Uudised

10 autot, mida vedasid alt ebaõnnestunud mootorid

Mõni sedalaadi projekt oli koguni nii „edukas“, et võttis hukatusse libisedes kaasa autotootja endagi, nagu läks näiteks Saksa päritolu NSU-ga.
Alati ei maksaks säärastes läbikukkumistes ainult insenere süüdistada, sest tihtipeale mängivad neis olulist rolli ka ebareaalsed ootused või keskkonnaalased nõudmised.
Antud valiku kaks noorimat mudelit on tänagi meie teedel sõitvad autod.

Autotööstuse ajaloos on mitmeid mudeleid, mille elukaar jäi õige lühikeseks tänu ebaõnnestunud mootoritele. Teinekord olid sedalaadi projektid koguni nii „edukad“, et võtsid hukatusse libisedes lisaks kaasa autotootja endagi, nagu juhtus näiteks Saksa päritolu NSU-ga, mis pärast rootormootori alast eksperimenti Volkswageni omandusse libises. Tihtipeale olid säärastes läbikukkumistes süüdi ka raamatupidajate ettekirjutused või keskkonnaalased nõudmised, mitte inseneride oskused, sest nii tarbijate kui ka ökonomistide ootused ning toonane tehnoloogiaalane võimekus ei pruukinud alati ühes taktis astuda.

Chrysler Gas Turbine (1963)

Õigupoolest ei peaks see auto sellesse valikusse kuuluma, sest gaasiturbiiniga Chrysler ei jõudnud seeriatootmisse, ent antud katsetus väärib ära märkimist ainuüksi juba julguse pärast, sest kui keegi ei prooviks piire nihutada, siis elaksime siiani kiviajas. Chrysler valmistas viiskümmend prototüüpi ja jagas need tavakasutusse, misjärel otsustati tootmisest siiski loobuda. Autode kasutajad kaebasid nii keerulise käivitamise kui ka nigela jõudluse ja kohutava kütusekulu üle ning turbiini tööd saatis ka harjunust kõrgem müra. Pealegi oli odavam V8 vaiksem, võimsam ja väiksema kütusekuluga.

NSU Ro80 (1967)

NSU Ro80 oli oma ajast ees olev auto, välja arvatud selle rootormootor, mis võlus insenere kompaktsuse, võimsuse ja vähema detailide arvuga, ent millele sai saatuslikuks rootori tippude kiire kulumine, nagu ka õlikulu ja ottomootoritest „räpasemad“ heitgaasid. Nimetatud probleeme pole suudetud lahendada tänase päevani, mis annab ehk aimu, kui suurt tükki üritas optimistlik NSU toona haugata. Kahjuks ebaõnnestunult, sest garantii korras tuli ümber vahetada väga palju mootoreid – tihtilugu enamgi kui üks kord – ja õige pea libises raskustesse sattunud ettevõte Volkswageni omandusse.

Volvo 260 (1974)

Kastikujulisest Volvost sai juba seitsmekümnendate alguses usaldusväärse pereauto võrdkuju. See oli ühtaegu nii mugav kui ka töökindel, mis olid need kaks omadust, mida suutsid ülejäänud (ühes) pakkuda vaid jutu tasandil. Ent nagu igas suguvõsas, olid ka Volvode valikus must lammas, milleks osutusid 2,6-liitrist „vee-kuut“ omavad isendid. PRV-nimeline mootor sündis Peugeot’, Renault’ ja Volvo ühise arenduse tulemusena ja see sai kurikuulsaks tänu kiirelt kuluvatele nukkvõllidele ja ülekuumenemistele, millest viimased rikkusid lõpuks ka alumiiniumsulamist mootoriplokid.

Lancia Gamma (1976)

Tänaseks varjusurma libisenud Itaalia päritolu Lancial oli eesrindliku insenerimõtte osas kadestamisväärne pärand, kuid seitsmekümnendatel aastatel saadi hakkama kahe suure „ämbriga“, millest esimesel mudelinimeks Beta ja teisel Gamma. Viimasel juhul oli tegu kas luksusliku esiveolise sedaani või kupeega, mida jõustas 2,5-liitrine boksermootor. Teoorias oli kõik ilus, ent praktikas kippusid välja pööratud esirataste korral vajalikud rihmad rullikutelt maha jooksma, millega kaasnes vältimatu klapiajami purunemine.

