Uudised

"Punase sea" järeltulijad

Tegemist pole ainult ülirikastele kättesaadavate mänguasjadega, sest mitmed AMG-mudelid on järelturul saadaval üsna mõistliku raha eest (C 32 ja C 36 AMG).
Täna tootmises olevateks mootorivalemiteks on R4, R6, V6, V8 ja V12.
Soodsaimaks „aa-emm-geeks“ on praegu A 35 4MATIC (44 460 €), suursuguseimaks aga Mercedes-AMG S 63 4MATIC+ L (168 972 €), mille mootor jõustab ka mudelit Mercedes-Maybach S650.

Mercedes-Benzi võidusõidust tagasitõmbumine pani kuuekümnendatel aastatel aluse eduloole, mis kestab aina enam pöördeid kogudes tänase päevani. Nimelt otsustasid toona kaks autospordist nakatatud Mercedese inseneri asutada pärast tööandja loobumist oma ettevõtte, mille nimeks sai lühemal kujul AMG. Nimetatud lühend sisaldas värkstoa asutajate Hans Werner Aufrechti ja Erhard Melcheri perekonnanimede esitähti ja „G“ lisas sinna Grossaspach, mis on esimese mehe sünnikoht.

Asutajate nutikust – loe: vajalikkust Mercedesele – näitab seegi, et nad säilitasid endise tööandjaga head suhted ning AMG sai kiiresti tuntuks kui usaldusväärne mootorite arendaja, mis pakkus „hõbetähe“ kandjatele teisigi tuuning-pudinaid. Mehed said oma tööga sedavõrd hästi hakkama, et Mercedes ostis 2005. aastal AMG üles ja tegi sellest aja edenedes oma ametliku arendusüksuse. Täna seostub Mercedes-AMG GmbH loodu brutaalse jõu ja korvulukustava „kontserdiga“ ning siinkohal olgu ära toodud mõned verstapostid kuulsa kaubamärgi ajaloost.

"Punane siga"

Ükski AMG-alane kirjutis ei saa antud autost üle ega ümber, sest just see Mercedes-Benz 300 SEL tegi AMG üleöö tuntuks. "Punaseks seaks" – täpsemalt emiseks – kutsutud S-klassi eelkäija sai tuntuks seetõttu, et mehed võtsid laeva mõõtu sedaani ja varustasid selle 6,3-liitrise V8-ga, mis „puuriti“ 6,8-liitriseks. Tulemuseks 428 töökindlat hobujõudu algse 250 hj asemel, mis tõid 1971. aasta Spa 24-tunni kestvussõidul autole … teise koha. Võitjale – Ford Capri RS2600 – jäädi alla kolme ringiga, aga kolmandale kohale tulnud Alfa Romeot edestati üheksateistkümnega.

"Haamer"

Kõnealused „tööriistad“ põhinesid E-klassi (W124) kupee- ja sedaankerega teisenditel, mille mootoriruumis jaurasid AMG poolt täiustatud S-klasside „vee-kaheksad.“ Täiustuste hulka kuulusid näiteks omaloodud plokikaaned, milles neli klappi silindri kohta ja „Haamriteks“ kutsutute mootorite töömahud jäid vahemikku 5,0-6,0 liitrit. Pildil olev versioon põhines mudelil MB 300E, selle 5,4-liitrine V8 arendas 360 hj ja auto tippkiiruseks lubati 290 km/h, mis oli kaheksakümnendate lõpus väga kõva sõna.

190E 3,2 AMG

Esimene AMG, mida müüdi ka Mercedes-Benzi esindustes, oli tänasel C-klassil, ehk mudelil MB 190E (W201) põhinev 190E 3,2 AMG. Ja ehkki AMG aitas välja töötada ning viimistleda 2,5-liitrise jõuallikaga võistlusautot MB 190E, millega osaleti Saksa turismiautode meistrivõistlustel (DTM) - mille pildil olev Klaus Ludwig 1992. aastal ka võitis - oli tänavale pakutav AMG hoopis teistmoodi jõuallikaga. Viimane omas nelja asemel kuut silindrit, millest välja meelitatav 234 hj oli piisav, et ära teenida „Beebi-Haamri“ hüüdnimi.

C 36 AMG

Mercedes-Benz ja AMG allkirjastasid ametliku koostöölepingu 1990. aastal ja viis aastat hiljem jõudis müügisaalidesse esimene ühiselt välja töötatud mudel. Selleks oli C-klassil (W202) põhinev C 36 AMG, mis kutsuti ellu ennekõike seepärast, et populaarsel kähkusõidukil BMW M3 Põhja-Ameerika turul elu kibedaks teha. Mudeli C 36 AMG 3,6-liitrine R6 arendas 280 hj, mida oli enam kui toona Atlandi ookeani taga pakutud „emm-kolmel,“ ent need käsitööna koostatud jõuallikad näitasid stendides üsna tihti ka lubatust suuremaid võimsusi.

