Uudised

Asjadest, mis rooli keeramisega kokku ei käi

Toome teieni peotäie nõuandeid, mille järgimine aitab sõitmist ohutumaks muuta.
Telefonisõltlased on nuhtluseks mujalgi, sest tervelt nelikümmend protsenti küsitletud ameeriklastest tunnistas, et on autot juhtides sõnumeid lugenud ja 32,1% on neid rooli taga ka koostanud.
Veenduge sõiduki korrasolekus, istuge rooli kainena ning ärge tegelege seal kõrvaliste asjadega.

Enamik liiklusõnnetustest on põhjustatud inimeste poolt ja oleks välditavad, kui me halvad harjumused ukse taha maha jätaks. Ühtpidi tundub kõik lihtne - sohver peab olema kaine, ta ei tohi tegeleda kõrvaliste asjadega ega tohiks rooli taha istuda väsinud peast – ent ikka ja jälle patustavad paljud meist iseenesest mõistetavate reeglite vastu, mis võivad halbade kokkusattumuste kaasabil viia õnnetusteni. Olgu siinkohal meeldetuletuseks üles loetletud mõned tegevused ja seisundid, millel pole kohta rooli taga või mis aitavad sõitmist ohutumaks muuta.

Kõrvaklappide kasutamine

Kui lustikummut on katki, puudub sootuks või väljastab väga halva kvaliteediga heli, näib esmapilgul heaks alternatiiviks olevat kõrvaklappide kasutamine, kui see on enam kui ebasoovitav tegevus. Esiteks segab see keskendumist ja teiseks jääb niimoodi kuulmata nii operatiivsõiduki sireen kui ka nn surnud nurka jääva kaasliikleja signaalitörts, kui hooletult rida vahetada soovite. Muusikale pühendumise koht on kodus, kontserdil või festivalil, aga mitte rooli taga.

Sõitke kainena

Hinnanguliselt väisab meie teid iga päev kümneid juhte, kes on rooli istunud kas joobes, jääknähtude või mõne muu mõnuaine mõju all. Paljud neist satuvad ka õnnetustesse, mis oleks 100% välditavad, kui inimesed ei läheks napsisena rooli, kui autodes oleks töökorras ja taadeldud alkomeetrid, et kahtluse korral sohvri kainust kontrollida ning kui pereliikmed, sõbrad ja sugulased ei lubaks joobunul rooli istuda. Purjus peaga sõitmisele puudub vabandus ja seda on lihtne ära hoida.

Väsinuna sõitmine

Brittide juures läbi viidud uuring näitas, et iga kaheksas juht tunnistas rooli taga magama jäämist (13%) ja koguni kaks viiendikku (37%) sohvritest möönsid, et nad on sõitnud sedavõrd väsinuna, et on peljanud roolis magama jäämist. Ameeriklaste uuringute kohaselt võrdub vähem kui viietunnise une järel rooli ronimine joobes juhtimisega ning mida pikem ja üksluisem on sõit, seda rohkem uni kimbutab. Ükski energiajook ega topeltespresso ei asenda korralikku und ja kui väsimus teeb liiga, siis pidage kinni ja puhake end välja.

Turvavöö pole iluasi

Meilgi võib siiamaani kohata juhte, kellel on turvavöö selja tagant kinni, et tüütu „prääks“ närvidele ei käiks. Turvavööta õnnetusse sattumine pole kunagi hea mõte, eriti moodsates autodes, kus kokkupõrke korral rooli suunas lendavale õnnetule turvapadi näkku prahvatab. Väikestel kiirustel saate tänu lahtisele turvavööle hambutu naeratuse, suuremate korral tuleb aga mingis muus dimensioonis aru anda, miks te niimoodi sõitsite. Turvavöö hoiab ära ka ümber paiskuvast või rulluvast autost välja pudenemise.

