Uudised

"Vendade" vahelised võimsuskäärid

Ökonoomsuse ihkamine välistab suure võimsuse (või vastupidi) ja seepärast pakutakse ühes autos kas esimest või teist, aga mitte mõlemat korraga.
Enamasti sünnivad jaksukamad mudelid siis, kui "onud ülakorruselt" lubavad inseneridel korraks tembutada, et saaduse najal saaks tavaautode müügile uut vunki sisse puhuda.
Mitmed neist autodest on juba klassikud või tõsised hobiauto kandidaadid, ent mõned pole veel lettidele jõudnudki, nagu näiteks neljanda põlvkonna Toyota Yaris.

Enamasti sünnivad lauludesse passivad versioonid siis, kui inseneridel lubatakse korraks tembutada, et tulemi abil mõistlike versioonide müügile hoogu juurde anda. Ferrari juhtfiguurid poleks osanud vana aasta õhtul põhku pugedes uneski näha, et 1990. aasta toob kaasa sellise Opel Omega, mis võib kiirenduskatses nende Testarossast mööda pühkida. Toome teieni mõned mudeliperekonnad, milles olid/on vendade vahelised võimsuskäärid kõige suuremad.

Audi 80 ja …

1991. aastal esitletud tänase „aa-nelja“ eelkäija uus põlvkond (B4) sai endale paljudel turgudel baasjõuallikaks 1,6-liitrise nelja silindriga ottomootori, mida toideti karburaatori vahendusel. Säärane jõujaam arendas maksimaalselt 69 hj ja mootori toodetud pöördemoment juhatati vedavate esiratasteni käsikäigukasti vahendusel. Seesugune tagasihoidliku joogijanuga sedaan saavutas 100 km/h unise 15,4 sekundiga.

… Audi RS 2 Avant

Porsche aitas Audil samasse mudeliperekonda kuuluva universaali najal luua nelikveolise raketi, mille vastu polnud tagaveolistel rivaalidel libedal teel ei ussi- ega püssirohtu. Tõsi, BMW valikus olid olemas ka nelikveolised 3. seeria modifikatsioonid, aga need jäid sellele Audile võimsuses kõvasti alla. 2,2-liitrise turbomootoriga RS 2 Avant arendas 315 hj ja saavutas 100 km/h baasmudelist enam kui 10 sekundit kiiremini (4,8 s). Võimsuste vahe: 246 hj.

Dodge Challenger ja …

Kolmanda põlvkonna Dodge Challenger saabus pärast pikka pausi 2008. aastal ja baasmudel oli varustatud 3,5-liitrise bensiini põletava „vee-kuuega,“ mis suutis tagarataste suunas teele panna maksimaalselt 250 hj. Esimesed seesugused autod olid varustatud loiu neljakäigulise automaatkäigukastiga, ent Dodge asendas selle kiiresti viiekäigulise „automaadiga.“ Kiirendusnäitajad olid nii tagasihoidlikud, et neid ei peetud arvustustes paslikuks välja tuua 😊.

… Dodge Challenger Demon

Uuenduskuuri läbinud auto võimsaimaks jõuallikas sai esmalt SRT Hellcat (717 hj), aga 2017. aastal esitleti veel võimsamat versiooni, millel nimeks enam kui sobivalt Demon. Viimase 6,2-liitrine V8 arendas 2,7-liitrise kompressori toel bensiiniga 819 hj ja spetsiaalkütuse ning vastava seadistuse toel 852 hj. 100 km/h saavutamiseks kulus veidi enam kui kaks sekundit ja planeeritud tiraaž (3300 eksemplari) müüdi hetkega läbi. Võimsuste vahe: 602 hj.

Ford Mustang (esimene põlvkond) ja …

Esimene Mustang jõudis turule 1964. aastal ja baasversiooni mootoriruumist võis leida 2,8-liitrise kuue silindriga ridamootori, mis arendas parematel päevadel 102 hj. Ford ei jäänud hoolimata menust loorberitele puhkama ning asus oma menumudelit kohe täiendama, mille käigus too aina enam välja venis, saades kompensatsiooniks ka suurema töömahuga baasjõuallika. Ent veidral kombel oli 4,1-liitrine R6 esmasündinust nõrgem, arendades vaid 88 hj.

… Ford Mustang (esimene põlvkond)

Ford pakkus 1968. mudeliaastaks Mustangile lisaraha eest 7,0-liitrist „vee-kaheksat,“ mille võimsuseks öeldi olevat 395 hj. Viimane näit olevat olnud kindlustusametnike hämamiseks tegelikust väiksemgi, ent mõnede ajaloolaste väitel ei müünud Ford sellel aastal ühtki sellist mootorit. Kui see on tõsi, on Mustangi esimese põlvkonna tegusaim „pada“ 1969. aastaks välja pakutud Bossi nimeline V8, mis arendas 380 hj. Võimsuste vahe: 307 või 292 hj.

