Proovisõit

Teeme tutvust Renault Clio viienda põlvkonnaga

Viies Clio on muuhulgas ka uue Renault Capturi aluseks, mis peaks Eestisse jõudma jaanuaris.
Väljast on küll auto eelkäijaga üsna sarnane, ent kõik kattepaneelid on uued, nagu kogu ülejäänud autogi.
Baashinnaks on Eestis 10 890 € (Life-varustuses baasmudel, ABC Motors, 2019. aasta oktoobris).

AutorArgo Verk

Renault logo kandvaid masinaid leidub Eestis ohtrasti – 2019. aasta uute autode müügitabelis hoiab Renault kaubamärkide arvestuses koguni kolmandat kohta. Teedel jääb ühtelugu silma kompaktne Megane, levinud on ka väiksemat sorti linnamaasturid (Captur & Kadjar) ning Uberit tellides võite isegi Talismani trehvata. Kõigist Renault’ mudelitest populaarseim on aga ülejäänutele suuruse osas alla vanduv Renault Clio.

Tuleb tunnistada, et minu jaoks on just Clio Prantsuse auto sünonüüm. Lõuna-Euroopas kohtab neid sageli, sest Clio on teisteski riikides ostetuim Renault, olles omas klassis kogu Euroopas populaarseimaks valikuks. Viimase pea kolmekümne aasta jooksul on tehasest välja vuranud 15 miljonit Cliot, millest eelmise, ehk neljanda põlvkonna arvele (2013-2019) võib kanda 2,6 miljonit autot.

Välimuselt eelkäijaga sarnane

Ehkki mullu läks kaubaks ligi pool miljonit Cliot, näis prantslastele vaatamata sellele, et aeg on küps uue mudeli jaoks. Kuid tegu polnud rõõmsa uudisega kõigi osaliste jaoks, sest niivõrd olulise müügiartikli korral pidid disainerid enamuse loomepalangust tagasi sahtlisse suruma, et mitte ehmatada vaoshoituma maitse esindajaid. Seepärast piirduti auto väliskujunduse juures vaid kosmeetiliste muudatustega.

Milleks muuta asja, mis töötab, eks ole? Asjatundmatu silma jaoks on viimase kahe põlvkonna esindajad äravahetamiseni sarnased, ehkki tegelikkuses ei kattu ükski uuema Clio kerepaneel vanema mudeli detailiga. Tuvastamisraskuste korral tasub kiigata päevasõidutulede suunas – need on uuemal versioonil Renault’ signatuuri järgivalt C-tähe kujulised ja sarnase motiivi leiate ka auto tagatuledest.

Disainerite sõnul tegevat viimased masina pimedal ajal visuaalselt laiemaks ja lisaks on viiendal põlvkonnal valgusdioodidel põhinevad tuled autode põhivarustuses. Mis viitab omakorda sellele, et viibime uue standardlahenduse sünni juures, kui seesugused „tükid“ baaslahenduses juba väikeautodelegi jõuavad. Tegu on ilmselt sarnase arenguga, mille on tänaseks läbi teinud ka konditsioneerid.

Mis veel silma jääb? Mootorikattel olevad voldid on muudetud jõulisemaks, klaasipuhastajad poevad puhkeasendis mootorikatte taha varju ja tagauste lingid leiate endiselt C-piilarist. Auto on küll pikkuse osas eelkäijast 12 mm lühem – tänu lühemale esimesele ja tagumisele rataste ees olevale ülendile – aga ilmselgelt oleks liialt optimistlik arvata, et see masinat vaadates kusagilt välja paistab.

Kvaliteetne interjöör

Autosse sisse piiludes jäävad uuendused hoopis paremini silma. Eelkäija sai kriitikute käest sugeda eeskätt kehvapoolsete materjalide tõttu ja seepärast leidub nüüd enam silma ja käe alla jäävatel pindadel palju pehmemat plasti, mis mängib kaasa ka laia kohandamisvõimaluste valikuga. Lisaks näeb igati kaasaegne välja digitaalne näidikupaneel, mida pakutakse Cliole esimest korda.