Elektroonika ülemäärane usaldamine

Juht on roolis asja pärast ja ükski elektrooniline abimees ei asenda lihast ja luust inimest. „Isesõitvaid“ autosid nimetatakse meie oludes taksodeks ja nii adaptiivne kiirushoidik kui ka sõiduraja hoidja, kokkupõrke ennetus ning mitmed muud seesugused abisüsteemid on sõidumugavuse tõhustamiseks, mitte vastutusest vabastamiseks. Juhi osaks on jätkuvasti nii ohutu sõidukiiruse valik – lähtuvalt autost, selle rehvidest, liiklusoludest ning piirangutest – kui ka oluliste otsuste tegemine, auto pardasüsteemidel on seejuures vaid abistav roll.

Rooliasendi fikseerimine jala abil

Mitmed sohvrid muutuvad pikkadel sõitudel ülearu loominguliseks, kasutades käsi tont-teab-milleks, aga mitte rooli hoidmiseks, fikseerides viimast kasvõi jala abil. Ent säärane käitumine on äärmiselt ohtlik, sest ohuolukorra ilmnedes ei ole juhi aega ei asendi muutmiseks ega ka adekvaatseks reageerimiseks. Eeldamine – et, minuga midagi ei juhtu – on kõigi tuksi minekute katalüsaatoriks ja ohuolukorra ilmnedes võimaldab rooli kiiresti keerata vaid õige sõiduasend, mis pole kindlasti pildil näidatu.

Infolustisüsteemiga mängimine

Põhja-Ameerika liiklusohutusalased organisatsioonid peavad „lustikummuteid“ nutitelefonitest ohtlikumateks, sest pardaarvutist vajaliku leidmine eeldab süvenemist ja tihtipeale jätab soovida ka kasutajaliides, sest vajalikud jaotused võivad olla väikesed ja nende tabamine pole liikuvas autos kõige lihtsam tegevus. Seepärast tuleks põhiseaded paika panna enne sõidu alustamist – eriti juhul, kui tegu on kas uue või võõra masinaga – ja vajadusel kinni pidada, kui ekraanil toimuv tähelepanu nõuab.

Liialt väike pikivahe

Mida lähemal on eessõitja teie sõidukile, seda vähem on teil varu ohuolukorra ilmnedes, et ohule reageerida ja avariita pidama saada. Nii linnas kui maanteel kehtib lihtne reegel, et kahe sõiduki vahele peab jääma minimaalselt kahe sekundi jagu varu ja mida vanema/raskema autoga te sõidate, seda suuremat pikivahet te vajate. Aeg-ajalt võiks mõnel tühjal teelõigul oma auto pidureid järgi katsuda, nagu ka võõra masina rooli istudes ning veoki ette reastudes peaks meeles pidama sedagi, et raskem sõiduk vajab peatumiseks pikemat pidurdusteekonda.

Tähelepanu hajumine

Sõnumite koostamine ja neile vastamine on üks kõige paremaid retsepte õnnetusse sattumiseks. Tegevused teie ümber ei seisku, kui telefonis vajalikke tähti otsite ning kui tegemist on kiireloomulise asjaga, siis leidke ohutu peatuspaik ja ajage see asi korda. Tegemist on ülemaailmse epideemiaga, sest enam kui nelikümmend protsenti küsitletud ameeriklastest tunnistas, et on autot juhtides sõnumeid lugenud ning 32,1% oli neid rooli taga ka koostanud. Kui olete rooli taga, siis olgu teie ainsaks tegevuseks auto juhtimine ja telefoniga rääkimine on samamoodi eksitav.

Lahtised asjad ja lemmikloomad

Autos ei tohiks olla lahtisi asju ja see käib ka lemmikloomade kohta. Linnas piduripedaali alla jooksev kassipoeg ei ole meeldiv kogemus ja tagaistmele visatud raskest tööriistakohvrist või seal lösutavast Taani dogist saab õnnetusse sattudes kõike enda ees ja ümber purustav müürilõhkuja, mis muudab õnnetuse tagajärjed autos olijate jaoks veel raskemaks. Kui te hoolite endast, oma pereliikmetest ja lemmikloomast, siis leiate ka nõuetekohase turvavarustuse, sest õnnetused ei hüüa tulles.

