Proovisõit

Kangekaelne Subaru

Subaru müüs mullu esmakordselt aastas üle miljoni uue auto
Värskeimateks uudisteks on uuendatud BRZ ja sellel aastal meieni jõudev uus Impreza
Teise põlvkonna linnamaasturit XV esitletakse 7. märtsil Genfi autonäitusel

Mida päev edasi, seda enam meenutab Subaru mulle Saabi. Neil on sarnased juured, sest Subaruid tootev Fuji Heavy Industries alustas samuti lennundusest ja tegeleb sellega siiamaani, sest enam kui 2000 inimese poolt toodetu haaravad koosteliinilt Boeing ja Lockheed Martin. Subaru jookseb ka sama jäärapäiselt peaga vastu seina, keeldudes kasutamast teiste autotootjate poolt leitud mulku, et koos ülejäänutega teisel pool kõhistades raha lugeda. 

Siinkohal on jutt jätkuvast püsiva nelikveoga mängimisest, sellal kui kavalamad on taibanud, et kasumlikum on müüa esiveolisi maasturilaadseid tooteid, sest nelikveota tuleb nende omahind madalam. Enamgi veel – kvaliteedi tagamiseks valmistab Subaru ISE kõik nelikveo komponendid ega usalda nii tähtsat tööd allhankijate kätesse. 

Jäärapäisus väljendub ka lama- ehk boksermootorite kasutamises, sellal kui isegi Porsche on neist pikkamööda loobuma hakanud. Niisama põikpäine oli kunagi ka Saab, kes ei suutnud jupp aega uskuda, et näiteks süütelukk EI PEA olema autos esiistmete vahel. Sarnaselt Saabile panustab Subaru ka turvalisusele ning nagu Rootsi brändigi ümbritseb ka Subaru mudeleid mingi kummaline aura, mis teeb nad ülejäänud Jaapani brändidest hoopis coolimaks.

Kui see on nali, siis on see üks õite kummaline nali

Fuji Heavy Industries saab sellel aastal 100-aastaseks. Uhket juubelit tähistatakse muuhulgas nimevahetusega, mis võetakse kasutusele … esimesest aprillist. Päriselt. Korporatsiooni uus nimetus peab väljendama enamat seotust autodega ja seepärast saab selle nimeks … Subaru Corporation.

Uue nimega kaasneb ka uus tegevuskava, milleks on tänase veendumuse kohaselt panustamine turvalisusesse. Ehk teisisõnu saab juba täna lüüa ettevõtte mudelivaliku kahte lehte laiali, millest esimene pool on suunatud nõudlikule juhile ja teist pakutakse nišitootena peresõidukiks. Esimestel saab elektroonilised abimehed lõpuni välja lülitada ja sellesse parteisse kuuluvad nii tagaveoline BRZ – ainus erand kogu mudelivalikus – kui ka nelikveoline WRX STI. 

Teises parteis on aga nelikveolised Forester, Levorg, Outback ja XV, millel abimehi lõpuni maha võtta ei õnnestu ja mis on mõeldud turvalisteks pereautodeks. Põhja-Ameerikas on Outbackide müügi hooga käima tõmmanud ka aktiivse turvalisusega tegelev elektrooniliste abimeeste pakett EyeSight, mille töö põhineb stereokaameratel ja mille väljatöötamist alustati juba 1989. aastal. See süsteem kasutab kahe kaamera salvestisi ümbritsevate objektide kuju, kiiruse ja kauguse määramiseks, ohuolukorra tekkides hoiatatakse juhti ning rakendatakse auto pidureid õnnetuse vältimiseks. Paketti kuuluvad ka adaptiivne tempomaat ja sõidurajal paiknemist jälgiv abimees ning Subaru on tänaseks müünud juba üle miljoni sellise süsteemiga varustatud sõiduki. Tulevikus soovitakse varustada EyeSightiga kõik autod, sest „meeleheitel koduperenaiste“ seas läbi viidud uuring kinnitas, et 72% ostjate puhul sai ostuotsuse langetamisel määravaks just kõnealuse turvapaketi olemasolu.

