Proovisõit

Chrysler Pacifica: sobiks ka presidendile

Saadaval nii seitsme- kui kaheksakohalisena
Esiveoline mahtuniversaal, mille jõuallikaks on 292 hj arendav V6-ottomootor
Alghinnaks 38 900 eurot

Hiljutisel Pariisi autonäitusel olin tunnistajaks Prantsuse peaministri saabumisele autodega tutvuma. Eeskujuliku patrioodina astus hr. Valls välja mahtuniversaalist Renault Espace, aga kogu tema saatjaskond veeres ukse ette hoopis VW väikebussidega. Seega on oluline, et riigi tähtsamaid mehi tunnustaks kohalikku autotootjat, aga praktilisuse ja mugavuse osas peetakse ka Pariisis Saksa masinat parimaks.

Eestis oma autotööstust kahjuks pole. Seega ei kammitse meie riigi autovalikuid muud kriteeriumid, kui väljanägemine, praktilisus, hind ja isiklikud eelistused. Olgu viimastega, kuidas on, aga Chrysler Pacifica võiks ülejäänute poolest vabalt Eesti tähtsamaid päid sõidutada.

Kaasaegne ja voolujooneline

Proovisõiduks pakutud Limited-versiooni Pacifica uhkeldab väliselt läikivate ehisdetailide, 20-tolliste velgede ja panoraamkatusega. Chrysleril on õnnestunud tootmisliinile saata nägusa disainiga voolujooneline peresõiduk, mis tänapäeva džiibihullunud maailmas küllalt hästi peavoolule vastu seisab. Ilmsed põhikonkurendid Euroopas – VW Multivan ja MB V-klass – tunduvad Pacifica kõrval pigem bussidena, mitte niivõrd mahtuniversaalidena.

Sees võtavad reisijaid vastu nahksed elektri jõul liikuvad istmed, mida on just parasjagu, et ennast pea igal kohal mugavalt tunda. Mööndus tuleb teha 7-istmelise variandi (valida saab ka 8-istmelise) kolmanda rea keskmise tooli osas, mis ideaalis võiks jääda tühjaks. Seetõttu pakub Pacifica tegelikult kuninglikku äraolemist pigem kuuele reisijale, mahutades samas tänu üle 5 m ulatuvale pikkusele ära ka kaasavõetava pagasi.

Nutikalt kokkupakitavad istmed

Tahtes Chryslerit kasutada pakiautona, moodustub mõlema tagumise istmerea kokkuklappimisel üüratu (ca 4 m3) kaubaruum. Sealjuures pole tarvis osata mingit hookuspookust ega rakendada jõudu istmete eemaldamiseks. Ei, Chrysler on juba varasemate mudelite juures demonstreerinud suurepärast “pakkimisoskust” ja Pacifica püsib ülesande kõrgusel.

Keskmise rea istmed kaovad põrandasse mõne sekundiga ja kuigi tagumistega läheb veidi kauem aega, on testiauto näitel põhjuseks hoopis elektri jõul aeglaselt liikuvad detailid, mitte töö tegija vaevanägemine.

Päritolumaa vigurid

Salongi materjalidele pole etteheiteid ja armatuurlaua ning keskkonsooli disaini osas on ameeriklased leidnud minu meelest mõnusa koosluse klassikast ja futurismist, sealjuures siiski vinti üle keeramata. Näidikud juhi silme ees on efektsed, samas piisavalt ülevaatlikud ja infoekraan armatuurlaua keskel jätab tavatahvlist oluliselt kallihinnalisema mulje.

Käiguvalitsana kasutatakse pöördnuppu, mis toimib samuti igati hästi ning jätab põrandale/roolisambale ruumi muude asjade tarvis.

Erinevalt Euroopa konkurentidest puudub Pacifica jõuallikavalikus diiselmootor. Kuigi Chrysler pakub Pacificale ka hübriidajamit, pole säärast (vähemalt esialgu) Eestisse oodata ning ostja peab rahulduma 3,6-liitrise V6-ottomootoriga, mille 218 kW (296 hj) rakenduvad läbi esirataste, viies suurt masinat edasi rahuliku jõulisusega.

Mugav ja rahulik

Praktikas tähendab see, et foori tagant startides pole kuumade luukpäradega kiirendusvõistlust mõtet korraldada, aga maanteel toimuvad möödasõidud nobedalt ja ilma erilise pingutuseta. Gaasipedaalile surudes vahetab 9-käiguline automaatkast kärmelt mõned käigud alla ja spidomeetri osuti hakkab hoogsalt ülespoole rühkima.

Lubatud kiiruste juures püsib rahulikul maanteesõidul tahhomeetri näit ca 1400-1500 pöörde juures, mistõttu ka kütusekulu on igati mõistlik – proovisõidu näitel ligikaudu 7 l/100 km. Linnas viivad kiirendused ja pidurdused kütusekulu muidugi järgmisesse kümnesse – tehase väitel jääb kogu tsükli keskmine 10,7 liitri juurde, mida saab testi tulemusena enam-vähem realistlikuks hinnata.

Arvestades auto suurust ja eesmärki, pole mul juhitavusele etteheiteid – eriti maanteel kulgemine tuleb Pacifical imekenasti välja ja tõenäoliselt väljub juht ka mitmetunnise reisi järel autost pea sama puhanuna, kui sõitu alustades. Vedrustuse osas hiilgab suur Chrysler eriti konarlikul teekattel, kus hoolimata suuremõõdulistest velgedest ja madalast rehviprofiilist suudetakse reisijad rataste all toimivast raputamisest pea täielikult isoleerida.

Lõpetuseks

Chrysler Pacifica hinnad algavad 38 900 eurost. Baasmudeli varustus jätab luksuseihaldajatele siiski paljuski soovida – näiteks puudub nahksisu, kõiki istmeid tuleb liigutada käsitsi ja välimusestki saab hinnaklassist aimu (alustades kasvõi 17-tollistest plekkvelgedest/ilukilpidest).

Umbes 10 000 eurot juurde lisades saab juba päris asjaliku varustuspaketi omanikuks, aga täielikuks õndsuseks tuleb lauale käia 63 800 eurot – just sellisena kirjutatakse hinnalipikule kõigi lisadega varustatud versiooni maksumus. Vajadusel saab sinnagi veel vidinaid juurde lisada – kasvõi näiteks puuteekraane tagaistujatele. Suures plaanis aga kõlbaks see auto minu arust vabalt ka presidenti sõidutama. Või muid kõrgeid ametimehi (ja –naisi).














Argo Verk

Vaata autofirmade sooduspakkumisi