Uudised

Genf 2019: kiired, võimsad ja särtsakad

Näituse kalleim auto on ainueksemplarina valminud Bugatti La Voiture Noire, mille hind olevat maksudeta 11 miljonit eurot.
Kiireim uudismudel on Koenigsegg Jesko, mille tippkiiruseks lubatakse 483 km/h!
Lisaks eksootidele pole unustatud ka tavasõidukeid, sest uue Fiat Panda välimusest aimu andev ideeauto Centoventi EV on üks näituse lahedamaid eksponaate.

Genfis on tänaseks autonäitust peetud enam kui 100 aastat ja kuna see on ainus suurem autonäitus Euroopas, mis toimub neutraalsel pinnal –Šveitsis pole  ühtegi suurt autotootjat, keda kodutanumal eelistataks –, on just Genf saanud Frankfurdi autonäituse kõrval kohaks, kus esitletakse kõige enam ideeautosid ja uudismudeleid. Tänavusest näitusest jäid suurtootjatest kõrvale vaid Ford ja Jaguar-Land Rover, mistõttu ei ole ei ole hallid tühjad sellelgi korral.

Aastad pole vennad. Mullu esitles Land Rover Genfi autonäitusel enda kõigi aegade kalleimat ning eksklusiivseimat sõidukit – kahe uksega ideeautot Range Rover SV Coupé, mille alghinnaks prognoositi ligi 300 000 eurot. 12 kuud hiljem on need plaanid kalevi alla lükatud ja messi korraldajatel pole õnnestunud leida pinnale ka uut rentnikku, sest kohale, kus mullu tõmbas pilke Range Rover SV Coupé, on seekord ehitatud kohvik. Eestis on Range Roverist rääkides suurimaks uudiseks teise põlvkonna Evoque, mis jõuab siiakanti aprillis.

Alfa Romeo üllatab linnamaasturiga Tonale, mis on Stelviost väiksem ja kasutab laetavat hübriidajamit. Sarnaselt Stelviole on ka Tonale enesele nime saanud mäekuru järgi, mis asub Stelviost veidi madalamal 😊. Ilmselt saab tegu olema peamiselt esiveoliste autodega, sest uustulnuk ehitatakse Jeep Renegade’i platvormile. Tonale on üks kahest uuest linnamaasturist, millega Fiat Chrysler Automobiles (FCA) on lubanud järgmise kolme aasta jooksul välja tulla ja nende müük peaks siluma lõhe, mis haigutab Giuliaga seotud ootuste ja tegeliku müügi vahel.

Ideeauto Aston Martin Vanquish Vision on keskmootoriga superauto, mis peaks valmima aastaks 2022 vastukaaluna Ferrari mudelile F8 Tributo. Selle Aston Martini jõuallikaks saab kahe turboga varustatud V6, mille leiab ka hüperauto AM-RB 003 mootoriruumist, kus see on osaks hübriidajamist. Viimane on juba teine sportauto, mida arendatakse koostöös „punase pulliga“. Veel pani Aston Martin Genfis välja elektriajamiga luksusmaasturi prototüübi Lagonda SUV Concept, mis peaks jõudma tootmisse 2022. aastal.

Audi väljapanekus on põhiuudiseks elektriline linnamaastur Q4 E-tron Concept, mille seeriaversioon peaks jõudma müügile eeloleval aastal. 4,6 m pikkune ideeauto on lühem ja laiem kui olemasolev Q5 ning lubaduste kohaselt suudab see ühe laadimisega läbida umbes 450 km (WLTP). Akuploki mahutavus on 82 kWh, tagarattaid käitab veidi enam kui 200 hj arendav elektrimootor, mida täiendab vajadusel esirattaid pööritav väiksem ajam. Süsteemi koguvõimsus on ca 225 kW/306 hj.