Ford Mustang (kuues põlvkond) ja …

Kuue aasta eest esitletud poniautode kuues põlvkond maandus keset käimasolevat võimsuste võidujooksu ja sestap tuli baasmudelgi varustada jaksuka mootoriga, et Mustangi positsioone rivaalide eest kaitsta. Kõige tagasihoidlikum „hobu“ sai omale 3,7-liitrise V6 mootori (304 hj) ja 2017. aastal asendati see nelja silindrit omava 2,3-liitrise EcoBoost-nimelise jõuallikaga, mis oli isegi pisut võimsam (314 hj).

… Ford Mustang (kuues põlvkond)

Võimsaim tänavalegaalne Ford pole mitte keskmootoriga GT vaid mulluseks mudeliaastaks ilmavalgust näinud GT500. Viimase 5,2-liitrine V8 arendab üle laadimise toel 759 hj, ehk rohkem kui seitse korda enam kui esmasündinu baasjõuallikas!. Fordil ei olnud NII SUURE võimsuse haldamiseks sobilikku käsikäigukasti ja seepärast pakutakse kõnealust versiooni vaid kümnekäigulise „automaadiga.“ Võimsuste vahe: 455 hj.

Mercedes-Benz 200D ja …

1984. aastal esitletud W124-kerega Mercedes-Benz sai enne koosteliinilt lahkumist endale mudelinimeks E-klass ja omas valikus mitut kokkuhoidlikku memme rõõmustavat jõuallikat. Mudelil 200D oli nelja silindriga kaheliitrine diiselmootor (72 hj) ja kui diisli lagin ei istunud, võis võtta kaheliitrist ottomootorit omava auto (MB 200), mille jõujaam arendas 106 hj. Seegi mootor oli nelja silindriga ja mõlemat versiooni pakuti neljakäigulise käsikastiga.

… Mercedes-Benz E60 AMG

Tuntuim V8 kandja W124-kerega Mercedeste seas on 500 E, mida hakati pakkuma 1990. aastast ja mille iluvõre taga jõmises viieliitrine jõuallikas, mis arendas 326 hj. Ent Mercedesega aina enam kokku sulavad AMG võlurid tundsid, et lagi ei ole siiski veel käes ja muutsid 500 E oma sepikojas „ee-kuuekümneks.“ Viimaste kuueliitrine V8 arendas 381 hj ja aastatel 1993-1994 valmis kokku 126 niisugust autot. Võimsuste vahe: 309 hj.

Opel Omega ja …

Opel Rekordit asendav esimene Omega (A) jõudis koosteliinile 1986. aastal ja selle ruumikas kere pakkus suurele sedaanile omast avarust, ent väikese õhutakistusteguriga kere võimaldas pigem numbri võrra väiksematele liikuritele omaseid joomakombeid. Kõige kokkuhoidlikum jõuallikas oli vabalt hingav 2,3-liitrine diiselmootor (73 hj), hiljem lisati sellele rammu turbokompressori lisamisega (90 hj) ja kaheksakümnendate lõpus arendas see mootor 101 hj.

… Opel Lotus Omega

Enne kõnealust sedaani tunti Lotust kui autotootjat, kes panustas kergusesse, järgides motot „vähem on rohkem:“ Ja ehkki Opel Lotus Omegat ei koostatud viimast järgides, sai sellestki meistriteos, mis saavutas 100 km/h 5,3 sekundiga, ehk täpipealt sama kiiresti kui sinivereline Ferrari Testarossa. 1990. aastal esitletud sedaani jõustas kahe turboga 3,6-liitrine R6, mis arendas 382 hj ja tagaveolise Lotus Omega tippkiiruseks oli 283 km/h. Võimsuste vahe: 309 hj.

Renault 5 ja …

Renault 5 sündis lõbusa ilmega askeetliku linnaauto rolli, mitte võistlusauto legaliseerimiseks ja sestap jõustas baasversioone nelja silindriga 0,8-liitrine jõuallikas, mis arendas 33 hj. Varastel mudelitel – nagu ka pildil oleval tootmiseelsel prototüübil – oli ette näidata ka armatuurlauale tõstetud käigukang ning kiiruse 100 km saavutamiseks kulus enam kui 22 sekundit. Koosteliinile jõudis kaks põlvkonda ja mudeli tootmine lõpetati 1996. aastal.