Subaru sõnul võivad nad jäädagi väikeseks, pakkudes autosid esmalt eraomanikule, sest need ostjad on teistest lojaalsemad. Pealegi olevat kogu nelikveoliste sektor kerges tõusus, sest kui aastal 2008 moodustasid nelikveolised müüdud autodest umbes 9%, siis mullu oli selleks arvuks juba 15%. Trendi kinnitavad ka tootja müügitulemused, sest mullu läks esimest korda kaubaks üle miljoni uue Subaru.

Huligaanid

Autodest rääkides on enne uue XV ja Impreza tulekut uudiseks kerge uuenduskuuri läbinud BRZ, mille tunneb ära esimeste LED-laternate järgi. Tehnika on üldjoontes sama – kaheliitrine B4, mille maksimaalne võimsus on 147 kW/200 hj (205 Nm @ 6400-6600 p/min) – välja arvatud auto vedrustus ja roolisüsteem, mille juures olevat tehtud lugematu hulk pisiparandusi. Õnneks on areng kulgenud õiges suunas, sest piiratud libisemisega tagadiferentsiaali omav BRZ pole oma võlus midagi kaotanud. Kuuekäigulise manuaalkäigukastiga auto kaalub tühjalt 1216 kg – automaatkäigukastiga versioon on 23 kg raskem - ning pakub sedavõrd head tagasisidet, et driftiharjutuses osutus ühesuguste ringide joonistamine kergeimaks ülesandeks terve esitluse käigus. 

Jäisel pinnal on see lihtne, paljal asfaldil võiks aga autol olla umbes 100 hj lisaks, sest siis võiks selle kroonida ka antud sektori valitsejaks. Täna on aga selle mudeli trumpideks hea tunnetus koos väga hea juhitavusega, sest dünaamika on küll hea – 100 km/h saavutatakse paigalt 7,6 sekundiga – ent mitte silmapaistev. Kosmeetilisel poolel on lisaks LED-laternatele muutunud ka esimesed poritiivad, tagaspoiler, istmete kujundus ja näidikute/lustikummuti graafika. Autode varustusse kuuluvad ka väiksema läbimõõduga rool ja uue kujundusega 10-kodaraga valuveljed ning värskendatud masinate baashinnaks on 28 900 eurot.

 

STI osas on muudatused veel väiksemad – neid esitleti ookeanitagusel autonäitusel kui 2018. aasta mudelit -, puudutades autode esiosa kujundust ning sõitjateruumi. Tehnika toimetab endistviisi ja minimaalselt 37 900 euro eest jõuab teie hoovi 2,5-liitrise boksermootoriga metslane, mille maksimaalne võimsus on 221 kW/300 hj @ 6000 p/min (407 Nm @ 4000 p/min). Need autod on saadaval ainult koos kuuekäigulise manuaalkäigukastiga ja 100 km/h saavutatakse paigalt 5,2 sekundiga. Konkurentide valguses võib STI tunduda vanamoeline – 2,5-liitrise boksermootoriga mängitakse pea muutmata kujul juba rohkem kui 10 aastat – ja liialt suur, sest täna ootaks Subarult midagi kompaktsemat ja kergemat, aga kõik see ununeb, kui STI küüdis jäärajale pääsete. 

Jäärajal on see auto 100% nauditav, käitudes tõhusal, ettearvataval ja nauditaval moel. Sellise masinaga suudab kiiresti sõita ka kodustatud pärdik, sest näiteks Track-režiim võimaldab samuti külg-ees minekut, kuid spinni teha on selles režiimis sisuliselt võimatu. Keskdiferentsiaaliga mängides saab muuta auto käitumise iseloomu ja ilma abimeesteta sõites esineb alajuhitavust vaid siis, kui püüate vales kohas või liialt suure kiirusega autot kurvi sisenema sundida. Iseenesest peitub ka kerges tagurlikkuses oma võlu, sest käimasoleva põlvkonna WRX STI on nii suur ja mugav auto, et seda saab mööndusteta kasutada ka tavasõidukiks. Vähemalt kõrvaklappidega sõitmise ajad on jäädavalt möödas.