Bentley väljapaneku naelaks on Continental GT Number 9 Edition by Mulliner, millega tähistatakse ettevõtte 100-aastast juubelit. Eriseeria koosneb sajast autost, mis pannakse kokku käsitööna. Musta või rohelisena pakutava kupee radiaatorivõrel olev „üheksa” markeerib sugulust söör Henry „Tim“ Birkini juhitud kuulsa võistlusautoga. Iga auto varustusse kuulub ka puidust detail, mis on valmistatud Birkini sõiduki istme tükkidest, mis vahetati välja renoveerimise käigus. Tehnika poolel muutusi pole –  autot jõustab kuueliitrine W12, mis arendab 467 kW/635 hj.

Ainueksemplarina valminud Bugatti La Voiture Noire on ilmselgelt näituse kalleim eksponaat, sest väidetavalt oli selle hinnaks maksudeta 11 miljonit eurot, mis aga ei seganud ostjat kuigivõrd, sest tänaseks on auto müüdud. Bugatti ise presenteerib seda kui Jean Bugatti loodud hunnitu Type 57 SC Atlantic järeltulijat, mille hind on eksklusiivse masina vääriline. La Voiture Noire on agressiivsema ilmega kui Veyron või Chiron, olles neist mõlemast ka nägusam. Auto 8,0-liitrine 16-silindriline jõuallikas arendab 1103 kW/1500 hj.


Citroëni pisike kahekohaline ideeauto Ami One kaalub vähem kui 450 kg ja selle tippkiirus on 45 km/h. Ami One peegeldab ettevõtte nägemust linnaautost, millega võiksid ringi kulgeda needki, kellel puudub juhiluba või kellel ei ole huvi või võimalust omada isiklikku autot. Elektriajamiga Ami One on välja mõeldud suurlinnade sõidukijagamist silmas pidades. Madalama omahinna saavutamiseks on näiteks auto vasak- ja parempoolne uks ühesugused.

Mis Genfi autonäitus see oleks, kui sellelt puuduks Ferrari uudismudel? Käimasolevat messi võib selles osas küll puhtatõuliseks pidada, sest Ferrari tõi publiku ette mudelit 488 GTB asendava keskmootoriga sportauto, millest saab ilmselt viimane Ferrari, millel pole hübriidajamit. F8 Tributo 3,9-liitrine V8 arendab 530 kW/720 hj @ 7000 p/min, millest piisab, et tühjalt 1330 kg kaaluv superauto saavutaks paigalt 100 km/h 2,9 sekundiga. Auto varustatakse seitsmekäigulise „automaadiga“ ja selle tippkiirus on 340 km/h.

Fiati ideeauto Centoventi EV concept annab aimu, milline saab olema järgmine Panda. Centoventi EV on neljakohaline elektriajamiga väikeauto pikkusega 3680 mm ja telgede vahega 2430 mm. Baasmudelil on vaid üks akuplokk, mis annab sõiduulatuse 100 km, kui aga lisada veel kolm, on tegevusraadius ühe laadimisega juba ligi 500 km. Kolme kõhualust akuplokki plaanitakse hakata eraldi müüma ja rentima ning nende paigaldamine olevat „vastavas töökojas viie minuti töö“.

Honda stendis on suurim uudis elektriajamiga ideeauto e-Prototype, mille seeriaversioon peaks Euroopas müügile jõudma järgmise aasta lõpus ja millest saab esimene pääsuke Honda elektriautode valikus, mis asendavad 2025. aastaks Euroopa mudelivalikus kõik sisepõlemismootorit kasutavad autod. Täpsemaid tehnilisi andmeid pole veel avaldatud, teada on vaid see, et neljakohaline e Prototype on Jazzist pisut lühem, neljaukseline ning sõiduulatusega üle 200 km.