Sõidu ajal söömine

Lisaks telefoni ja lustikummuti „näppimisele“ hajutab rooli taga tähelepanu ka söömine ja joomine, millest on mitmete juhtide meelest saanud täiesti iseenesest mõistetav asi. Mis on vale, sest sõidu ajal laiali laguneda ähvardava võileivaga jändamine tõstab õnnetusse sattumise riski tervelt 80% jagu, nii et söömine ja joomine toimugu kas parkimispaigal või söögikohtades. Kohvitopsi asemel olgu käes roolivõru ja kui tunnete end väsinuna, siis on abi puhkepeatusest, mitte tõrvakarva leotise manustamisest.

Jalad armatuurlaual

Pikad teekonnad on üksluised, ent kui kondid kangeks jäävad, siis on jalgade armatuurlauale panek üks rumalamaid asju, mida üks kaassõitja autos teha saab. Õnnetusse sattudes riskite nii jalgade ja selgroo vigastustega isegi juhtudel, kui nõuetekohaselt istudes annaks masinast ühegi kriimuta välja astuda ning moodsates autodes on risk veel suurem, sest neis võib kahjustusi tekitada ja neid võimendada avanev kaasreisija turvapadi. Kui vajate sirutuspausi, siis paluge auto kinni pidada ja sirutage end ohutus kohas niipalju kui kulub.

Vale sõidukiirus

Õnnetusi tekitavad nii kihutamine kui ka liialt aeglane sõit, sest möödumiseks mõeldud sõiduradu enese omaks pidavad „liikuvad šikaanid“ tekitavad enda ümber tarbetut tõmblemist, mis võib päädida liiklusraevu ja õnnetustega. Kui te sõidate liiklusvoost aeglasemalt, siis tehke endast möödumine nii lihtsaks kui võimalik, tõmmake käänulisel maanteel aeg-ajalt kõrvale, et selja taha kogunenud mööda lasta ja kasutage asulas parempoolset sõidurada. Ja kui ilmaolud, tervis või sõiduki seisukord jätavad soovida, oleks parem ühistransporti kasutada.

Näe ja ole nähtav

Vahetage „kojamehed“ niipea, kui need klaasi puhtaks pühkimisega enam hakkama ei saa ja lülitage hämara saabudes või vihma- ja lumesajus päevatuled ümber lähituledele. Veenduge, et teie auto laternad on õieti reguleeritud ja puhastage neid korrapäraselt. Ärge kasutage päevatuledena udutulesid, sest vastassuunas läheneva auto jaoks jääte kerge tõusu taga niimoodi kauem nähtamatuks kui kõrgemal paiknevaid päeva- ja lähitulesid kasutades. Ärge kasutage asulas automaatseid kaugtulesid, sest kõik lahendused ei pruugi veatult toimida ja pimestavad kaasliiklejaid.

Veenduge oma sõiduki korrasolekus

Vaadake oma auto regulaarselt üle ja veenduga selle korrasolekus ning kui teil selleks soont ei ole, siis näidake oma sõiduk ette mõnes töökojas või „kodustatud“ mehaanikule. Teie jaoks ei pruugi jahutusvedeliku või mootoriõli lekkel olla erilist tähendust, küll aga on asjast sootuks teine arusaam mõnel tsiklimehel, kelle jaoks võib õliloik põhjustada valusa kukkumise või midagi veel hullemat. Kontrollige kord kuus rehvirõhku ja veenduge viimaste korrasolekus ning nõutava mustri olemasolus.

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Mercedes-Benz GLB

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Suure Saksa kolmiku hulgast pärinevate rivaalide taustal sooduspakkumisena näiv uustulnukas, mis panustab ruumikusele ja praktilisusele ning teeb seda kaubamärgile väärilisel moel.