Uudised

Sisepõlemismootor on 2050. aastaks vananenud?

Mercedes ennustab otto- ja diiselmootorite kadu
2050. aastaks tekib jõuallikate „mitmekesine segu“
Kütuseelemendiga SLS E-cell võib minna tootmisse

Mercedes-Benz usub, et ainult otto- või diiselmootoriga käitatavad autod praktiliselt kaovad järgneva 40 aasta jooksul kasutuselt.

2050. aastaks on elektrisõidukid ja laetavad hübriidautod vallutanud suurema osa sõiduautode turust, kuid tähtsat osa etendavad ka vesinik-kütuseelemendi abil liikuvad sõidukid, väidab maailma vanim autofirma. (Järgmisel aastal möödub nimelt 125 aastat ajast, mil Karl Benz ehitas esimese bensiinimootori jõul liikuva auto.) Üksnes otto- või diiselmootoriga käitatavate autode osa kahaneb viie protsendini.

Mercedese ja Smarti elektrisõidukite konstrueerimist juhtiv dr. Volker Storkmann nimetab käivituvat protsessi „auto teistkordseks leiutamiseks“. Ta lisab: „Tulevikus ei näe me üht valitsevat jõuallikatehnoloogiat, vaid erinevate jõuallikate mitmekesist segu“.

Praegu müüakse mõnedel turgudel Mercedes-Benzi hübriidajamiga S-klassi autosid, kuid „kogu Daimleri elektrifitseerimine“ läheb täie hooga käima koos täiselektrilise Smarti müügilejõudmisega 2012. aastal – viis aastat pärast prototüübiga tehtud katsesõitude algust.

Ettevalmistused käivad

Kuid Daimler AG-l on teisigi tugevaid kaarte. Mitmes Euroopa riigis – peamiselt Saksamaal, Prantsusmaal ja Hollandis – on tarbijatele katsetamiseks ning reaalsete kasutuskogemuste saamiseks liisitud kokku 500 täiselektrilist viieukselist A-klassi mudelit. Samuti antakse 2012 aastal 70 Kalifornia pere kasutada vesinik-kütuseelemendiga B-klassi Mercedes, hiljem lisandub veel 130 säärast autot. Ning Mercedesel on arendusjärgus isegi kajakatiivulise SLS-superauto elektriline versioon.

Topeltpõhjaga kere muudab A- ja B-klassi elektrifitseerimise hõlpsaks – koguka ja raske akupatarei saab paigutada kahe põhja vahele, jälgides ohutusnõudeid ja optimeerides kaalujaotust.

Mercedes on loonud mootorite ja akude moodulsüsteemi, mis laseb ühesuguseid sõlmi kasutada kõigil sõidukitel Smartist kaubikuni, samuti nii kütuseelemendiga kui hübriidautodel.

A-klassi E-cell-elektriauto arendab 95 hobujõudu, liigub kuni 150 km/h ja suudab tankimiseta läbida umbes 200 kilomeetrit. Ning et akud asuvad põranda all, ei kahanda nad ei kabiini ega pakiruumi. Auto näib olevat tootmisküps, avaldades erilist muljet ühtlase kiirendusega (285 Nm pöördemomenti on saadaval paigalseisust alates), mille sujuvusele parimatelgi sisepõlemismootori ja automaatkäigukastiga sõidukitel pole midagi vastu panna.

„Praegu on meie tähtsaimaks ülesandeks akude hinna kahandamine – see võib moodustada 40 kuni 50 protsenti auto hinnast“, rääkis Storkmann, lisades: „Kuid oleme näidanud, et elektriauto on kasutatav juba täna“.

Vesinik-kütuseelement

Mercedes ütleb, et ka vesinikutoiteline B-klassi F-cell on „lõpetatud ja sobiv igapäevakasutuseks“, kuigi selle mudeli juures on veel vaja ületada mitmeid raskusi. Eeskätt on takistusteks jõuallika kõrge hind ja vajaliku infrastruktuuri (ehk uudissõnana taristu) puudumine.

Jõuallika maksumust peaks mõne järgmise aasta jooksul tublisti alandama plaatina hulga vähendamine kütuseelemendis – seadmes, mis muundab vesiniku ja hapniku veeks ning toodab selle protsessi arvel elektrienergiat.

Vesinikutoitega B-klass pole nii viimistletud kui akudelt käitatav A-klass – müratase on liiga kõrge ja veojõud ei rakendu piisava sujuvusega – kuid tema plussideks on suurem, 400 kilomeetrini ulatuv autonoomsus ja lühike tankimisaeg. Vesinikupaagi täitmiseks kulub vaid 3 minutit, A-klassi elektriauto akupatarei laadimine võtab isegi kõrgepingelisest, 400-voldisest toiteallikast vähemalt 8 tundi aega. Ja kuigi pöördemoment on mõlemal autol võrdne, arendab F-cell kolmandiku võrra enam võimsust – 130 hj.

E-Cell

Arvatavasti on täiselektriline SLS E-cell kõige kindlamaks märgiks Mercedese otsusest sisepõlemismootorite ainuvalitsusele kindel lõpp teha. Elektriline superauto vajab paigalt „sajani“ kiirendamiseks vaid 0,2 sekundit rohkem (4,0 s) kui V8-ottomootoriga versioon, kuigi kaalub 300 kilo rohkem. Ning insenerid ütlevad, et auto massi saab veelgi kahandada, mis võimaldaks suuremat autonoomsust kui praegune 150 kilomeetrit.

Neli rataste juurde paigutatud elektrimootorit arendavad kokku ligi 300 hobujõudu ja 600 njuutonmeetrit – mugavusrežiimis. Vajutus nupule „Sport“ – ning võimsus kasvab enam kui 500 hobujõuni, pöördemoment aga ületab 800 Nm.

Ja tegu pole konstruktorite unistusega: auto on olemas ja sõidab nii, nagu just kirjeldatud. On üsna veider lasta end säärasel jõul tormiliselt edasi kanda, saatjaks vaid vaikne undamine.

Iga elektrimootori juurde kuulub ka käigukast, sest elektrimootor suudab teha „vaid“ 12 000 p/min ning tippkiiruse tõstmiseks oli tarvis ülekandearvu muuta. Praegu on auto kiirus piiratud 250 kilomeetriga tunnis.

Ametlikult pole tootmine veel otsustatud, kuid Audi ja BMW samalaadsete plaanide valgusel – ja puhta jõudemonstratsioonina – oleks Mercedesel raske plaanist loobuda.


Liitu whatcar.ee klubiga, jaga oma autoalaseid kogemusi ning võida Thule katuseboks!

Vaata autofirmade sooduspakkumisi