Turvakulgurid

Rovaniemis toimunud esitluse käigus sai proovida kõiki Subaru mudeleid ja tavateede ning lumeraja kõrval tuli Foresteri roolis ka suusanõlva rünnata. Just siin avaldus ka üks selle „perekonna“ nõrkusi, kuid ainult nõudliku juhi jaoks. Selles harjutuses jõudnuks me märksa kõrgemale, kui elektroonika oleks saanud 100% välja lülitada, nagu kahel eelpool kirjeldatud paharetil. Jah, Foresteril ja Outbackil on ette näidata ka piduritega piiratud libisemisega diferentsiaalide tööd imiteeriv süsteem nimega X-MODE, ent see lakkab töötamast niipea, kui kiirus on suurem kui 40 km/h. Süsteemi töötades saab Forester hakkama ka mõõduka off-roadiga ja iseenesest pole seda vajagi, sest samad rajad sõitis läbi ka süsteemita XV ja Subaru nelikveolised saavad paigalt minema kas siis, kui lamellrehvide vahendusel on maapinnaga kontaktis ainult 2 ratast.

Mis viib meid omakoda loo alguse juurde tagasi. Tänases Subaru tootepaletis pole ühtegi ebaõnnestunud mudelit ja poolkogemata on neil ette näidata peotäis nelikveolisi, mida ei kohuta ükski aastaaeg ja mis suudavad hoolimata keskpärastest jõuallikatest pakkuda ka arvestatavat sõidurõõmu. Asi on selles, et nii Forester (alates 25 000 €), Levorg (alates 27 400 €) kui ka XV (20 490 €) on alguse saanud Subaru Impreza platvormist ja aastatepikkune evolutsioon pole suutnud jagu saada toimivast roolitunnetusest ja heast juhitavusest. Sisuliselt on XV kõrgemale tõstetud Impreza ja Levorg tagasihoidlikuma mootoriga varustatud universaalkerega WRX STI. 

Subaru on nelikveoga mänginud juba 45 aastat – esimesena sai nelikveo 1972. aastal esitletud Subaru Leone 4WD universaal – ja on muljetavaldav, kuidas need autod suudavad leida lamellrehvidega pidamist ka klaasiks lihvitud jääl. Kõik kolm pakuvad väga head nähtavust, lähevad kiiresti soojaks ja on ka piisavalt ruumikad ning ainsateks valupunktideks on ehk autode kõrgevõitu hind ja uste puudulik müraisolatsioon. Teistest vaiksem ja ruumikam on ootuspäraselt suur universaalkerega Outback (alates 31 500), ent teisalt on see ka kõige iseloomutum ning kannatab nähtava võimsusepuuduse käes.

Loo algusse tagasi pöördudes on Subarul Saabiga veel üks sarnasus – nad teevad liialt häid autosid, millest ka nišitootja staatus ja arendusrahade nappus, mille üheks väljendusvormiks on valitud suund turvalisusele. Pagana kahju oleks, kui nende teekond lõpeks samamoodi kui Saabilgi. Loodetavasti nii ei lähe, sest viimase viieteistkümne aasta kestel lõpetati kahjumiga vaid ühel korral ja globaalsesse müügirekordisse andis mullu oma panuse ka Eesti kõigi aegade parim müügitulemus. Mina pean Subarule pöialt ja loodan salamisi, et neil jaguks pereautode kõrval tähelepanu ka vähemalt ühe uue kähkusõiduki tarvis.








Kaido Soorsk, fotod tootjalt

Vaata autofirmade sooduspakkumisi