Ideeauto „Imagine by Kia“ annab aimu, milline hakkab välja nägema Kia elektriauto, mis hingab kuklasse Polestarile ja Teslale ning peaks jõudma tootmisse 2021. aastal. Mudelite e-Niro ja Soul EV järel on see juba kolmas elektritoitel Kia, ent erinevalt kahest esimesest lubatakse selle mudeli juures keskenduda enam sooritusvõimele ning kasutada akuplokki, mis annab sõiduulatuseks 800 km. Akuplokk peab suutma mahutada väga palju energiat, sest interjööris olevat kokku 21 kõrglahutusega ekraani!

Ajal, mil elektriautod võtavad enamuse tähelepanust, tõi Christian von Koenigsegg publiku ette uue sisepõlemismootoriga hüperauto Jesko, mis on nime saanud Christiani isa järgi, kes omal ajal noort autotöösturit toetas ja nüüd uut mudelit esitledes ka ise näitusele tuli. Koenigsegg Jesko võimsus on 1177 kW/1600 hj, selle aerodünaamiline kere arendab 1000 kg jagu survejõudu ning auto tippkiiruseks peaks saama 300 miili tunnis (483 km/h)! Ehitatakse vaid 125 eksemplari, auto tellimiseks tuleb varuda ligi 2,7 miljonit eurot.

Lamborghini uudisteks on kaks avaautot: Huracán Evo Spyder ja pildil olev Aventador SVJ Roadster. Viimast ehitatakse 800 eksemplari, jõuallikas pärineb kõva katusega baasmudelilt. 6,5-liitrine V12 on Lamborghini kõigi aegade võimsaim tänavalegaalsesse autosse tõstetud mootor, arendades 566 kW/770 hj @ 8500 p/min. Avaversioon on kõva katusega mudelist 50 kg raskem, äravõetavaid katusepaneele saab hoiustada pakiruumis ning kiiruse 100 km/h saavutab see pea 400 000 € maksev nelikveoline pelgalt 2,9 sekundiga.

Mazda CX-30 on kompaktne linnamaastur, mis jõuab müügile käesoleva aasta lõpuks ning rihitakse turul täitma mudelite CX-3 ja CX-5 haigutavat tühikut. Ottomootoriga versioone hakatakse pakkuma vaid pehmete hübriididena, lisaks neile on valikus diislikütust põletavad jõuallikad. CX-30 pikkus on 4395 mm ja telgede vahe on 2655 mm, seega on tegemist Nissan Qashqai ja Seat Ateca mõõtu masinaga. Kõik mudelid saavad olema nelikveolised ja nende pakiruum mahutab 430 liitrit.

Mercedes-Benz esitleb Genfis uut „laugsaba“ CLA Shooting Brake, mis edestab eelkäijat nii pikkuses (48 mm) kui ka telgede vahes (30 mm). Auto tuleb müügile septembris. Jõuallikate valikust on esiti avalikustatud vaid üks ottomootor – mudelilt CLA 250 tuttav neljasilindriline (165 kW/225 hj). Pakiruum mahutab vanemast mudelist 10 liitrit enam (505 l). Mercedese stendil on väljas ka elektriajamiga mahtuniversaalist ideeauto Concept EQV, uuendatud AMG GLE 53 4MATIC+ ja pehme katusega roadster AMG GT R.

On see näituse ilusaim sõiduk? Volkswagenile kuuluv Pininfarina tõi Genfi oma esimese elektriajamiga sõiduki, ideeauto Battista EV. Tehniliselt on tegemist elektriajamiga hüperauto Rimac C-Two baasil ehitatava sõsarautoga, mille iga ratast käitab eraldi elektrimootor, mis annavad koguvõimsuseks 1417 kW/1926 hj ja 2299 Nm! Ideeauto tippkiiruseks lubatakse 349 km/h, kiiruse 100 km/h saavutamiseks kulub kaks sekundit ja 299 km/h olevat käes 12 sekundiga!