C 46 AMG

Miki-Hiire kodumaal võis ju C 36 AMG teise põlvkonna „emm-kolmest“ jagu saada, ent Euroopas tuli jätkuvasti tunnistada konkurendi ülemvõimu ja selle parandamiseks tuldi 1997. aasta lõpus välja mudeliga C 46 AMG (W202), millest sai esimene C-klass, mis oli varustatud 4,3-liitrise V8-ga. C 46 AMG jõuallikas arendas 310 hj ja sellega varustatud sedaan saavutas 100 km/h 5,7 sekundiga, universaalil kulus aga 0,2 s enam. Kõnealune auto oli ka esimene AMG-mudel, mis koostati algusest lõpuni Mercedese tehases.

CLK GTR

Bernd Schneider ja AMG-Mercedes võitsid 1997. aastal FIA GT-autode meistrivõistlustel kulla nii sõitjate kui ka tootjate arvestuses ja pildil on üks kahekümneviiest tänavalegaalsest sportautost Mercedes-Benz CLK GTR, mis ehitati samanimelise võistlusversiooni registreerimiseks. Tänavaversiooni 6,9-liitrine V12 polnud küll nii võimas kui võistlusautol, arendades „vaid“ 612 hj, aga siiamaani pole küll kuulda olnud, et keegi mänguasja soetanud kollektsionääridest või masinat proovinutest oleks kusagil jõu puuduse üle nurisenud.

E 55 AMG

2002. aasta septembris toodi avalikkuse ette esimese „ee-viiekümne-viie“ (W210, pildil) samanimeline asendaja (W211), mille näol oli tegu oma aja kiireima sedaaniga, mis pea sama võimas kui hunnitu Ferrari F40 kümne aasta eest, ainult et Ferrarit ei pakutud praktilise sedaan- või universaalkerega. Mudeli E 55 mootoriruumis kiljus kompressoriga varustatud 5,4-liitrine V8, mis arendas 476 hj ja võitis aasta hiljem ka parima tuuning-mootori tiitli. 2006. aastal asendas selle mudeli aga E 63 AMG, mille vabalt hingava 6,2-liitrise V8 võimsuseks märgiti 514 hj.

AMG ja diisel?

Üks haruldasemaid ja samas ka veidramaid AMG-mudeleid oli MB C-klassil põhinev C 30 CDI AMG (W203), mis on jäänud siiamaani AMG ainsaks „õliküttel“ mootoriks. Kolmeliitrisest diiselmootorist meelitati välja 231 hj, mis oli võrreldav esimese Mercedese esindustes pakutud AMG-mudeli rammuga, milleks oli C-klassi eelkäijast MB 190E 3,2 AMG. Ja ehkki uuemat mudelit pakuti kolme kerega, ei saanud see kuigi populaarseks ja kadus kiiresti koosteliinilt, et teha ruumi võimsamatele ottomootoritele.

R 63 AMG

Kummalisel kombel oli DaimlerChrysleri ajastul just see suur mahtuniversaal see auto, mis sai omale esimesena algusest peale AMG poolt projekteeritud mootori. Tegusaima R-klassi, ehk mudeli R 63 AMG (W251) mootoriruumis maandus 2007. mudeliaastaks 6,2-liitrine V8 (M156), mis arendas 510 hj ning lubas kruiisilaeva mõõtu „perevagunil“ saavutada 100 km/h viie sekundiga. Kiirteedel oli selline R-klass tõsiselt muljetavaldav, ent käänulistel „radadel“ oli R 63 AMG hädas õõtsumise ning märjal teel ka sagedasti ilmneva alajuhitavusega.

SLS

Antud kupee puhul on tegu esimese valgelt paberilehelt alustatud ja AMG poolt projekteeritud sportautoga, mille jõuallikaks sai M156-nimelise jõuallika ulatuslikult edasi arendatud versioon (M159), mis mõlemad AMG poolt välja mõeldud ning metallis teostatud mootorid. Pildil oleva 2013. aasta Black-seeria esindajas arendas 6,2-liitrine M159 maksimaalselt 631 hj ja autot proovinute sõnul on tegu hullumeelsusega, mis pakkus säherdust sõidukogemust, millega polnud võrreldav ükski kaasaegne konkurent.

SLS Electric Drive

See elektriauto on ehitatud tõestamaks ettevõtte tehnoloogilist võimekust ja tegu pole mitte ainult võimsaima „ess-ell-essiga“ vaid ka siiamaani tegusaima AMG-mudeliga, mille ajami võimsuseks on 750 hj. Ja kuigi säärane SLS on ottomootoriga versioonist pool tonni raskem, saavutab see kiiruse 100 km/h vaid 3,9 sekundiga. Enamgi veel – 2013. aasta juunikuust on selle masina käes ka elektriautode ringirekord Nürburgringil ja „Rohelisele Põrgule“ tehti tiir peale ajaga seitse minutit 56,234 sekundit.