Buick, Cadillac, Chevrolet, Oldsmobile, Pontiac (1978)

Möödunud sajandi seitsmekümnendaid saatnud kütusekriis sundis ka ookeanitaguseid autotootjaid otsima mooduseid mootorite joomakommete ohjeldamiseks ja General Motors proovis teha tutvust diiselmootoritega. Mainitud perioodi lõpus tuldi välja 5,7-liitrise V8-ga, mis oli bensiini asemel hoopis diislitoidune ja millel oli plokikaant kohal hoidvaid polte täpselt sama palju kui sarnasel ottomootoril. Paraku hakkasid need poldid diiselmootorite kõrgema surveastme tõttu kiiresti välja venima, mis päädis jahutusvedeliku silindrisse sattumise ning mootori purunemisega.

Chevrolet Corvette 305 California (1980)

Kalifornia osariigis kehtivad karmimad heitmenõuded tõid endaga kaasa terve trobikonna kohitsetud muskel- ja sportautosid, millest üks kurvemaid oli pildil olev Chevrolet Corvette 305 California. Selle viieliitrine V8 arendas vaid 182 hj ja lisaks varustati need veel kiire peaülekande ja kolmekäigulise manuaalkäigukastiga, mis said niigi napi võimsuse lahustamisega kiiduväärselt hakkama. Mootori kägistamine ei andnud loodetud tulemusi ka joomakommete seisukohalt ja päikeselisse osariiki mõeldud mudel püsis tootmises ainult aastajagu.

Hummer H1 (1992)

See armee jaoks välja töötatud sõiduk – tänavaversiooni mudelinimi pärineb lühendist HMMWV, mis markeerib sõnu High Mobility Multi-Purpose Wheeled Vehicle – pidanuks olema tugev kui kalju, ent aastatel 1996-2000 ehitatute hulgas leidus piisavalt palju neidki, millel purunes valudefekti tõttu kaheksas silinder. Ja kui mootoriplokk purunes, vahetati see teise samasuguse vastu välja, mille kaheksas silinder võis samuti tont-teab-millal töölepingu üles ütelda. Kuigi mudeli H1 versioonide hulk on meeletu, müüdi neid erakätesse vähe ja kapriissed jõuallikad kärpisid nende hulka veelgi.

Mazda RX-8 (2003)

Mitmed autotootjad kaalusid seitsmekümnendate alguses rootormootorite arendamist, ent NSU äpardumine tegi võistlejad ettevaatlikuks ja enamik sellealastest katsetustest jäi vaid ideede ning üksikute prototüüpide tasandile. Teistest julgemaks osutus vaid Mazda, kes oma sportautode mootoriruumis nende jõuallikatega edasi „mängis“ ning viimati esitleti seesuguse mootoriga mudelit peale sajandivahetust, ehk 2003. aastal. RX-8 nägi hea välja ja oli suurepärase juhitavusega, ent sellegi mudeli jõujaamad vajasid üsna tihti ümber vahetamist veel enne kui 160 000 km „kellale“ sai.

Land Rover Discovery 3 (2007)

See 2004. aastal esitletud maastur võis pardale võtta seitse täiskasvanut ja viia need kõnnumaal paikadesse, mis lõviosal konkurentidest käeulatusest välja jäid. Autosid jõustav 2,7-liitrine TDV6 sündis Fordi ja PSA-kontserni arendustöö viljana ja esmapilgul oli tegu õnnestunud „tükiga“, mis piisavalt võimas, sujuva käigu ja mõistlike joomakommetega. Ent autode vananedes ilmnes ka üks ebameeldiv „tõbi“, mis seisnes selles, et mootorite väntvõllid kippusid nähtava põhjuseta purunema (see haigus vaevas ka teisi sama jõuallikat kasutavaid Jaguare ja Land Rovereid). Oh aeg…

BMW 3. seeria (2007)

BMW populaarseim mudel saab siinkohal pisut teenimatult nahutada, sest tegelikult puudutab nurin tervet N47-nimelist diiselmootorite perekonda, mida paigaldati ka esimese (E81) ja viienda (E60) seeria esindajatele. Neil mootoritel kippusid klapiajamit käitavad ketid välja venima, millele viitas mootori tagaosast kostev iseloomulik lagin ja kuna need ketid olid paigutatud ühtlasema pöörlemisimpulsi saamiseks mootorite tagaossa, on kettide ja ketitaldade vahetamine kulukas ülesanne. Lisaks on neile mootoritele tehtud ka nii palju täiustusi, et õigete varuosade tellimine pole samuti lihtne ettevõtmine.

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Toyota Corolla

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Kaheteistkümnes Corolla on ruumikam kui ükski varasem mudeli poole sajandi pikkuses eduloos ning lisaks jääb see luukpära meelde veel mugava vedrustuse ja ökonoomse hübriidajamiga.