Polestar 2 on elektriajamiga luukpära, mis arendab 408 hj ja võimaldab läbida ühe laadimisega pea 500 km (WLTP-tsükli kohaselt). Nelikveolist viieukselist luukpära veavad kaks elektrimootorit (üks esi- ja teine tagaosas), mida toidetakse 78 kWh mahutavast akuplokist ning mille abil saavutavat auto 100 km/h vähem kui viie sekundiga. Polestar usub, et suudab hakata mudelit mõne aja pärast pakkuma ka 39 000-eurose baashinnaga, ent esiti tuuakse välja vaid täisvarustuses versioonid, mille baashinnaks on 59 900 eurot. Tootmine algab Hiinas järgmise aasta alguses.

Porsche stendis räägitakse esmalt, et 718 T arendab Boxsteris/Caymanis nüüd 300 hj, seejärel tuletatakse meelde, et septembris esitletakse elektrilist Taycanit ning kui need uudised on ära kuulatud, siis võite nihkuda uue põlvkonna 911 (992) manu, mida saab nüüd ka avaautona. Esiti koosneb mudelivalik kahest versioonist – tagaveoline Carrera S ja nelikveoline 4S –, mida jõustab kahe turboga kolmeliitrine boksermootor (331 kW/450 hj), mis suudab mõlemad versioonid Sport Chrono paketi korral „nihutada sajani“ vähem kui nelja sekundiga.

Peugeot väljapanekus varjutab kõik muu hübriidajamiga ideeauto 508 Peugeot Sport Engineering concept, mille pardal on kolm jõuallikat. Esirattaid käitavad 1,6-liitrine ottomootor (200 hj) ja elektrimootor (110 hj), tagarataste jaoks on aga pardal veel teinegi elektrimootor, mis arendab 200 hj. Need jõuallikad võimaldavad hiirhalliks võõbatud ideeautol saavutada 100 km/h vaid 4,3 sekundiga ja 11,8 kWh akuploki toel on elektri najal veeredes sõiduulatuseks umbes 50 kilomeetrit. Võimaliku seeriatootmise kohta hetkel veel andmed puuduvad.

Peugeot esitleb Genfis ka väikeautot 208, mida saab nüüd lisaks otto- ja diiselmootoritele soetada ka elektriajamiga (100 kW/136 hj arendav e-208). Uus supermini on eelkäijast 40 mm pikem, veidi madalam ja ca 30 kg kergem ning seda hakatakse pakkuma vaid viieukselise luukpärana. Kolme silindriga 1,2-liitrine ottomootor on saadaval kolmes võimsuses - 55 kW/75 hj, 74 kW/100 hj ja 96 kW/130 hj. Neile lisaks on valikus 1,5-liitrine diiselmootor (100 kW/136 hj) ning elektriajam, mille 50-kWh akuplokk annab sõiduulatuseks 340 km (WLTP).

Viies, 4048 mm pikkune Renault Clio on eelkäijast 14 mm lühem ning jagab komponente Nissan Micraga. See on ka esimene Renault, mis ehitatakse CMF-B nimelisele platvormile, mis võimaldab ehitada eelkäijatest kergemaid autosid (kuni 50 kg) ja võtta järgmisest aastast kasutusele hübriidajami (E-TECH). Mootorivalikusse kuuluvad esialgu kolmesilindriline vabalthingav ottomootor (65 ja 75 hj), selle 100 hj arendav turbolaaduriga erim, 1,3-liitrine ottomootor (130 hj) ja 1,5-liitrise töömahuga diisel (85 ja 115 hj).

Subaru tõi Genfi ideeauto Subaru Viziv Adrenaline Consept, millest võib hea tahtmise korral välja lugeda ehk seda, milline saab olema järgmise Subaru XV välimus. Termin Viziv on tuletis sõnadestvision for innovation, mis võiks maakeeli kõlada kui tulevikunägemus, ning seda nime kandvate ideeautode ajalugu ulatub tagasi 2013. aastasse. Ent erinevalt paljudest konkurentidest ei ole need konkreetsete seeriaautode prototüübid, millega avalikkuse vastuvõttu kombatakse. Kindel on vaid see, et Subaru tulevik kuulub linnamaasturitele.