Sellega sobib ühte ansamblisse ka puutetundlik infolustisüsteemi ekraan, mille diagonaaliks on sõltuvalt varustusest 7,0 või 9,3-tolli ja mis on paigutatud armatuurlauale niiviisi, et mõjub seal eraldiseisva detailina. Mis pole üldsegi halb, sest lahendus jätab õhulise mulje ja lisaks on ekraan ka kergelt sohvri poole pööratud. Minult saab Renault plusspunkti sallegi eest, et kliimaseadme juhtnupud on eraldi välja toodud.

„Ahju ja külmamasinat“ kamandavad pöördlülitid on oluliselt mugavamad kasutada, kui oleks puuteekraanil virtuaalsete klahvide tagaajamine, eriti kindas kätt silmas pidades. Istuda on suures plaanis mugav, kuigi proovitud autos jäin igatsema juhiistme istmepadja pikendamise võimalust. Pikad jalad on kiirkõnnil küll abiks, aga autos istudes enamasti tülinaks.

Küll on aga Renault mõelnud minusuguste peale esiistmete seljatugesid valmistades, sest viimased on üsna õhukesed, mistõttu leidub nüüd ka teises reas varasemast enam jalaruumi. Interjööri panipaikade maht on samuti kasvanud (26 vs 22 liitrit) ja lisaks uhkustab viies Clio omas klassis suurima pakiruumiga (391 liitrit) ning varasemast autost selgepiirilisema, ehk teisisõnu kandilisema laadimisavaga.

Kerge ja täpsema juhitavusega

Niisiis, väljast pea endine, seest moodsam ja meeldivam puutuda, aga kas põhitegevuse – ehk sõitmise – jaoks samuti ressurssi jagus? Jah, loomulikult jagus. Clio 5 ehitatakse Renault uuele CMF-B-nimelisele platvormile, mis tähendab seda, et uus mudel on kokkuvõttes varasemas kergem, täpsema juhitavusega ja väiksema pöörderaadiusega. Tootja ütleb ise, et auto veermik on eelkäijast pehmem, ent juhitavus sama hea kui varemgi.

Pärast proovisõitu võib nentida, et rooli kuulab masin küll päris hästi, aga Poola kitsad ja autodest ummistatud külavaheteed ei lubanud uustulnuka võimeid korralikult proovile panna, mistõttu piirdun sellega, et esmamulje järgi näib leitud kompromiss mugavuse ja suutlikkuse vahel tõesti õnnestunud olevat. Eelkäijaga võrreldes asub ka keskkonsool kõrgemal, mistõttu on käsikäigukasti korral käigukang lühem ja istub mõnusalt parema käe alla.

Palju kolme silindriga mootoreid

Mootorivalik suuri üllatusi ei paku, baasmudeli mootoriruumist leiate parima „hind alates“ versiooni võimaldamiseks üsna nõrgukese kolme silindriga ottomootori, millel töömahtu liitri jagu ja mootoritähiseks SCe65. Renault korral tähistavad mootoritähises olevad numbrid jõuallika võimsust hobujõududes, seega võib igaüks ise järeldada, millist võimsust pakub põhijõuallikas.

Edasi läheb aga lõbusamaks – TCe100 (pildil) liigutab väikest autot hoolimata samast töömahust juba palju särtsakamalt ning viimasena leiab bensiinimootorite valikust mootori TCe130, mis võimaldab saavutada 100 km/h väikeauto kohta üsna tubli üheksa sekundiga ja mille korral on sellise Clio tippkiiruseks 200 km/h. Kiirusnäitajad oleks ehk paremadki, aga seda mootorit pakutakse erinevalt teistest uustulnukatest vaid seitsmekäigulise „automaat“, ehk EDC-käigukastiga.

Hinnakirjast leiab veel diiselmootori, ent Blue dCi115-nimelist jõuallikat pakutakse vähemasti alguses vaid kuuekäigulise manuaalkäigukastiga ja eelkäija müüginumbreid arvestades ei saa need Baltimaades ilmselt kuigi populaarseks, sest enam kui 90% müüdud Cliodest kipuvad olema meie kandis bensiinineelajad. Aga isegi sellega pole jõujaamade alased uudised veel läbi.