G-klass

Mercedes on kastikujulise G-klassiga „mänginud“ 1979. aastast alates ja otse loomulikult on need läbi käinud ka AMG osavnäppude käe alt, mis on andnud meile mitmeid brutaalse olekuga maastureid. Jõhkraimaks nende seas on G 65 AMG Final Edition, mille kahe turbokompressoriga varustatud 6,0-liitrine V12 arendas 630 hj. Olemasolev G-klass on viimati nimetatust märksa malbem, sest selle neljaliitrine V8 arendab üle laadimise najal vaid „tagasihoidlikud“ 585 hobujõudu, mis võimaldab saavutada 100 km/h 4,5 sekundiga.

A 45 AMG

AMG-mootoreid seostatakse suure töömahuga, ent üheks silmapaistvamaiks nende hulgas oli mudelil A 45 esitletud jõujaam (M133), mille erivõimsus on võrreldav Bugatti Chironi näiduga. See 2013. aastal esitletud nelikveoline luukpära omas kaheliitrist turbomootorit, mille maksimaalseks võimsuseks oli esiti 360 ja paari aasta möödudes juba 380 hj ning viimasel juhul saavutas see taskurakett kiiruse 100 km/h 4,2 sekundiga. Antud mudeliga on võrreldav vaid praegu müüdav A 45 S 4MATIC, mis veel võimsam (421 hj), saades „sada sisse“ vaid 3,9 sekundiga.

AMG GT

Pärast mudelit SLS oli järgmiseks Mercedes-AMG välja töötatud mudeliks kahekohaline sportauto AMG GT, mis nauditav ainuüksi juba eheda roolitunnetuse pärast. Neid sportautosid jõustab kahe turbokompressoriga varustatud nelja liitrine V8 (M178), mis olevat Mercedese sõnul nelja silindriga mootori (M133) lähisugulane. Mootorite võimsused jäävad sõltuvalt versioonist vahemikku 462-585 hj ja GT-klassi võistlusautodel kasutatakse mudelilt SLS tuttavat 6,2-liitrist vabalt hingavat „vee-kaheksat.“

A 35, 45 ja C 43

Uutest autodest rääkides on praegu soodsaimaks AMG mudeliks A 35 4MATIC (pildil), mis arendab 306 hj ja on hoomatavalt soodsam kui A 45 4MATIC ja A 45 S 4MATIC, mille võimsusteks on vastavalt 387 ja 421 hj. Järgmiseks astmeks on aga kolme liitrine V6, mis arendab mudeli C 43 4MATIC mootoriruumis 390 hj. Viimast mootorit pakutakse ka mudeliindeksit GLC, GLE ja SLC kandvatele Mercedes-AMG mudelitele ja pildil oleva GLC näitel saavutab säärane „kupeekerega“ linnamaastur 100 km/h 4,9 sekundiga.

53 seeria

Tänapäeval on mootorite indeksid varasemast segasemad, aga see pole ainult Mercedes-AMG mudeleid vaevav tõbi. Indeksiga 53 markeeritakse samuti kolmeliitrise töömahuga bensiinimootoreid, aga nende korral on silindrivalemiks „vee-kuue“ asemel hoopis R6. Sellise jõuallikaga on varustatud kõik mudeli E 53 teisendid sõltumata keretüübist ja seda mootorit kasutatakse ka pildil oleva mudeli CLS 53 korral. Kõik need autod on nelikveolised ja mootorite võimsuseks lubatakse 435 hj, mida toetab veel 21 hj arendav mootorgeneraator.

63 seeria

Pikka aega varjasid mootoriindeksi 63 taga end 5,5-liitrised V8-turbomootorid, ent nüüd ei saa neid enam tellida isegi avaautole SL ja edaspidi tähistab selline mootoriindeks kahe turboga varustatud V8-mootorit, mida kasutatakse erinevas seades üsna paljude mudelite korral. Mudelites C 63 S ja GLC 63 S arendab see 510 hj, G-klassis 585 hj ning E-klassi ja S-klassi korral maksimaalselt 612 hj. Pildil olev E 63 S saavutab seesuguse ajami toel 100 km/h 3,4 sekundiga ja sellel aastal hakatakse sellist jõuallikat pakkuma ka linnamaasturile GLE.

65 seeria ja Mercedes-AMG One

Mootoriindeksiga 65 tähistatakse kuueliitrise töömahuga V12-jõuallikat, mis arendab 630 hj ja on veel mõnel pool tellitav, aga ilmselt mitte enam kauaks. Säärane jõuallikas jõustab ka ülima luksuse kehastust Mercedes-Maybach S650 ja põnevate jõuallikate ridadesse peaks andma lähiaastatel täiendust veel superauto Mercedes-AMG One (pildil) ajam, mis on ambitsioonikaim projekt AMG-logo kandvate tänavaautode seas. Selle 1,6-liitrine V6 on tuttav F1-autodelt ja koos elektrimootoritega planeeritakse uue mänguasja ajami võimsuseks enam kui 1000 hobujõudu!

Vaata autofirmade sooduspakkumisi