… Renault 5 Turbo

Olles mõnda aega jälginud, kuidas Autobianchi ja Volkswagen oma väikeautodesse aina enam võimsust lisavad, liitus sellealase võidujooksuga ka Renault. Tormihoiatus anti mudeliga Renault 5 Alpine (94 hj), millele järgnes tagaveoline Turbo. Viimase 1,4-liitrine R4 arendas tänu turbole 160 hj ja 100 km/h saavutamiseks kulus pisut üle seitsme sekundi. Autoralli MM-võistluste tarvis valmis aga versioon, mis arendas … 385 hj. Võimsuste vahe: 127 hj.

Renault Megane ja …

Praegu müügil oleva Renault Megane ökonoomseim jõuallikas on 1,5-liitrine nelja silindriga diiselmootor, mis arendab 115 hj ja sellise mootoriga varustatud luukpära saavutab 100 km/h 11,3 sekundiga. Lisaks võib tagasihoidlikke joomakombeid jahtides valida oma autole veel 1,3-liitrise ottomootori, mille neljast silindrist meelitatakse välja samuti 115 hj, aga säärase jõuallikaga masin saavutab 100 km/h juba 0,6 sekundit nobedamalt.

… Renault Megane R.S. Trophy

Selle esiveolise kuumpära mootoriruumist leiate eest 1,8-liitrise ottomootori, millest meelitatakse vägivalla toel maksimaalselt 221 kW/300 hj. 100 km/h saavutab selline adrenaliinipomm ideaalis 5,7 sekundiga ja auto tippkiiruseks lubatakse 255 km/h. Lisaks antud paharetile kasutab samal mootoril põhinevat jõuallikat ka Porsche 718 Boxsteri konkurent, millel mudelinimeks Alpine A110. Võimsuste vahe: 185 hj.

Toyota Yaris ja …

Kõik neljanda põlvkonna Toyota Yarise jõuallikad on kolme silindriga, kaasa arvatud „iselaadiva“ hübriidajami (116 hj) koosseisu kuuluv 1,5-liitrine Atkinsoni-tsüklis töötav bensiinimootor. Ülejäänuteks on liitrise töömahuga ottomootor (69 hj) ja 1,5-liitrine bensiinitoidune (120 hj), millest esimene paaritatakse viiekäigulise käsikäigukastiga ning teisel on lisaks kuuekäigulisele manuaalkäigukastile valikus veel variaator-tüüpi astmevaba „automaat“ (CVT).

… Toyota GR Yaris

Kõigi bensiinisõltlaste rõõmuks valmib uue Yarise najal veel niisugune versioon, mis on tarvilik autoralli MM-võistlustel kaasa tegeva võistlusversiooni registreerimiseks. Tõenäoliselt saab just GR Yarisest parimat hinna ja sooritusvõime suhet pakkuv kuumpära, mille 1,6-liitrine ottomootor arendab 261 hj. Kiirendusnäit usutakse jäävat alla 5,5 sekundi ja auto tippkiiruseks lubatakse 230 km/h. Võimsuste vahe: 192 hj.

Volkswagen Golf ja …

1983. aasta septembris esitleti teise põlvkonna Volkswagen Golfi, mis püsis koosteliinil 1992. aastani. Baasmudelid varustati liitrist töömahtu omava ottomootoriga, mis arendas 45 hj ja alates 1985. aastast leiti neile kusagilt viis „setukat“ juurde. Niisuguste mootoritega varustatud Golfid passisid kannatliku meelelaadiga kasutajale, nagu ka 1,6-liitrine diiselmootor, mis arendas 54 hobujõudu.

… Volkswagen Golf G60 Limited

Esmalt sai võimsaimaks teise põlvkonna Golfiks 1,8 GTI (112 hj), seejärel samanimeline 16-klapiga jõuallikat omav versioon (139 hj), millelt võttis hiljem teatepulga üle nelikveoline 1,8 Rallye (160 hj). Ent seegi polnud kõik, sest teise põlvkonna jaksukaimaks esindajaks sai lõpuks meeletu hinnaga Golf G60 Limited, mida valmistati ainult 71 eksemplari. Nelikveoline G60 Limited ägas varustuse all ja selle mootor arendas 210 hj. Võimsuste vahe: 165 hj.

Vaata autofirmade sooduspakkumisi

Seotud artiklid

Autode test

Seat Ateca

What Car? Says Hinnatud 4-ga 5-st

Ateca on nägus linnamaastur, mis juhitavuse osas klassi priimuste seas, pakkudes kasutajale õnnestunud kompromissi mugavusest ning praktilisusest. Lähisugulaste arvestuses on see paremini viimistletud kui Škoda Karoq, olles VW Tiguanist hoomatavalt soodsam.