkem jalaruumi

Kuigi enamjaolt on tegemist eelkäijaga võrreldes sama suure autoga, siis salongi õnnestus Audil siiski ruumi lisada. Nii ei saa enam tagapingil jalaruumi üle kurta ja kuigi kolmekesi istudes on seal endiselt kitsavõitu, siis põhilistele konkurentidele uus A4 selles vallas alla ei jää.

Istmed on mugavad ja saksa autodele omaselt korralikku külgtuge pakkuvad. Mulle endale meeldib veel tõsiasi, et juhiistme kõrgust vähendades saab istmiku küllalt autopõhja ligi toetada, mis kahtlemata tuleb kasuks masinalt lähtuva tagasiside õigeteks sõiduvõteteks konverteerimisel. Tõsi, selleks et antud positsioonis juhi nina üle rooliratta ulataks, peab tegemist olema keskmisest pisut pikemat kasvu piloodiga.

Armatuurlaud on audilikult minimalistlik ja väga korrastatud. Infoekraan kokpiti keskel kinnitub erinevalt mitmest sõsarast kindlalt paigale ega liigu sahisedes sisse-välja. Nupud/lülitid on lihtsalt leitavad ja igati nägusad. Loomulikult evib Audi uustulnuk margi kõiki viimaseid tehnoloogilisi vidinaid alustades digiekraanist tavaliste “kellade” asemel ja lõpetades MMI-süsteemi puutpinna ning häälkäsklusteni.

Ja kuigi nii koostekvaliteet kui ka kasutatud materjalide poolest on tegemist absoluutse tipptasemega – selles pole kahtlustki – siis ometi oleks ma oodanud A4-st pisut suurema venna A6 hõngu, aga ootused ületasid paraku mõnevõrra tegelikkust. Seega jääb minu silmis selle klassi elegantsietaloniks endiselt MB C-klass.

Võimas ja ökonoomne TFSI

Mootorivalik on Audile omaselt kõikehõlmav – endale meelepärase versiooni leiab nii pikameelne kulgeja kui ka raske jalaga kiirusekummardaja. Baasversiooni kapoti all tuksub 150 hj 1,4-liitrine R4 jõuallikas – 3-silindrilisi (vähemalt esialgu) A4 nimekirjast veel ei leia. Alternatiivina saab bensiinimootorite hulgast valida ka kahes erinevas seades 2-liitrise, mis parimal juhul arendab suisa 252 hj.

Ka diislisektsioonis pakutakse alustuseks 150 hobujõudu, aga sel puhul tulevad need kohe 2-liitrisest mootorist. Sellesama jõuallika võimsam versioon arendab 190 hj ja kogu mudelirea kõige jõulisem esindaja on 3-liitrine V6 oma 272 hobujõuga.

Nõrgemate mootoritega ühildub soovi korral ka 6-käiguline käsivahetusega käigukast, muidu evivad enamik variante automaatset 7-käigulist topeltsiduriga S-Tronic’ut. Vaid V6 mängib kokku päris traditsioonilise automaatkastiga (8-käiguline Tiptronic).

Proovitud võimsam 2-liitrine bensukas ei üllatanud niivõrd ägeda minekuga (mida sai ette prognoosida), vaid hoopis madala kütusekulu ja rohkem diislile omase jõulisusega madalatel pööretel. Koostöös õigel hetkel sekkuva käigukastiga on juhi käsutuses igal ajahetkel täpselt paras arv hobujõude, mis muudab nii kiirenduse kui ka ühtlases liiklusvoolus kulgemise ääretult lihtsaks.

Põhiliselt linnas toimunud proovisõidu keskmine kütusekulu jäi sealjuures vaid pisut üle 8 l / 100 km, mida saab auto suurust ja võimsust arvestades väga heaks tulemuseks pidada.

Suurepärane veermik

Uue A4 veermik saab samuti oma tööga suurepäraselt hakkama. Hoolimata 20 mm võrra madaldatud sportvedrustusest ja 18-tollistest velgedest ei raputanud testiauto reisijaid läbi, vaid ületas asfaldikonarused ja teele sattunud trammirööpad üsna stoilise rahuga. Tõsi, pisut võis asjale kaasa aidata pehmema seguga talverehvide kasutamine, aga sellegipoolest on tulemus igati korralik.