Maalähedasemate autode vallas esitleb Subaru Genfis viienda põlvkonna „metsameest“, mis olevat hoolimata eelkäijaga sarnasest välimusest läbinisti uus mudel, võimaldades kasutusele võtta ka elektri- ja hübriidajami (e-BOXER). Esmalt ongi sügisel Eestisse jõudva uue Foresteri mootorivalikus vaid üks hübriidajam, mis koosneb kaheliitrisest ottomootorist (B4, 110 kW/150 hj) ja elektrimootorist (12 kW/17 hj). Kõik sellised Foresterid on nelikveolised ja varustatud variaatortüüpi automaatkäigukastiga.

Škoda stendis on põhiuudisteks Nissan Juke rivaal, esiveoline Kamig, ning ideeauto Vision iV Concept, mis kujutab endast Kodiaqi mõõtu ehk 4,7 meetri pikkust elektriajamiga linnamaasturit. VW-grupi MEB-nimelisele platvormile ehitatud nelikveolise „laugsaba“ mootorite koguvõimsus on 225 kW/306 hj ning sõiduulatuseks lubatakse 500 km. Auto jõuab müügile ilmselt 2021. aasta lõpus ja lisaks „kupeelaadsele“ laadsele kere hakatakse seda ilmselt pakkuma ka suuremat pakiruumi võimaldava viieukselise universaalina.

VW elustas ideeautoga ID Buggy kuulsa rannabagi ja kui see peaks minema tootmisse, siis plaanitakse pakkuda ka nn stardikomplekte, mida saaks varustada teistsuguste katmikega. Auto tagarattaid käitab elektrimootor (150 kW/205 hj), mis võimaldab saavutada 100 km/h 7,2 sekundiga ja 62 kWh akuplokk annab sõiduulatuseks ca 250 km (WLTP). Autot olevat võimalik muuta ka nelikveoliseks ja hetkel olevat see 70% ulatuses tootmisküps. Kui võib paluda, siis tehke see ülejäänud 30 % raames sääraseks, et teda annaks meie laiuskraadil aastaringselt kasutada.

Toyota uudisteks on peale Corolla kahe eriversiooni taaskord kerge uuenduskuuri läbinud Prius ja ideeauto GR Supra GT4, mille eeskujul toodetavat võistlusautot hakatakse pakkuma ringrajal võistlevatele erameeskondadele. Sõiduk vastab võistlusklassi GT4 võistlustingimustele, saades lisaks turvavarustusele ka 18-tollised rattad, teistsugune vedrustus ning suuremat survejõudu võimaldavad aerodünaamilised detailid. Mootori juhtelektroonika ümberprogrammeerimisega on suurendatud ka jõuallika võimsust, kuid täpsemad andmed hoitakse praegu veel enda teada.

Toyota esitleb Genfis kaht variatsiooni uuest Corollast: augustis Eestisse jõudev universaalkerega Corolla TREK (pildil) ning Corolla GR SPORT, mis jõuab meile eeloleva aasta jaanuaris ja mida hakatakse pakkuma lisaks universaalile ka viieukselise luukpärana. Corolla TREK on saadaval vaid 1,8-liitriseiselaadiva hübriidajamiga ning selle kujundus meenutab pisut linnamaasturit (auto kliirens on 155 mm), GR SPORT on aga suunatud nooremale ostjale ja seda mudelit saab soetada ka koos 2,0-liitrise iselaadiva hübriidajamiga.

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Toyota Corolla

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Kaheteistkümnes Corolla on ruumikam kui ükski varasem mudeli poole sajandi pikkuses eduloos ning lisaks jääb see luukpära meelde veel mugava vedrustuse ja ökonoomse hübriidajamiga.