Suurema uudisena peaks järgmise aasta keskpaigas müügile jõudma hübriidajamiga Clio, millel liignimeks E-Tech Hybrid. Lisaks 1,6-liitrisele ottomootorile on sellise auto ajamis veel kaks elektrimootorit, ent akuploki mahuks on vaid 1,2 kWh, mistõttu ainult elektri najal pikalt sõita ei saa. Elekter abistab paigalt võtul ja lööb kaasa jõuliste kiirendamiste korral, täiselektrilist Cliot aga kavas ei ole, sest selle nišši täidab mudelivalikus Zoe.

Alati võrgus

Viiendat Clio’t pakutakse neljas varustuses, milleks on Life, Zen, Intense ja R.S. Line. Ja ehkki turvalisuse osas ei tingita ka baasmudeli korral, siis mugavusvarustusega tutvudes võib nentida, et Life on kokku pandud vaid odavaimat müügihinda silmas pidades ja sobib tõenäoliselt vähenõudlikule korporatiivkliendile. Zen lisab kamaluga blingi ja meeldivaks muutub varustus alles neist kallima Intense korral. R.S. Line toob aga autosse mugavad sportistmed, sportlikuma rooliratta ja muud kiiremale sõidule viitavat.

Moodsale ajale omaselt on kõik Cliod „võrgustatud“ – isegi baasmudeliga kaasneb 4G SIM kaart, mis võimaldab baastasemel küll vaid E-call turvafunktsiooni, aga kõrgemates varustustes võite kasutada ka Google otsingut ja muud sarnast. Autot ostes saate SIM-kaardi esimeseks kolmeks aastaks tasuta, peale mida soovib Renault pugeda taas teie rahakotti, aga millises mahus, see selgub alles tulevikus.

Loomulikult saab üle interneti ka auto tarkvara uuendada, võtta ühendust teenindusega jne. Juhiabisid leidub uues Clios igale maitsele ning lisaks juba küllalt tavapärastele lisavidinatele - nagu Android Auto või Apple CarPlay, juhtmeta laadimine ja muu seesugune - saab viienda põlvkonna Cliot tellida kahes kõrgemas varustuses ka üheksat kõlarit omava BOSE audiosüsteemiga. Kummardus või siis kniks melomaanide poolt.

Kokkuvõtteks

Viienda põlvkonna hinnad alustavad Eestis 10 890 euro juurest üles rühkimist. Vaadates varustust ja jõuallikaid näib tõenäoliselt populaarseimaks saavat mõnevõrra hinnalisem TCe100 Intense, mille eest tuleb kaupmehele anda juba oluliselt rohkem raha, ehk täpsemalt 14 790 eurot. Automaatkäigukasti fännid leiavad realt „Kokku“ vähemalt 17 290 eurose summa ning diiselmootori austajad peavad leppima minimaalselt 16 190 euro suuruse väljaminekuga.

Väikeautode müük näitab kasvutrendi ja ilmselt ostetakse ka uut Cliot eelkäijast enam. Tegu on mugava ja nägusa väikeautoga, mis sai tänu uuele põlvkonnale eelkäijast kvaliteetsema interjööri ja juhitavuski on varasemast parem. Tootmise algfaasis RS-mudeleid veel ei pakuta ja seepärast tuleb esiti leppida vaid RS-kujunduspaketiga, aga sellega kaasnevad detailid ei avalda auto juhitavusele ja sõiduomadustele mitte mingisugust mõju.

Meeldis: uuendatud sõitjate ruum, eraldi nupud kliimaseadme reguleerimiseks.

Ei meeldinud: liialt lühike esiistme istmepadi.

Rivaalid: Citroën C3, Ford Fiesta, Hyundai i20, Kia Rio, Opel Corsa, Škoda Fabia, Toyota Yaris jne.

Renault Clio Intens TCe 100

Baashind: 14 790 EUR.

Mootor: kolme silindriga ottomootor.

Võimsus: 74 kW/100 hj.

Pöördemoment: 160 Nm @ 2750 p/min.

Aeg 0-100 km/h: 11,8 s.

Tippkiirus: 187 km/h.

Keskmine kütusekulu (WLTP): 4,4 l/100 km.

CO pääst: 100 g/km.

Pikkus/laius/kõrgus: 4050/1988/1440 mm.

Telgede vahe: 2583 mm.

Kliirens: 160 mm.

Pakiruumi maht: 391 liitrit.

Tühimass: 1178 kg.

Rehvimõõt: 195/55 R16.

Vaata autofirmade sooduspakkumisi