Samas sai võimsa masinaga pisut sportlikumat sõidustiili samuti proovitud ja taaskord tuleb tõdeda, et A4 sooritas katse hindele eeskujulik. Pisut tekitas probleeme esiveolise auto tavaline murekoht – kogu mootori võimsust on keeruline maksimaalse efektiivsusega asfaldile maha saada, aga suures plaanis saab ka ilma “quattro”-süsteemita väga kiiresti edasi liikuda.

Külluslikult juhiabisüsteeme

Vidinatest oli põgusalt juba salongi kirjeldamise juures juttu, aga ka muus osas võtab (lisa)varustuse nimekirja läbitöötamine tubli paarkümmend minutit või rohkemgi. Turvalisuse ja juhiabisüsteemide osas teatab Audi, et tegemist on oma klassi parima masinaga ja pisut süvenedes saab sellega ilmselt nõustuda – puudu tundub olevat vaid päris iseseisvalt töölt koju sõitmine. Ehk saab järgmise põlvkonna autoga juba ka seda teha?

Muus osas saab kiita ja laita juba tuttavaid asju – põhivarustusest puuduvad mõned muidu iseenesestmõistetavad asjad – näiteks istmesoojendus, aga selle kompensatsiooniks võib piisavalt paksu rahakoti olemasolul endale täpselt sobiva varustusega masina komplekteerida.

Hinnakiri stardib 31 600 euro juurest ja ulatub sedaani puhul veidi üle 50 000 euro piiri. See tundub konkurentide pakutavat uurides igati mõistlik vahemik olevat, mida ostutehingu korral, tõsi küll, üldjuhul mitmete (kümnete) tuhandete võrra ülespoole upitatakse. Nii maksis testiauto ligi 55 tuhat, kuigi sarnase mootori baasversiooni saaks ligi 16 tuhat odavamalt.

Nelikveolise, võimsa ja väga hästi varustatud A4 maksumuse saab soovi korral seega ka 70 tuhande ligi ajada.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et A4 on tänapäeval oma sisult praktilise meelega inimese A6. Tegemist on piisavalt ruumika, välimuselt nägusa, suutlike mootorite ja soovi korral väärika varustusega pereautoga.

Selliselt lähenedes näib tõepoolest veel suurema ja uhkema auto soetamine isegi mõttetu priiskamisena. Siiski tundub mulle, et A6 luksuslikkuse ja elegantsiga harjunule võib uus A4 salong tunduda veidi lihtsakoelisena. Jah, lisavarustuses pakutavad ehisdetailid ja suured virtuaalsed kokpitid on uhked vidinad, kuid seda suure (esindus)auto hõngu A4-st ei leia.

Ja kas peakski? Lõppude lõpuks on sarnase varustusega masinate hinnad üksteisele küllaltki lähedased ja nii võivad pisut vähem praktilise mõttemaailmaga või siis lihtsalt paksema rahakotiga huvilised endiselt ka A6 soetada. Üsna julgelt võib aga väita, et A4 trooni Audi parima müügiartiklina ei väära lähiajal küll ükski teine mudel.

 

Meeldib: Lisandunud ruum tagaistmel, sõidumugavuse ja sportlikkuse kompromiss, võimsa mootori kütusekulu ja suutlikkus madalatel pööretel

Ei meeldi: Endiselt on lünki põhivarustuses, hind võib tõusta kosmiliseks, vähene elegants salongis


Argo Verk


Loe What Car? aasta 2016 tulemustest siit! 


Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Audi Q8

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Luksuslike linnamaasturite seas on kiiremaid, praktilisemaid ja soodsaimaid valikuid, kuid selles mudelis on dünaamika, originaalne kujundus, tähelepanuväärne koostekvaliteet ja praktilisus kokku segatud sellisel moel, mis peaks katma kõigi ostjate vajadusi.